lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2417/14

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-2417/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve Linnavalitsus75001017(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-20-2417

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2020. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

A Ii hagi J P vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Hagihind

2 628 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

A I (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus Hageja seaduslik (registrikood 75001017, asukoht: esindaja: Keskallee 19, Kohtla-Järve; e-post: [email protected]) J P (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja:

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Plt elatis igakuise elatusrahana A Ii kasuks alates 13.02.2020. a igakuise elatusrahana 75 (seitsekümmend viis) eurot kuni xxx. a, so kuni A Ii täisealiseks saamiseni.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD

1.A I on J P poeg. Viru Maakohtu 07.06.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-185198 võeti J Plt ära isiku- ja varahooldusõigus A Ii suhtes. Alaealise lapse eestkostja ülesandeid täitis ja täidab Kohtla-Järve Linnavalitsus. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja külastab aeg ajalt poega kuid ei täida poja ülalpidamiskohustust. Laps on riiklikul ülalpidamisel hooldusperekonnas.
2.Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastusele. Vastuses märgib hageja, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tervisliku seisundit, siis on hageja nõus vähendama elatise nõuet 75 euroni.
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjale on määratud keskmine puue ja puuduv töövõime. Kostja sissetulekuks on 400 eurot kuus (töövõimetoetus). Lisaks hagejale on kostjal veel üks alaealine poeg kelle kasuks on välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja tegeleb aktiivselt töö otsinguga, kuid edutult. Kostja palub võtta arvesse tema majanduslikku olukorda ja palub vähendada nõuetavat elatise summa 75 euroni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A I on J P poeg. J Plt on hooldusõigus poja suhtes ära võetud. Tulenevalt PKS § 96 (2. lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust.
5.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11).

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

6.Hageja vähendas elatise nõuet summani 75 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). J Pl on ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse A Ii ees. J Pl on poja D kasuks välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras (2-17-10741). Kostja igakuine sissetulek on sotsiaaltoetus 400 eurot töövõimetuspension. Kostja ei vaidle hagile vastu, kuid palub otsuse tegemisel arvestada tema väikest sissetulekut ja töövõimetust. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
7.Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et J P ei ole suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus arvestab lahendit tehes kostja sissetulekut, töövõimetust vanema ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees olenemata hooldusõiguslikest muutustest, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J Plt välja elatise poja ülalpidamiseks igakuiselt 75 eurot alates hagi esitamisest ja kuni poja täisealiseks saamiseni so kuni 24.07.2035. a või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulude jaotus

8.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus