Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 28.10.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 30. mail 2014. a Harju Maakohtu määrusega välja XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi. 11. juunil 2014. a esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 9500 eurot teise järgu nõudena. 30. septembril 2014. a toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas XXX hageja nõude kogu ulatuses. 20.01.2013.a. on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping. Laenulepingu alusel laenas hageja võlgnikule 9500 eurot. Laenusumma on hageja poolt võlgnikule üle antud sularahas ja võlgnik on andnud omakäelise kinnituse laenusumma sularahas kättesaamise kohta. Võlgnik tunnistab võlgnevust hageja ees ning ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Laenu tagastamise tähtaeg oli 20.01.2014.a. Käesoleva ajani ei ole võlgnik laenuvõlgnevust tagastanud. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgniku vastu 9500 eurot. Kostja vastus 2.Kohtule 20.11.2014. a esitatud vastuses ei vaidle kostja vastu, et hageja on XXX pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse, mille kohaselt on hageja väidetavalt 20.01.2013. a laenulepingu alusel laenanud XXX 9500 eurot. Laenulepingu sõlmimist soovib hageja tõendada hagiavaldusele lisatud 20.01.2013. a käsikirjalise laenulepinguga hageja ning XXX vahel, mille kohaselt hageja väidetavalt laenas kostjale 9500 eurot tähtajaga kuni 20.01.2014. a. XXX kinnitab oma allkirjaga laenulepingul väidetava laenu kättesaamist. Esitatud hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, et laenusumma oleks laenuandjalt laenusaajale üle antud. 9500 eurot on kostja arvates piisavalt suur summa mida tavapäraselt inimestel igaks juhuks n.ö „sukasääres“ sularahana ei ole. Praktikas toimub nii suure laenusumma üleandmine üldjuhul ülekande tegemise teel laenuandjalt laenusaajale. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja oleks laenusaajale laenu välja maksnud. Tõendatud ei ole ka hageja poolt mõne laenusaaja kohustuse täitmine, mis oleks vormistatud laenuna. Kostja andmetel on hageja XXX laenusaaja XXX ema. Kostja on seisukohal, et esitatud laenuleping on sõlmitud eesmärgiga tekitada pankrotimenetlusse näilik nõue, et vara laekumisel pankrotipessa saada selle nõude katteks mingi rahasumma pankrotipesast või häältega mõjutada läbi pankrotitoimkonna pankrotimenetlust. Kuigi seadus ei keela ega sea mingeid piiranguid lähisugulaste vahelistele laenulepingutele ei ole kostja arvates usutav, et hageja ja tema tütre vahel oleks sõlmitud tegelikult sellesisuline laenuleping. XXX pankrotimenetluses on pankrotihaldur Kalev Mägi teinud järelepärimised Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse ja nõudnud välja info XXX arvelduskontode ja nendel nähtuvate tehingute kohta perioodil 01.01.2013 – 25.04.2014. Krediidiasutustest saabunud vastuste kohaselt ei nähtu üheltki XXX kasutuses olnud kontolt 9500 euro suuruse laenusumma laekumine tema pangakontole). Arvestades asjaolusid, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit laenusumma laenusaajale üleandmise kohta ning asjaolu, et hageja ja laenusaaja vahel on tegemist ülaneja ja alaneja sugulasega, tuleb kostja arvates asuda seisukohale, et tegemist on näiliku tehinguga TsÜS § 89 kohaselt. Laenulepingu allkirjastamisel ei olnud pooltel ilmselgelt soovi sõlmida tegelik laenusuhe vaid näilik laenusuhe, et tekitada nõue pankrotimenetlusse.

Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 30. mai 2014. a määrusega välja XXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Kalev Mägi. Hageja esitas 11.06.2014. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 9 500 euro tunnustamiseks (tl 9). Nõue tuleneb hageja ja XXX vahel 20.01.2013 sõlmitud laenulepingust (tl 17). 5.Hageja nõue jäi XXX pankrotimenetluses tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (tl 1214). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 6.Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue 20.01.2013. a sõlmitud laenulepingust, millega hageja laenas XXX 9 500 eurot, tagastamise tähtajaga 20.01.2014. a. XXX on omakäeliselt kinnitanud, et on laenusumma kätte saanud (tl 17).

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 200 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja kulutanud hagiavalduse koostamisele, kostja vastusega tutvumisele ning kirjaliku seisukoha koostamisele kokku 6,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot. Lisaks on hageja esindaja valmistunud kohtuistungiks 0,5 tundi ning osalenud 16.09.2015. a kohtuistungil kokku 1 tund, tunnitasuga 100 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kulud lepingulisele esindajale kokku summas 900 eurot (sh käibemaks 150 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.