OK Oiltrans OÜ hagi Bienes OÜ ja Aktsiaseltsi DNB Pank vastu vara arestist vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OK Oiltrans OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OK Oiltrans OÜ (registrikood 11709472), tehinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Bienes OÜ (registrikood 12186464), seaduslik esindaja MK Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936), tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
09.10.2015
Istungil osalenud isikud
Apellandi tehinguline esindaja Kaspar Kamsakann ja vastustaja II tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.03.2015.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja maakohtu menetluskulud 3437,2 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõistetakse hagejalt, OK Oiltrans OÜ-lt
kostja 2, Aktsiaselts DNB Pank kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 3437,2 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. OK Oiltrans OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta hageja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja 1 ringkonnakohtu menetluskulud kostja 1 kanda ja jätta kostja 2 ringkonnakohtu menetluskuludest 95% hageja kanda. Välja mõista hagejalt, OK Oiltrans OÜ-lt kostja 2, aktsiaselts DNB Pank kasuks apellatsioonimenetluse kulud summas 1397,72 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulusid välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.09.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi kostjate vastu, milles palus hageja vara arestist vabastada. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Toomas Saarma menetluses täiteasjad nr 194/2013/402 ja nr 194/2013/403. Nimetatud täiteasjade raames on kohtutäitur arestinud kostjale I kuuluvad kinnisasjad Põlvamaal, Põlva linnas, XXXX XX XX ja Harjumaal, Loksa linnas, XXXXXXXX XX XX. Hageja palus: 1) vabastada arestist kohtutäitur Toomas Saarma poolt täiteasja nr 194/2013/402 raames arestitud ning hagejale kuuluv ja aadressil XXXX XX XX, Põlva linnas paiknev alljärgnev vallasvara: DAG Reklaam OÜ 23.01.2012 arvel nr 120067 kirjendatud üks hinnatorn, neli kaherealist LED näidikut, juhtimisseade kaabelühendusega; neli Labornet OÜ poolt paigaldatud tankla välisvalgustit; neli AS Pristis poolt paigaldatud ENEO IP-Kaamerat GLC -1601 Day/Night, neli ENEO objektiivi F03Z2,6DC-NFSHR, neli ENEO kaamera alumiiniumist ja küljele avanevat korpust, neli ENEO toiteadaptrit kaamerale, üks ENEO võrgusalvesti NE-2040-EU, üks ENEO kõvaketas võrgusalvestile mahuga 2 terabaiti; üks Astro Baltics OÜ poolt paigaldatud, tsingitud ja värvitud ning elektrisüsteemiga ja valgustusega varustatud kioskikorpus N24-2010A mõõtmetega 51x41x1560, mudel: N242010a. ABOPT02031 ühes selle sees paiknevate seadmete ja sisustusega; Black Land OÜ-lt omandatud kuus maapealset kütusemahutit: Valga EPT valmistatud mahuti 5m3, markeeringuga P-5, toote tähisega 4390; Valga EPT valmistatud mahuti 10m3 markeeringuga P-10, toote tähisega 4320; Valga EPT valmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7407; Valga EPT valmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7502; Valga EPT valmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7408; Valga EPT valmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 4250, ühes mahutitele Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud nivoojälgimise süsteemiga; Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud kütusetankur N8; 2) vabastada arestist kohtutäitur Toomas Saarma poolt täiteasja nr 194/2013/403 raames arestitud ning hagejale kuuluv ja aadressil XXXXXXXX XX XX, Loksa linnas paiknev alljärgnev Pakavi Partners OÜ-lt omandatud vallasvara: Tallinna Masinatehase valmistatud konteinertankla markeeringuga KM-30; Tallinna Masinatehas valmistatud
2(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 maapealne konteinertankla toote tähisega 53;57;58; konteiner töökoda ühes selle sisustusega (tööriistad ja tõstuk). Vastuseks kostja II vastuväidetele märkis hageja seoses dokumentidega, millel puuduvad originaalallkirjad, et tänapäeval vahetatakse tsiviilkäibes arveid tavapäraselt ka sellisel viisil, et neil puuduvadki originaalallkirjad või puuduvad allkirjad üldse (lepingupartnerile edastatakse arve koopiana, allkirja jäljendina või hoopis ilma allkirjata). Vaatamata kostja poolt esile toodud arvete formaalsetele puudustele, on hageja eranditult kõikide hagis loetletud asjade eest ka reaalselt tasunud ning on nende eest tasumist ka kohtule tõendanud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva mõistliku isikuna tasuks sedavõrd kaalukaid summasid erinevate vallasasjade eest, ilma vastavaid tahteavaldusi vahetamata, mis kindlustaks tema nende asjade omanikuks saamise. Seega sai hageja hinnangul tema omandiõiguse hagis nimetatud vallasasjadele lugeda tõendatuks hinnangu andmisega tõendite kogumile, s.o mitte üksnes formaalsete puudustega raamatupidamise algdokumentidele, vaid nii a) hagejale (ja mitte kellelegi teisele) väljastatud arvete ja hageja (mitte kellegi teise) osalusega sõlmitud lepingudokumentide olemasolule hageja valduses ning ka b) hageja (ja mitte kellegi teise) poolt nende samade arvete ja seeläbi ka arvetel olevate vallasasjade eest tasumist kinnitavatele tõenditele (maksekorraldused ja tasaarvestusaktid) ja c) asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütluste osas juhtis hageja kohtu tähelepanu muuhulgas Tanklaabi OÜ juhatuse liikme AS poolt selgitatule, mille kohaselt ei allkirjastanud Tanklabi OÜ dokumente põhjusel, et tegemist oli automaattanklaga, kus puudusid töötajad, kes oleks töölehti allkirjastanud, millega AS andis ka igati loogilise põhjenduse dokumentide allkirjastamata jätmise kohta. AS kinnitas ka Tanklaabi OÜ-lt tööde tellimist just hageja (s.o endise ärinimega OK Oil OÜ) ja OK Oil OÜ töötaja poolt ning kinnitas ka seda, et neid seadmeid vajas hageja. Ka DAG Reklaam OÜ esindaja KA ütluste kohaselt, viitas ta tööde tellimisele OK Oil OÜ poolt ja sellele, et arve tööde eest esitati samale isikule, kes töö tellis. Niisamuti kinnitas KA, et toimikus oleva üleandmise vastuvõtu akti alusel anti tööd hagejale üle ning DAG Reklaam OÜ arve saadeti hagejale e-kirjaga. Kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja RP ei andnud samas mistahes adekvaatseid ütlusi hagis nimetatud vallasjade kuuluvuse kohta, selgitades muuhulgas, et talle ei ole kunagi antud volikirju ei hageja ega Black Land OÜ poolt, et ta ei ole ka kummaski ettevõttes olnud töötaja ning ka seda, et see, kelle jaoks midagi Põlva tanklasse osteti, ei olnud üldse tema pädevuses ega tema öelda. Niisamuti märkis RP, et ta ei ole näinud otsest dokumenti selle kohta, et varad kuuluksid Black Land OÜ-le. Seega ei andnud keegi ülekuulatud tunnistajatest ütlusi selle kohta justkui oleks hagis nimetatud vallasasjad soetanud hageja asemel keegi teine. Hagejale kuuluvad vallasasjad ei ole kinnisasja olulised osad ning neile kinnisasja päraldistele kostja poolt seatud hüpoteek ei ulatu, mistõttu ei ole nende asjade suhtes sundtäitmise läbiviimine lubatud. Hagejale kuuluvate vallasasjade eemaldatavust kinnisasjalt kinnitasid ka tunnistajad, kellest AS selgitas kohtule, et: „/.../ Tankur N8 ja nivoojälgimissüsteem on eraldatavad sellest konkreetsest tanklast ja paigaldatavad nt mõnda muusse tanklasse /.../“ ning KA kinnitas reklaamtulba osas, et: „/.../ reklaamtulp (post) on kinnisasjale paigaldatud poltühendustega /.../“. Kostja poolt ekspertiisi järgselt avaldatu näitab üksnes kostja oletust dokumentide koostamise aja kohta. Hageja soovib siinkohal toonitada, et ekspertiis ei ole oma lõppjäreldustes dokumentide koostamise aega tuvastanud, seega ei ole ekspertiis tuvastanud ka kostja oletuslikku väidet kinnitavat asjaolu, justkui oleks dokumendid koostatud nö tagant järele ja kohtumenetluse tarvis 2013.a. Samuti ei ole ekspertiis tuvastanud seda, et kõnealuseid dokumente ei oleks trükitud 2012.a jaanuaris. Ekspertiis ei tuvastanud nende väljatrükkimist mõnel muul ajal, mis välistaks nende väljatrüki 2012.a jaanuaris. Ei saa välistada seda, et toonerkassetti vahetati lisaks valimi hulgas olnud 3 dokumendile ka vaidlusaluse kahe
3(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 dokumendi ning valimi hulgas olnud dokumentide väljatrüki vahelisel ajal. Lisaks ekspertiisiga vaidlustatud ühele dokumendile on Black Land OÜ-lt mahutite omandamine tõendatud ka Black Land OÜ poolt hagejale esitatud arvega nr 12351 ja hageja poolt Black Land OÜ-le transporditeenuse eest esitatud arvete koondiga, millest tulenev Black Land OÜ võlgnevus hageja ees tasaarveldati Black Land OÜ arvega nr 12351. Lisaks ekspertiisiga vaidlustatud teisele dokumendile on Pakavi Partners OÜ-lt konteinertanklate omandamine tõendatud ka Pakavi Partners OÜ arvega nr 1 ja Pakavi Partners OÜ ning hageja vahelise 29.01.2012.a tasaarvestuse ja üleandmise aktiga, millega tasaarvestati konteinertanklate ostuhind. Täiendavalt nimetatud asjaoludele on hageja kahe Black Land OÜ-le tehtud maksekorraldusega tõendanud, et tal oli nõue, mida Pakavi Partners OÜ-le loovutada ning mille loovutustehingust tulenev võlgnevus Pakavi Partners OÜ mahutite eest nõutava tasu nõudega tasaarvestada. Kostja I vastuväited
2.Kostja I ei vaielnud esitatud hagile vastu. Kostja omandas hagis nimetatud kinnisasjad teades hagis nimetatud vallasasjade kuuluvusest hagejale. Sel põhjusel on hagi ka põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole vaidlusaluste vallasasjade omanik. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et Põlva kinnistul ja Loksa kinnistul asuvate vallasasjade puhul ei ole vallasomandi tekkimise eeldused täidetud ning tegemist on Põlva kinnistu oluliste osadega. Vaidlusaluste vallasasjade eraldamisel muutuks Põlva ja Loksa kinnistu oluliselt. Kostjale teadaolevalt opereerib kinnistul, asukohaga Põlva linn, XXXX XX OK Oil Fuel OÜ. Viidatud kinnistu kuulus eelnevalt Black Land OÜ-le ja alates 15.01.2013.a kuulub kostjale I. 01.08.2012.a on sõlmitud äriruumide üürileping, mille kohaselt annab kinnistu omanik kinnistu koos selle päraldistega OK Oil Fuel OÜ valdusesse ja kasutusse. Asjade suhtes omandiõiguse tõendamiseks on hageja esitanud dokumente, mille ehtsuses ning eesmärgipärasuses on kostjal põhjust kahelda. Kostja on seisukohal, et töövõtuleping nr 4558411001531 ei kehti ning kostja I ei ole tasunud lepingus viidatud tööde eest. Hageja poolt esitatud tõendid välisvalgustuse omandamise kohta ei tõenda samuti omandiõiguse tekkimist ega välisvalgustuse müügitehingut kui võlaõiguslikku lepingut. Hageja poolt esitatud tõendid teisaldatava kioski ja sisseseadete omandamise kohta on vastuolulised ja annavad alust kahelda nende ehtsuses. Hageja poolt esitatud tõendid kütuse nivoojälgimissüsteemi ja tankuri N8 omandamise kohta ei tõenda nimetatud asjade omandamist. Kuivõrd asjade valdaja on olnud Black Land OÜ, kes on andnud kasutusõiguse asjadele alates 01.08.2012.a üle OK Oil Fuel OÜ-le, s.t kaudne valdus on säilinud Black Land OÜ-l ja see valdus on vara võõrandamisega läinud üle kostjale I, saab järeldada, et kostja I on kaudse valdajana asjade tegelik omanik. Asjade päraldiseks olemist Põlva tankla kinnistu suhtes on kinnitanud ka kinnistu omaniku esindajana MK ise Põlva tankla üürilepingu lisaks olevas üleandmise aktis. Seega on asjade paigaldamise järgselt kostjale I kuuluvale kinnisasjale nende asjade omandiõigus läinud üle kostjale I ning hagejal on äärmisel juhul nimetatud asjade väärtuses alusetust rikastumisest tulenev rahaline nõudeõigus kinnistu omaniku vastu. Ekspertiisiaktiga tuvastatud asjaoludele tuginedes on kostja II seisukohal, et 29.01.2012.a tasaarvestuse ja üleandmise vastuvõtmise akt ja 28.02.2012.a nõude loovutamise leping nr 2801-01 on tõenditena ebausaldusväärsed ning need tuleb TsMS § 277 lg 4 ja § 238 lg 5 alusel arvestamata jätta.
4(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 19.03.2015.a otsuse, millega jättis hagi vara arestist vabastamiseks täiteasjades nr 194/2013/402 ja nr 194/2013/403 rahuldamata ning tühistas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Otsuse kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kohtutäituri poolt täiteasjades nr 194/2013/402 ja nr 194/2013/403 arestitud elektrooniline infotahvel, neli välisvalgustit, neli välikaamerat, teisaldatav kiosk (aktis suletud ehitis), kuus mahutit, üks tankur, kütuse nivoojälgimissüsteem, kaks konteinertanklat (aktis kütusekonteiner) ja rehvitöökoda koos tööriistade ja tõstukiga (aktis rehviparandustöökoda) kuuluvad hagejale. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja I on XXXX XX XX, Põlva linn asuva kinnisasja omanik alates 24.01.2013.a ning et perioodil 11.01.2010-24.01.2013 on kinnisasja omanik olnud Black Land OÜ. Kostjale I kuulub ka Loksa linnas, XXXXXXXX XX asuv kinnisasi, millel asub tankla ja remonditöökoda. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist - Black Land OÜ ja OK Oil Fuel OÜ vahel 01.08.2012.a sõlmitud äriruumide üürilepingu p. 3.1 kohaselt annab üürileandja üürnikule tasu eest käsutamiseks kaubanduslikuks tegevuseks mõeldud ruumid ja taristu asukohaga Põlva linn, XXXX XX kinnistul kogupinnaga 1668 m2. Osundatud lepingu lahutamatu osa on eespool viidatud ja 01.08.2012.a poolte vahel koostatud ning allkirjastatud üleandmis- vastuvõtu akt, millise kohaselt on kinnistu omanik andnud üürnikule kinnistu üle koos alljärgnevate oluliste osadega: 1) müügikiosk pindalaga 60 m2 koos oluliste osade ja päraldistega (valvesignalisatsioon) koos sissepääsuvõtmetega 2 komplekti; 2) mahutipark (4 x 25 m3; 1 x 10 m3; 1 x 5 m3 kokku kuus mahutit, mis on varustatud nivooanduritega) koos mahutivanniga, torustikuga, laadimisestakaad vedelkütustele, valgustuspostid koos valgustitega (4 tk) ja piirdeaiaga; 3) tankurid 5 tk ja nende juurde kuuluv torustik ja juhtimissüsteem; 5) makseterminal NOOM koos ligipääsukoodidega ja kolme komplekti võtmetega; 6) reklaampost; 7) kogu kinnistut kattev asfaltkate; 8) mahutipargi TKK aktid; 9) tankurite Metrosert tunnistused. Nimetatud aktist nähtub, et Black Land OÜ käsitles eespool loetletud vallasasju kinnistu oluliste osadena. Samuti ei ole Black Land OÜ aktis märkinud, et vallasasjad kuuluks kasvõi osaliselt kellelegi teisele, mistõttu saab sellest järeldada, et üürileandja pidas neid asju enda omadeks seisuga 01.08.2012.a. Seega tegelikku võimu asjade suhtes teostas Black Land OÜ. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja RP selgitas, et ta ei mäleta, et lepingu sõlmimise ajal oleks olnud juttu sellest, et tankla territooriumil asub kolmandatele isikutele kuuluv vara. Ka ei ole pärast üürilepingu sõlmimist keegi esitanud pretensioone selle kohta, et OK Oil Fuel kasutab kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Hageja esitas kohtule oma nõude tõendamiseks DAG Reklaam OÜ 23.01.2012.a arve nr 120067, 23.01.2012.a üleandmis-vastuvõtu akti ja maksekorralduse, millistest nähtub, et hagejale on üle antud hinnatulp. Samuti nähtub nimetatud arvest, et kontaktisikuna on märgitud RP. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja KA selgitas, et üleandmis-vastuvõtu akt anti üle e-posti teel ning suheldi R nimelise isikuga. Samuti andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta, et hinnatulba paigaldamiseks tehti kaevetööd, telliti postipuur, valati maasse ning poltühendustega paigaldati postid. Antud tööd nähtuvad ka kohtule esitatud arvelt. Seega asus kohus seisukohale, et kuivõrd infotahvli (hinnatulp) paigaldamiseks rajati vundament tuleb see kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 lugeda kinnisasja oluliseks osaks. Hageja esitas nelja välisvalgusti omandiõiguse tõendamiseks 07.11.2011.a tööde üleandmis- ja vastuvõtu akti, Laborent OÜ pakkumise ning Laborent OÜ 27.10.2011.a arved nr 0033/2011, 0034/2011, 0032/2011. Nimetatud tõenditest nähtus kohtule, et tööd on üle antud RP-le ning tööde loetelust nähtus, et teostatud on elektri- ja renoveerimistöid, millest võis järeldada, et neil asjadel on kinnisasjaga püsiv ühendus. Kohtule esitati nelja välikaamera omandiõiguse tõendamiseks 21.11.2011.a töövõtuleping, Pristis AS arve nr 11097193, 19.12.2011.a üleandmis-vastuvõtmis aktid ja maksekorraldus. Antud tõenditest nähtuvalt asus kohus seisukohale, et nimetatud asjad on kinnisasja olulised osad. Kioski omandiõiguse tõendamiseks
5(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 esitas hageja kohtule Astro Baltics OÜ arved, saatelehed, ettemaksuarve ja ostu-müügi lepingu nr N0628/O1. Kütusemahutite omandiõiguse tõendamiseks on kohtule esitatud Black Land OÜ arve, HansaRaama väljavõtte ja tasaarvestuse ja üleandmise- vastuvõtmise akt. Kohus nõustus kostja II seisukohaga, et viidatud tõendid ei tõenda hageja omandiõigust kütusemahutitele, kuna need on ebausaldusväärsed. Arvest nähtub, et arve kuupäev on 29.01.2012.a ning makse tähtaeg 05.02.2012.a, kuid samas on juba 29.01.2012.a sõlmitud tasaarvestuse ja üleandmisevastuvõtmise akt, mille kohaselt on tasaarvestatud hageja võlgnevus Black Land OÜ täpselt samas suuruses viimase võlgnevusega hagejale. Kohus teostas antud tõendi osas ka dokumendiekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tasaarvestuse ja üleandmise- vastuvõtmise akt kuupäevaga 29.01.2012.a prinditud sama printeriga või samas seadistuses printeriga nagu ükski võrdluseks esitatud dokumentidest ajavahemikust 02.01.2012.a kuni 31.01.2012.a. Kohus leidis, et antud juhul puudub ka mõistlik põhjendus hageja poolt Black Land OÜ-lt kütusemahutite ostmiseks. Seda enam, et otsene valdus ning tegelik võim asja üle jäi jätkuvalt mahutite müüjale, Black Land OÜ-le. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et käesoleval juhtumil ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid kütusemahutite kuuluvust hagejale. Kütusetankuri ja nivoojälgimissüsteemi omandiõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule arve-saatelehed ja remondilehed ning maksekorraldused. Samas andis tunnistaja AS ütlusi selle kohta, et töö tellija ja maksja vahel oli erisus, nad veeretasid tükk aega arveid ja ei tasunud neid. Nimetatu on kooskõlas kohtule esitatud maksekorraldustega, millise kohaselt on arve nr 4946 tasutud 15.08.2012.a, kuigi makse tähtpäev oli 01.06.2012.a. Loksa, XXXXXXXX XX kinnistul asuvate konteinertanklate ning konteinertöökoja koos tööriistade ja tõstukiga on hageja enda väidetel omandanud Pakavi Partners OÜ-lt. Hageja on kohtule esitanud ka Pakavi Partners OÜ 29.01.2012.a arve summas 8700 eurot, 29.01.2012.a tasaarvestuse ja üleandmise- vastuvõtmise akti, 28.01.2012.a nõude loovutamise lepingu ja 12.01.2011.a ning 14.01.2011.a maksekorraldused. Kohus leidis, et nimetatud tõendeid ei saa lugeda usaldusväärseteks. Arve kuupäev on 29.01.2012.a ning makse tähtaeg 05.02.2012.a. Samas on juba 29.01.2012.a sõlmitud tasaarvestuse ja üleandmise- vastuvõtmise akt, millise kohaselt on tasaarvestatud hageja võlgnevus summas 8700 eurot Pakavi Partners OÜ võlgnevusega hagejale. Pakavi Partners OÜ on hagejalt omandanud 28.01.2012.a nõude loovutamise lepinguga Black Land OÜ nõude summas 6900 eurot. Kohtule esitatud 12.01.2011.a ja 14.01.2011.a maksekorraldustest nähtub, et hageja on tasunud Black Land OÜ-le viidatud kuupäevadel vastavalt 6300 eurot ja 600 eurot selgitustega „vastavalt lepingule“. Antud maksekorraldustest ei selgu, kas hageja tasub Black Land OÜ-le oma kohustuse vastavalt lepingule või annab Black Land OÜ-le laenu. Kohus leidis, et osundatud maksekorraldustest ei tulene Black Land OÜ võlgnevus hagejale, mis väidetavalt on loovutatud Pakavi Partners OÜ-le. Kohus leidis ka, et tähelepanuväärne on asjaolu, et just 29.01.2012.a on hageja koostanud mitmeid arveid ning tasaarvestuse ja üleandmise vastuvõtmise akte. Kohus on 28.01.2012.a nõude loovutamise lepingu osas teostanud ka dokumendiekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole 28.01.2012.a nõude loovutamise leping prinditud sama printeriga või samas seadistuses printeriga nagu ükski võrdluseks esitatud dokumentidest ajavahemikul 02.01.2012-31.01.2012.a. Eksperdid on asunud seisukohale, et tõenäoliselt on eespool nimetatud leping ja 29.01.2012.a tasaarvestuse ja üleandmise- vastuvõtmise akt prinditud ja allkirjastatud samaaegselt. Kohus leidis, et käesoleval juhtumil ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud tõendid Loksa, XXXXXXXX XX kinnistul asuvate konteinertanklate ning konteinertöökoja koos tööriistade ja tõstukiga kuuluvust hagejale. Vaidlust ei ole selles, et Loksa kinnistut on pikka aega kasutatud ainult tanklana ning antud kinnistul puuduvad muud kasutusfunktsioonid. Samuti on olnud tanklana kasutusel Põlva kinnistu. Seega on nimetatud kinnistutel asuvad vaidlusalused vallasasjad käsitletavad
6(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 kinnistute oluliste osadena ning nende kinnistutelt eraldamisel muutuks kinnistute tanklatena kasutamine võimatuks. Ka ei nähtunud kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja oleks vaidlusaluste asjade osas tegelikku võimu teostanud. Vastupidi, kohtule esitatust tulenes üheselt, et tegelikku võimu vallasasjade suhtes Põlva tanklas teostas Black Land OÜ, andes kinnistu koos oluliste osadega üle OK Oil Fuel OÜ-le. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hagejaga on olnud või on seotud nii Black Land OÜ, kostja I kui ka OK Oil Fuel OÜ, olles nimetatud äriühingute osanik. Samuti on hageja seaduslik esindaja muuhulgas kostja I, Pakavi Partners OÜ ning Black Land OÜ seaduslik esindaja. Kohus arvestas ka asjaoluga, et 2011.a on hageja arvelduskontolt Black Land OÜ-le tehtud ülekandeid erinevate selgitustega kokku summas 940200 eurot ning Black Land OÜ on teinud hagejale ülekandeid summas 1 053 978 eurot ning 2012.a vastavalt 547 641 eurot ning 3 576 100 eurot. Viidatust tulenes kohtu arvates, et hageja on temaga seotud äriühingutega (Black Land OÜ) teostanud omavahelisi makseid valdavalt märkega „vastavalt lepingule“ või „leping“ ning sellest ei nähtu, milliste kohustuste katteks on tegelikult hagejale Black Land OÜ makseid märkimisväärses summas teostanud. Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles kostja II poolt taotletud summale vastu ning leidis, et kostja II menetluskulu on vähemalt 2512 eurot. Hageja vaidles vastu sellele, et kostja soovib välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga, kuid kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, kuivõrd kostja II on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ei saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada ning kohtul puuduvad alused selles kahelda. Hageja leidis, et põhjendamatu on kulu, mis on tekkinud seoses 05.03.2014.a kohtutäituri büroo töötajaga kohtumisega, kuid kohus leidis, et eelpool nimetatud arve alusel märgitud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses ning vastab täielikult toimiku materjalidele. Hageja leidis, et arve nr 1412025 alusel on põhjendatud ajakulu 7 tundi 51 minutit. Kohus leidis, et eelpool nimetatud arve alusel märgitud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses (13 t 26 min) ning vastab täielikult toimiku materjalidele.
Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 19.03.2015.a otsuse täies ulatuses ja hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud oluliselt nii materiaalõigust kui ka menetlusnorme (põhjendamiskohustus). Maakohus jättis tähelepanuta ja käsitluseta hageja väite, et hageja teostas vallasasjade üle oma valdust ja tegelikku võimu läbi kaudse valduse. Maakohus keskendus otsuses asjasse puutumatule ning ekslikule järeldusele, et asjade omanik on Black Land OÜ ning need on kinnisasja olulised osad seetõttu, et Black Land OÜ pidas ennast asjade omanikuks, kes teostas asjade üle otsest valdust ning kes käsitles vallasasju ka kinnisasja oluliste osadena. Niisamuti arvestas maakohus hageja hinnangul ebaõigesti RP ütlusi selle kohta, et tema vara kellelegi teisele kuulumise ja vara kohta pretensioonide esitamise kohta midagi ei tea. Kohus ei ole seotud ei poolte ega kolmandate isikute õigusliku hinnangu andmisega vaidlusalustele õigussuhetele. Vaatamata sellele pidas kohus asjas tähendust omavaks Black Land OÜ poolt üürilepingu lisaks olnud aktis sisalduvat hinnangut sellele, et vallasasjad on kinnistu olulised osad ning omand asjadele kuulub Black Land OÜ-le. Hageja hinnangul ei omanud Black Land OÜ hinnang asjade oluliseks osaks olemise ja omandiõiguse kohta käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust. Ainuüksi asjade kasutusse andmine ei tõenda asjade kasutusse andja omandit kasutusse antud asjadele. RP ütlused ei oma tähendust, kuna need ei ole seostatavad omandiõiguse kindlakstegemisega, kuivõrd tavapraktikas ei tea ega pea kinnisasja üürnik (kelle esindaja RP oli) teadma ega huvi tundma ei kinnisasja enda ega ka kinnisasjal paiknevate erinevate vallasasjade kuuluvuse osas.
7(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 RP poolt antud ütlused, et ta ei olnud teadlik asjade kuuluvusest hagejale, ei ole ka eluliselt usutavad. Arvestades, et RP ütluste kohaselt tegeles ta Põlva tankla puhul suhtlusega nii OÜga DAG Reklaam, OÜ-ga Laborent, AS-iga Pristis ning ka Astro Baltics OÜ kioski paigaldusega ning ka Tanklaabi OÜ tankuri ja nivoojälgimissüsteemiga, ei ole eluliselt usutav, et olukorras, milles RP tegeles Põlva tanklasse eranditult kõikide vallasasjade soetamisega peale kütusemahutite, ei olnud ta teadlik sellest, et eranditult kõikide vallasasjade puhul olid kõik soetusdokumendid väljastatud hageja, mitte kellegi kolmanda isiku nimele. Maakohus jättis tähelepanuta kõik hageja väited, mille kohaselt kõikide vaidlusaluste asjade omandamise eest oli ostuhinna tasunud hageja (ja mitte keegi teine) ning et hageja nimele olid väljastatud erinevad soetusdokumendid ja need dokumendid olid hageja valduses. Seega on hageja asjade omanik. Kui hageja tasus kõikide asjade ostuhinna hageja nimele väljastatud arvete alusel ning need arved ja muud soetusdokumendid (aktid, lepingud, saatelehed) olid ja on hageja valduses, kuulub hagejale ka nende asjade kaudne valdus kooskõlas AÕS §-ga 93 asja väljanõudeõiguse omandamise näol. Riigikohus on jaatanud omandiõiguse tekkimise tõendamise võimalust AÕS § 93 alusel ka arvete ning tasumist tõendavate dokumentidega (32-1-62-01). Black Land OÜ ei saanud teostada tegelikku võimu asjade üle olukorras, kus kohtumenetluses ei kogutud ühtegi tõendit ega tuvastatud ühtegi võlasuhet, mille alusel Black Land OÜ oleks vallasasjad kelleltki omandanud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta: 1) tunnistaja KA ütlused, mille kohaselt ta viitas DAG Reklaam OÜ-lt tööde tellimisele OK Oil OÜ (s.o hageja endine ärinimi) poolt ja sellele, et arve tööde eest esitati tööde tellijale, et toimikus oleva DAG Reklaam OÜ üleandmise vastuvõtu akti alusel anti tööd üle, ning et DAG Reklaam OÜ arve saadeti konkreetselt tellijale ning viitas üheselt lepinguliste suhete olemasolule hageja ja DAG Reklaam OÜ vahel, mitte kellegi teise (sh Black Land OÜ vahel); 2) tunnistaja AS ütlused, et tööde tellija oli hageja, kes vajas seadmeid, ning et tellimuse seadmete paigaldamiseks esitas hageja töötaja, mis näitasid ka seda, et seoses Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud seadmetega ei ole Tanklaabi OÜ suhelnud kellegi muuga kui hagejaga, mistõttu puudub ka mistahes alus arvata, nagu oleks Tanklaabi OÜ olnud müügilepingulistes suhetes mõne muu isikuga. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, jättes tähelepanuta need hageja väited ja seda kinnitavad tõendid, mille kohaselt on kõik vaidlusalused vallasasjad kostja II kasuks seatud hüpoteegiga koormatud kinnisasjadelt kinnisasju ja eemaldatavaid asju kahjustamata eemaldatavad. Ka ei ole maakohus osade vallasasjade hagejale mittekuulumise kohta esitanud üldse mingeid põhjendusi ning osade vallasasjade osas pidanud ilma asjaomaste põhjendusteta vallasasjade omandiõiguse tõendamiseks esitatud dokumente ebausaldusväärseks. Ehitise olulise osa ning päraldiste mõisteid ei saa samastada. Ühtegi hagis nimetatud vallasasja ei saa pidada kinnisasja oluliseks osaks, kuivõrd ükski hagis nimetatud vallasasjadest ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud, rääkimata sellisest ühendamisest, mis ei võimaldaks kinnisasjadest neid kahjustamata või neid oluliselt muutmata eraldada. Hageja esitatud faktiväidetele ja viidatud tõenditele, mis puudutasid erinevate vallasasjade eemaldamise võimalust kinnisasjalt vaielnud kostja II ka vastu ning maakohus pole selles osas seisukohta võtnud. Otsusest ei selgu, kas maakohus on kinnisasja oluliseks osaks pidanud kõiki asju, mille arestist vabastamist hageja hagiga taotles või mitte. DAG Reklaam OÜ kirjendatud üks hinnatorn, nelja kaherealise LED näidiku ja kaabelühendusega juhtimisseadme osas jättis kohus tähelepanuta KA ütlused, mille kohaselt ühendati hinnatulba postid poltühendustega, mille osas hageja avaldas, et hoolimata sellest, et infotahvel toetub ja on kinnitatud vastavate keeratavate kinnitusvahenditega betoonalusele, on see kinnisasjalt hõlpsasti demonteeritav, seega polnud tegemist püsiva ühendusega, kuna võimaldas poltühendused lahti ühendada ning see eemaldada ja teisele kinnisasjale paigaldada.
8(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 Nelja Labornet OÜ poolt paigaldatud tankla välisvalgusti osas jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ei nõudnud Laborent OÜ-lt omandatud vallasasjade puhul mitte kõikide Laborent OÜ hinnapakkumises olnud materjalide ja tarvikute arestist vabastamist, vaid üksnes hinnapakkumises nimetatud valgustite vabastamist arestist, mis olenemata sellest, et paigaldatud laternaposte saab pidada kinnisasja olulisteks osadeks, on laternapostide küljest eemaldatavad ja mõnele muule kinnisasjale paigaldatavad. Nelja AS Pristis poolt paigaldatud ENEO IP-Kaamera GLC -1601 Day/Night, neli ENEO objektiivi F03Z2,6DC-NFSHR, neli ENEO kaamera alumiiniumist ja küljele avanevat korpuse, nelja ENEO kaamera toiteadaptri, ühe ENEO võrgusalvesti NE-2040-EU, ning ühe ENEO võrgusalvesti kõvaketta mahuga 2 terabaiti osas on maakohus asunud seisukohale, et hageja soovib üksnes nelja välikaamera arestist vabastamist, jättes tähelepanuta, kaameratele lisanduvad objektiivid, välikorpused, toiteadaptrid, võrgusalvesti ja kõvakettad. Maakohus ei põhjendanud, kuidas hageja esitatud tõendid tõendavad, et tegemist on olulise osadega, rikkudes põhjendamiskohustust. Valvekaamerad ning nende tarvikud on kinnisasjalt hõlpsasti eemaldatavad ning mõnele teisele kinnisasjale paigaldatavad ning valvekaamerate ja nende tarvikute eemaldamine kinnisasjalt ei saa kuidagi kinnisasja oluliselt kahjustada või seda oluliselt muuta, kuivõrd kaamerate eemaldamine ei takista kinnisasja kasutamist ning kinnisasjalt, millelt kaamerad eemaldatakse on võimalik eemaldatud kaamerad uutega asendada. Ühe Astro Baltics OÜ poolt paigaldatud, tsingitud ja värvitud ning elektrisüsteemiga ja valgustusega varustatud kioskikorpuse N242010A mõõtmetega 51x41x1560, mudel N24-2010a.ABOPT02031 ühes selle sees paiknevate seadmete ja sisustuse osas on maakohus käsitlenud korpust, seadmeid ja sisustust kioskina. Erinevalt hagis märgitust on nimetatud müügikiosk kajastatud arestimisaktis aga kui makseterminal, mitte suletud ehitis, viidates sellele, et tegemist on automaattanklale iseloomuliku ja tankuri kõrval paikneva püstakuga, milles on kaardimakseterminal. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, kas ja kui siis millele tuginedes on maakohus lugenud nimetatud makseterminali kinnisasja oluliseks osaks ja/või hagejale mittekuuluvaks. Viidatud kaardimakse teostamiseks vajalik püstak on hõlpsasti kinnisasjalt demonteeritav ja sealt eemaldatav ning mõnele muule kinnisasjale paigaldatav, mistõttu ei saa seda pidada kinnisasja oluliseks osaks sarnaselt näiteks ükskõik millise panga sularaha - või makseautomaadiga, mis on paigaldatud mõnda kaubanduskeskusesse. Black Land OÜ-lt omandatud viie maapealse kütusemahuti osas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused, miks maakohus nõustub kostja II väidetega, et hageja poolt mahutite omandiõiguse tõendamiseks esitatud tõendid ei tõenda hageja omandiõigust mahutitele ning miks need tõendid ei ole usaldusväärsed. Ka ei ole maakohus põhjendanud seda, kuidas tõendab asjas läbi viidud ekspertiis nimetatud tõendite ebausaldusväärsust, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Seoses maakohtu järeldusega, et puudub mistahes mõistlik põhjendus hageja poolt kütusemahutite ostmiseks, ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seadusjärgse esindaja poolt kohtuistungil selgitatud majandusliku sisuga (hagejast pidi saama tankla operaator). Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud kütusetankuri N8 ja nivoojälgimissüsteemi osas ei ole maakohus põhjendanud, kuidas hageja poolt esitatud tõendid ja tunnistaja ütlus peaks tõendama, et nimetatud asjad ei kuulu hagejale. Tunnistaja täheldatud asjaolu, et tööde tellija ja makse tegija vahel on erisus, on põhjendatav sellega, et kuni 02.04.2012.a kandis hageja ärinime OK Oil OÜ. Maakohus on jätnud hindamata ka AS poolt antud asjakohased ütlused mille kohaselt OÜ Tanklaabi paigaldatud nivoojälgimissüsteem ja tankur on eraldatavad sellest konkreetsest tanklast ja paigaldatavad nt mõnda muusse tanklasse, mis kinnitab nende seadmete eraldamise ja taaspaigaldamise võimalust, mis omakorda välistab nende kinnisasja oluliseks osaks olemise. Tallinna Masinatehase valmistatud ja Loksa tanklas paikneva konteinertankla markeeringuga KM-30, Tallinna Masinatehas valmistatud maapealne konteinertankla toote tähisega 53;57;58 ja konteiner töökoja ühes selle sisustusega (tööriistad ja tõstuk) osas ei näe hageja seost selle vahel, et omavahel seotud ettevõtted tasaarvestavad omavahelisi nõudeid enne arvel märgitud
9(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 maksetähtpäeva. Seoses 12.01.2011.a ja 14.01.2011.a maksekorraldustega märkis hageja, et kumbki pooltest ei ole menetluses tuginenud sellele, et maksekorraldustel nähtavad ülekanded oleks seotud sellega, et vastustaja täidab oma kohustust Black Land OÜ ees, mitte ei anna talle laenu, mistõttu on maakohus nimetatud ülekannete sisu hinnates rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 nõudeid, hinnates asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Mitmete arvete ja aktide ühel ja samal kuupäeval koostamise tähelepanuväärsuse seos kohtu lõppjäreldustega maakohtu otsuses ei selgu nagu ei selgu ka see, kuidas mõjutavad hageja poolt esitatud tõendite usaldusväärsust ekspertiisiga tuvastatud asjaolud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust lugedes vaidlusalused vallasasjad üheaegselt nii kinnisasja olulisteks osadeks kui ka kinnisasja päraldisteks, asudes materiaalõigusega selges vastuolus olevale seisukohale, et kostja II hüpoteek ulatub kinnisasja omanikule mittekuuluvatele ja hagejale kuuluvatele päraldistele. Õiguslikult põhjendamatu on võtta asja käsitlemisel kinnisasja olulise osana aluseks selle asja teatud vajalikkus kinnisasja senise majandusliku eesmärgi täitmisel (kasutusotstarbe). Samas ka iga üksiku hagis nimetatud vallasja eraldamisel ei muutu kinnisasja kasutamine tanklana kuidagi võimatuks, kuivõrd kõik hagis nimetatud asjad on asendatavad. Kõik vaidlusalused vallasasjad on kinnisasjalt eraldatavad ilma neid vallasasju või kinnisasja hävitamata või neid vallasasju või kinnisasja oluliselt muutumata. Ükski hagis nimetatud vallasasjadest ei ole kinnisasjaga püsivalt ühendatud, vaid need on võimalik kinnisasjalt demonteerida ning teisele kinnisasjale monteerida. Seega ei ole täidetud asja kinnisasja olulise osana käsitlemise eeldused, vaid vaidlusalused vallasasjad on käsitletavad TsÜS § 57 lg 1 alusel kinnisasja päraldistena, sest need ei ole kinnisasjaga püsivalt ühendatud, kuid teenivad peaasja majandusliku eesmärki, s.o tanklana toimimist. Kui kinnisasja olulised osad kuuluvad kinnisasja omanikule, siis päraldised saavad kuuluda ka kolmandale isikule, antud juhul hagejale. AÕS § 343 lg 1 teise lausel kohaselt ei ulatu hüpoteek nendele kinnisasja päraldistele mis ei ole kinnisasja omaniku omandis, mistõttu on ka sundtäitmise läbiviimine päraldiste osas, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis, lubamatu. Maakohus on kohtuotsuses arvesse võtnud asjaolusid, mille asjasse puutuvust ei ole maakohus selgitanud ning jätnud üldsõnaliselt käsitlemata kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, viidates nende asjasse puutumatusele. Maakohtu poolt viidatud seosed erinevate tehingupoolte vahel (Black Land OÜ, kostja I, OK Oil Fuel OÜ, Pakavi Partners OÜ) ning nimetatud ühingute poolt üksteisele tehtud ülekannete seos vaidluse esemega ning hagi rahuldamisega on jäänud põhjendamata. Maakohtu otsusest ei selgu ka see, millised konkreetsed poolte väited ja esitatud tõendid ning millisel põhjusel asja lahendamise seisukohalt tähendust ei oma. Maakohus on vastuolus materiaalõigusega pidanud põhjendatuks kostja II menetluskulude hüvitamise nõude esitamist koos käibemaksuga. Hageja hinnangul ei saa kohus menetluskuludelt tasutava käibemaksu väljamõistmise põhjendatust sellele vastuväite esitamise korral lahendada üksnes lähtudes menetlusosalise kinnitusest, et ta käibemaksu tagasiarvestust menetluskuludelt teha ei saa. Kostja II on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning hageja ja kostja II vahel puudub kliendisuhe. Samuti märkis maakohus ekslikult, et hageja on 2512 euro ulatuses kostja II menetluskulusid pidanud põhjendatuks. Kostja II menetluskulude nimekirjale märkis hageja, et kostja II menetluskulusid tuleb vähendada vähemalt 2512 euroni ning kui kohus leiab, et neid tuleb vähendada enamas ulatuses, tuleb ka seda teha. Ka jättis maakohus käsitlemata hageja poolt kahe õigusabiteenuse arve osas kostja II menetluskulude suurusele esitatud vastuväited.
10(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325
Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud 3437,2 eurot ületavas osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
8.Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama, et arestitud on konkreetsed vallasasjad ja et need vallasasjad kuuluvad talle. Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel õigesti sellest, et Eesti õiguses kehtib seadusest tulenev eeldus, mille kohaselt loetakse asja otsene valdaja asja omanikuks, kui teine isik ei suuda esitada tõendeid, mille alusel saaks teha teistsuguse järelduse (vt AÕS § 90 lg 1).
9.Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle menetlusosalised selle üle, et vaidlusalused asjad (sõltumata sellest, kas need olid iseseisvad vallasasjad või kinnisasja osad) olid kostja 1 otseses valduses. Maakohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamisel, hageja väidete ja tõendite hindamisel tuleb arvestada seda, et vaidlusalused asjad olid kostja 1 valduses senini kuni need arestiti täitemenetluses ning hageja tundis asjade vastu huvi alles siis ja esitas vara aresti alt vabastamise hagi selleks, et vältida asjade võõrandamist täitemenetluses. Maakohus leidis õigesti, et hageja väidete ja hageja poolt esitatud tõendite hindamisel tuleb arvesse võtta, et hageja, vaidlusaluste kinnisasjade eelmine omanik, kui ka kostja 1 olid ja on nii õiguslikult, majanduslikult kui ka läbi juhtorgani liikmete kokkulangemise, seotud isikud. Neid asjaolusid ei saa jätta arvestamata, kui tuleb hinnata hageja poolt esitatud tõendeid, mis peaksid kajastama seda, kes vaidlusalused asjad tellis, kes nende eest tasus ja kas pooled vormistasid dokumentides näidatud ajal ja tingimustega asjade ja seadmete hüvitamiseks kehtivad ja tegelikkusele vastavad kokkulepped. Tavaliselt ei esine tsiviilkohtumenetluses hagejal ja kostjal kokkulangevaid huvisid ja tavaliselt toovad õigussuhte vastaspooled ise esile võimalikud küsitavused ja kitsaskohad, mis võimaldavad vastaspoole väiteid ja tõendeid kriitiliselt ja objektiivselt hinnata. Käesoleval juhul on aga hageja ja kostja 1 seotud isikud, kellel on hagi rahuldamise osas kokkulangev huvi. Viimast kinnitas ka see, et kostja 1 nõustus hagiga. Kostja 2 ei ole pooltega seotud, kuid kostja 2 ei olnud ka vaidlusalustes õigussuhetes osaline ega tea pooltevahelistest suhetest ega kohtu ette toodud tõendite vormistamisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest muud, kui see, mida hageja on kohtule avaldanud. Kui tavaliselt on hageja ja kostja vastakate huvide tõttu välistatud see, et hageja ja kostja lepivad omavahel kokku selles, kuidas minevikus vormistatud dokumente tõlgendada ja välistatud on see, et hageja ja kostja omavahel hiljem mingeid dokumente vormistavad, siis käesoleval juhul on kostja 2 viidanud sellele, et käesolevas asjas see välistatud ei ole. Nendel põhjustel tuleb hageja poolt esitatud tõendeid hinnata kriitiliselt ja tõenditele kaalu andmisel tuleb muuhulgas arvestada ka eespool nimetatud iseloomulikke asjaolusid. Iseenesest võib nõustuda apellandiga selles, et maakohtu poolt määratud ekspertiisidega ei ole tuvastatud, et hageja oleks esitanud võltsitud tõendid, kuid eksperdid on teinud järeldused, millest saab järeldada, et vastavatel dokumentidel kajastatud andmed (dokumentide väljaandmise kuupäevad) ei haaku suure tõenäosusega dokumentide koostamise ajaga. Kui selline asjaolu ilmneb juba mõne hageja
11(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 poolt esitatud tõendi osas, annab see põhjuse hinnata ka teisi hageja poolt esitatud tõendeid kriitiliselt ja loob põhjuse olla hageja poolt esitatud tõenditele kaalu omistamisel ettevaatlik.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole lükanud ümber AÕS §-st 90 tulenevat valdaja omanikuks olemise eeldust. Vaidlusalused asjad olid kostja 1 valduses ja kostja 1 kasutas asju väljapoole nähtavalt nagu omanik. Hageja väidete õigsust eeldades omandas hageja vaidlusalused vallasasjad, maksis asjade eest kas müügilepingute alusel või töövõtulepingute alusel, soovides saada asjade omanikuks ja soovides jääda asjade omanikuks ka siis, kui hagejale sai selgeks, et tema vaidlusaluseid kinnisasju kasutama ei hakka. Kui üks äriühing peab ennast teatud vara omanikuks ja kui see vara jäetakse kolmanda isiku kasutusse, on kohane kasutusse andmine dokumenteerida, seda ka siis, kui kasutusse jätmine toimub tasuta kasutamise lepingu raames. Juhul, kui äriühing ennast omanikuna ei käsitle, siis ka kolmanda isiku kasutusse jäetud vara ei dokumenteerita. Kolmanda isiku kasutusse vara jätmine dokumenteeritakse mitte ainult sellepärast, et saada kasutustasu, vaid ka sellepärast, et asju teise isiku kasutusse jättev äriühing peab tagama mõistliku võimaluse talle kuuluvad vallasasjad teiselt isikult välja nõuda. Hageja märkis, et talle kuulus vaidlusalusel perioodil suurel hulgal vallasasju, näiteks ca 10 veoautot. Äriühing, kellele kuulub suurel hulgal vallasasju, mille tagasisaamisest on äriühing huvitatud, peab pidama asjade kasutusse andmise üle arvestust, esiteks selleks, et kasutusse andja teaks ka aastate pärast, mis asjad talle kuuluvad ja kelle kasutusse on ta need andnud. Äriühingute puhul võivad vahetuda nii seaduslikud esindajad kui ka töötajad. Seega on oluline tagada omandist ja teistele isikutele asjade kasutusse andmisest ülevaade ka aastaid hiljem. Kasutusse andmise dokumenteerimine oleks olnud käesoleval juhul seda olulisem, et tegemist oli erinevatel kinnisasjadel asuvate, erinevat liiki vallasasjadega, mis soetati väidetavalt erinevatel aegadel. Isegi siis, kui hageja juhatuse liige ei vahetuks, ei oleks eluliselt usutav, et hageja juhatuse liige lootis kõik vaidlusalused vallasasjad endale meelde jätta. Asjade teise isiku kasutusse andmise dokumenteerimine on oluline ka selleks, et kasutusse andja saaks asju vajadusel edukalt tagasi nõuda. Isegi siis, kui kasutusse andja eeldab, et seotud isik ei keeldu vajadusel asjade tagastamisest, ei tarvitse seotud isikul olla alati võimalik asju tagastada, näiteks siis, kui kasutaja peaks pankrotistuma või kui kasutaja valduses oleva vara osas viiakse läbi täitemenetlust. See väide, et hageja enda valduses olevate vallasasjade osas üksikasjalikku arvestust ei pidanud, ei tähenda, et hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks asjade teise isiku kasutusse andmise üle arvestust pidanud. Isiku enda valduses olevate asjade üle on isikul ülevaade juba seeläbi, et isik on nende asjade otsene valdaja. Kuna hageja ei vormistanud ega dokumenteeriunud vaidlusaluste asjade kostja 1 kasutusse andmist, siis see asjaolu viitab sellele, et hageja ei pidanud ennast vaidlusaluste vallasasjade omanikuks, ta ei käitunud nagu omanik ning hagejal ei olnud soovi neid vallasasju ka tagasi saada.
11.Hageja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei tuvastanud hageja poolt esitatud tõendite alusel, et hageja oli vaidlusaluste vallasasjade omanik. Hageja väitis, et äriühingud dokumenteerivadki praktikas asjade ostmisi ja tellimisi sellisel viisil nagu hageja seda tegi ja nagu hageja tõendid esitas. Ringkonnakohus leiab, et äriühingud dokumenteerivad vallasasjade omandamist ja vallasasjade omanikuks saamist võimalikult täpselt siis, kui nad näevad vajadust tõendada hilisemalt vallasasjade omandiõigust. Selline vajadus oleks pidanud hagejaga sarnase mõistliku äriühingu jaoks olema äratuntav siis, kui asjad ühendati teisele isikule kuuluva kinnisasja külge ja hageja ei saanud vallasasjadele otsest valdust. Kuna hageja ei vormistanud selgeid ja üheselt mõistetavaid omandamise dokumente ega ka asjade kolmanda isiku kasutusse jätmise dokumente või akte, viitab see sellele, et hageja ei soovinud saada asjade omanikuks. Viimast sõltumata sellest, kas hageja vaidlusalused vallasasjad ostis või tellis või vallasasjade eest maksis.
12(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325
12.Selle apellatsioonkaebuses esitatud väite suhtes, et praktikas äriühingud vallasasjade omandamist just sellisel viisil nagu seda tegi hageja, vormistavadki, märgib kohus, et see, kui hageja vallasasjade omandamist sellisel kujul vormistab, ei muuda tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormist, mille kohaselt peab hageja tõendama kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid. Iga vallasasja omandamist ei pea alati täpselt dokumenteerima või omandamise dokumente säilitama siis, kui asi jääb omandaja valdusesse. Siis kehtib AÕS §-st 90 tulenev eeldus, mille kohaselt loetakse asja valdaja omanikuks ja asja kuuluvust peab tõendama hoopis see isik, kes vastupidist väidab. Kuid juhul, kui kostja vaidleb hagile vastu, ja kui hageja ei suuda hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada, ei saa kohus hagi rahuldada. Käesoleva hagi puhul saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi menetlusosaliste (sh mõlema kostja) suhtes ühiselt. Seetõttu piisab hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise vajaduseks sellest, et hagile vaidles vastu kostja 2.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus oleks pidanud tuvastama hageja omandiõiguse läbi AÕS § 90 lg 2 ja läbi selle, et hageja oli kaudne valdaja. AÕS § 90 lg 2 eeldab seda, et hageja tõendaks, et ta oli vaidlusaluste asjade kaudne valdaja. Kaudne valdaja on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab otsesele valdajale õiguse teostada asja suhtes otsest valdust ja mis annab kaudsele valdajale õiguse teostada asja väljanõudeõigust vaidlusaluse vallasasja suhtes (vt AÕS § 33 lg 2). Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja 1 vahel eksisteeris mingi võlaõiguslik kasutusleping, näiteks tasuta kasutamise leping, mis oleks andnud kostjale 1 õiguse teostada vaidlusaluste vallasasjade suhtes otsest valdust ja oleks andnud hagejale õiguse teostada kostja 1 osas vaidlusaluste vallasasjade suhtes väljanõudeõigust. Ringkonnakohtu istungil hageja küll väitis, et hageja ja kostja 1 vahel oli suuline kasutusleping, mille alusel lubas hageja kostjal 1 vaidlusaluseid asju tasuta kasutada, kuid kostja 2 ei ole sellist faktiväidet omaks võtnud ja hageja ei ole sellise kasutuslepingu olemasolu tõendanud. Hagejat ei vabasta hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisest ka see, et hageja ja kostja 1 on seotud isikud ning seetõttu kasutuslepingut kirjalikult ei vormistatud. Nõustuda ei saa ka selle hageja väitega, et ta omandas asjade valduse seetõttu, et AÕS § 36 lg 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja uue valdaja kokkuleppest, kui uus valdaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et tal selline kokkulepe asjade seniste valdajatega oli, teiseks ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ta sai teostada tegelikku võimu vaidlusaluste vallasasjade suhtes. Vaidlusalused vallasasjad olid kolmandale isikule kuuluvatel kinnisasjadel, mida valdas muu isik.
14.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kolmandad isikud andsid vaidlusalused vallasasjad kostja 1 valdusesse, kuid loovutasid asjade väljanõudeõiguse (AÕS § 93 eeldusena) hagejale. Kui lähtuda hageja väidete õigsusest, et hageja maksis vaidlusaluste vallasasjade eest ja ostis või tellis need ja asjad läksid kostja 1 valdusesse, ei tähenda see veel seda, et asjade müüjad ja valmistajad-paigaldajad oleksid igal juhul loovutanud hagejale asjade väljanõude õiguse. AÕS § 93 kontekstis asja väljanõudeõiguse loovutamine eeldab seda, et võõrandajal on mingist õigussuhtest tulenevalt õigus asi valdaja käest välja nõuda. Võõrandaja saab loovutada seda väljanõudeõigust, mis tal on. See, kas keegi on teisele isikule väljanõudeõiguse loovutanud, on fakti küsimus, mida tuleb tõendada sellel menetlusosalisel, kes nõudeõiguse omandamisele tugineda soovib. Käesoleval juhul tulnuks seda tõendada hagejal. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et need isikud, kes vallasasjad müüsid või tarnisid, soovisid hagejale loovutada väljanõude õigust.
13(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325
15.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamine eeldanuks seda, et hageja oleks tõendanud, et täitemenetlust viiakse läbi vallasasjade suhtes ja et tema on vaidlusaluste vallasasjade omanik. Kuna asjad (sõltumata sellest, kas need on eraldiseisvad vallasasjad või kinnisasja osad) olid kostja 1 valduses, tuleb lähtuda AÕS § 90 lg-s 1 sätestatud eeldusest, mille kohaselt vallasasjade otsene valdaja on asjade omanik. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa järeldada, et hageja oleks asjade omanikuna käitunud, või et hagejal oleks olnud soov asjade omanikuks saada. Sellise tahte puudumisele viitab see, et hageja ei dokumenteerinud ei asjade omandamist, kuigi asjad paigaldati teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ja asjad läksid teise isiku kasutusse. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks kunagi varasemalt saanud vaidlusaluste vallasasjade omanikuks. Kuigi hageja väidab, et tema sõlmis asjade ostmiseks/ tellimiseks müügilepingud ja töövõtulepingud, ei tähenda see seda, et hageja vaidlusalused vallasasjad ka omandas. Kui eeldada hageja väidete õigsust, et tema sõlmis asjade ostmiseks/ tellimiseks võlaõiguslikud lepingud, ei tähenda see iseenesest seda, et hageja soovis saada asjade omanikuks. Kuna vaidlusalused asjad anti hagejaga seotud isiku otsesesse valdusesse, ei ole välistatud, et asjade omanikuks sai hagejaga seotud isik. Kuna asjad anti hagejaga seotud isiku valdusesse, siis ei saa lähtuda eeldusest, et asjad pidid minema selle isiku omandisse, kes võlaõiguslikud müügilepingud sõlmis. Isegi siis, kui hageja soovis saada asjade omanikuks, tuleb seda, kas hageja sai asjade omanikuks, hinnata asjaõigusseaduses sätestatud vallasomandi tekkimist reguleerivate sätete alusel. AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kuna hageja ei ole vaidlusaluste asjade valdaja, tuleb hagejal tuua kohtu ette kõik mingis vallasomandi tekkimist ettenägevas normis sätestatud eelduste tuvastamise aluseks olevad asjaolud ja need tõendada. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand siis, kui käsutamiseks õigustatud võõrandaja sõlmib omandajaga asjaõiguslepingu (kokkuleppe selle kohta, et asja omand läheb võõrandajalt omandajale üle) ja üksnes siis, kui omandaja saab asjade otsese valduse. AÕS §-i 93 kohaselt saab ühe vallasasja tehingulise omandamise eelduse – asja otsese valduse saamise, asendada sellega, et kolmanda isiku valduses oleva asja puhul loovutab võõrandaja omandajale asja väljanõudeõiguse. Hageja ise tugines sellele, et ta omandas vaidlusalused vallasasjad kooskõlas AÕS §-ga 93, st selliselt, et võõrandaja andis asjad kolmanda isiku valdusesse ja loovutas hagejale asjade väljanõudeõiguse AÕS § 93 tähenduses. Eespool asus kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, mis sellise järelduse tegemist võimaldaksid. Kuigi hageja on üritanud käesolevat hagi rajada sellele, et hageja maksid asjade ostmisel või asjade tellimisel ja et loogiliselt võttes peab asjade eest raha maksnud isik olema see, kes saab asjade omanikuks, ei ole see käesoleval juhul sedavõrd lihtne ning kohtu viide sellele, et tõendatud peab olema see, et kõik vallasasjade omandamise eeldused on täidetud, ei ole formaalsustesse kaldumine. Isegi siis, kui hageja vaidlusalused vallasasjad ostis ja tellis, läksid need hagejaga seotud isiku valdusesse ja kasutusse, kes asus asjade suhtes toimima nagu omanik ja hageja ei dokumenteerinud asjade võõrvaldusesse jäämist. Nende asjaolude tõttu on eluliselt usutav, et asjad pididki minema hoopis hagejaga seotud isiku omandisse, mistõttu on eriti oluline tuvastada, kas kõik hageja omanikuks saamise eeldused on täidetud. Nendel põhjustel tuleb jätta hagi rahuldamata isegi siis, kui hageja poolt esitatud tõendite alusel tuleks tuvastada, et hageja sõlmis vaidlusaluste vallasasjade ostmiseks või tellimiseks müügi või töövõtu lepingud.
16.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel, et maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et Black Land OÜ käsitles vaidlusaluseid vallasasju üürilepingut sõlmides talle kuuluvana, viitab samuti sellele, et hageja asemel pidas ennast asjade omanikuks muu isik. Seejuures ei ole määrav mitte see, kas Black Land OÜ pidas vaidlusaluseid asju kinnisasja olulisteks osadeks vaid see, et Black Land OÜ pidas ennast vaidlusaluste asjade omanikuks ja teostas avalikult tsiviilkäibes omandiõigust asjade suhtes, andes neid omanikuna üürile.
14(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325
17.Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega, et kuna väidetavalt olid kõik asjade soetusdokumendid hageja käes, oli hagejal ka asjade kaudne valdus. Eespool käsitles ringkonnakohus seda, et kaudse valduse omandamine ja kaudse valduse teostamine sõltub sellest, kas kaudsel valdajal on otsese valdaja suhtes väljanõudeõigus. Seda ei ole hageja tõendanud. Teiseks käsitles ringkonnakohus eespool seda, et asja ostja või tellija või asjade eest raha maksnud isik ei pea alati saama asjade omanikuks, seda eriti siis, kui asjad antakse raha maksnud isikuga seotud isiku valdusesse. Seda enam, kui asjade kasutamise kohta kasutuslepingut ei sõlmita ning asjade üleandmist ei dokumenteerita ja kolmanda isiku valduses olevate asjade nimekirja ei koostata. Ringkonnakohus selgitas eespool, et selleks, et tõendada asjade omandamine, tulnuks hagejal tõendada kõik vallasasja omandiõiguse tekkimise eeldused. Seda ei ole hageja teinud.
18.Hageja heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei teinud tunnistaja KA ütluste alusel hageja poolt soovitud järeldust. Hageja viitas sellele, et tunnistaja ütluste kohaselt sõlmis DAG Reklaam OÜ-ga töövõtulepingu, maksis asjade eest ja võttis tööd vastu hageja. Hageja väidete õigust eeldades ei anna need väited alust teha hageja poolt soovitud järeldust, et hageja vastavad vallasasjad omandas. Eespool selgitas ringkonnakohus, et määrav ei ole raha maksmine või võlaõigusliku lepingu sõlmimine. Töö vastuvõtmine töövõtulepingu regulatsiooni tähenduses ei tähenda mitte lepingu esemeks oleva vallasasja valduse vastuvõtmist, vaid nö töö heakskiitmist ehk töö aktsepteerimist, mille õiguslik tähendus on see, et tellijal tekib töö eest maksmise kohustus (vt VÕS § 637 lg 4).
19.Ka see hageja väide, et AS ütlustest tuleks järeldada, et mitte keegi teine peale hageja ei ole OÜ-ga Tanklaabi müügilepingut sõlminud, ei anna alust hagi rahuldada. Hagejal tuleb tõendada vallasomandi tekkimise eelduseks olevad asjaolud, mitte aga müügilepingu sõlmimine.
20.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtupoolset asjaolude tuvastamist ka sellel alusel, et väidetavalt on kõik vaidlusalused vallasasjad kinnisasjade küljest hõlpsasti eemaldatavad ilma, et kinnisasi ja sellest eraldatavad asjad hävineksid või kahjustuksid. Eespool asus kohus seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamise üks eeldus, mida hageja peab tõendama, on, et täitemenetluses arestiti vallasasjad, sest kinnisasja, sh ka kinnisasja oluliste osade arestimist ei saa hageja vaidlustada. Seega on vastav küsimus hageja tõendamiskoormise hulka kuuluv. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kui asi on kinnisasja küljest tehniliselt kergesti eemaldatav (näiteks põhjusel, et asi on kinnisasja külge ühendatud poltühenduste kaudu), ja et nii kinnisasja kui ka eraldamise teel tekkivat vallasasja saab peale eraldamist eraldi eesmärgipäraselt kasutada, ei saa eraldatavat vallasasja kinnisasja oluliseks osaks pidada. Selle hindamisel, kas tegemist on kinnisasja olulise osaga või mitte, ei ole määrav see, kui tugevasti on asi kinnisasja külge ühendatud või kas asja saaks eraldada ilma, et eraldatav asi puruneks. Määrav on see, mis on kinnisasja ja vallasasja funktsioon ja kas asja saab eesmärgipäraselt kasutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnisasja, mis on tanklaks välja ehitatud ja mis oli tanklana kasutuses, ei saa tanklana kasutada, kui sellelt eemaldada valgustuspostid, tankurid, reklaamitablood, makseautomaadid, kütusemahutid ja visuaalse valve jaoks vajalik valvekaamerate süsteem. Ka vastavad vallasasjad, mis eraldamise tagajärjel tekiksid, küll ei hävineks, kuid kõik vastavad asjad on oma funktsiooni poolest mõeldud kasutamiseks selliselt, et asjad on ühendatud kinnisasja külge. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hageja käsitlusega, et kuue tankuriga tankla puhul ühe tankuri eemaldamine või mõne valdusti või makseautomaadi või kaamerate eemaldamine ei muudaks kinnisasja tanklana kasutamist võimatuks. Määrav on see, et tänapäevase tankla funktsioneerimine eeldab teatud seadmeid ja kinnisasja olulised osad
15(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 on kõik vastavad seadmed (tankurid, valgustid jne), mitte see viimane, mille eemaldamise korral muutub tankla kasutamine täiesti võimatuks. Konteinertöökoja kinnisasja oluliseks osaks olemist saab hinnata toimikus olevate piltide alusel. Piltidelt nähtub, et ehitise osas on loodud kinnisasjaga püsiv ühendatus. Tegemist ei ole ajutiselt kinnisasjale asetatud konteineriga. Toimikus olevate tõendite alusel ei saa teha hageja poolt soovitud järeldust. Ringkonnakohus leiab, et see, et maakohus ei ole selgesti märkinud, mis järelduse soovib ta teha päraldiste regulatsiooni refereerimisega, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja pidi tõendama seda, et vaidlusalused asjad on vallasasjad ja et tema on nende omanik. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Sellel põhjusel ei ole maakohtu poolt päraldiste regulatsiooni refereerimisel määravat tähendust.
21.Ringkonnakohus rõhutab ka seda, et kuigi apellant vaidlustab kaebuses ka seda, et maakohus ei tuvastanud hageja poolt esitatud tõendite alusel, et hageja sõlmis kõikide vaidlusaluste vallasasjade ostmiseks või tellimiseks müügi- või töövõtulepingud, ei anna kaebuses esitatud väited alust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks. Eespool märkis ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tuleb hageja väiteid ja tõendeid hinnata kriitiliselt ja hageja poolt esitatud tõenditel on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades mõnevõrra väiksem kaal. Eespool märkis kohus ka seda, et kohtu poolt määratud ekspertiiside tulemusi tuleb arvestada hageja poolt esitatud tõendite hindamisel ka üldiselt.
22.Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus märkis oma otsuses üldiselt ja ilma täpsustusteta, et kõiki otsuses märkimata tõendeid maakohus kui asjassepuutumatuid ei arvesta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et juhul, kui kohus peab mõnda tõendit asjassepuutumatuks, tuleb kohtul konkreetselt märkida, millist tõendit ta asjassepuutumatuks peab ja mis põhjusel. Kuid juhul, kui apellant leiab, et mingi tõendi arvestamata jätmine oli ebaõige, tuleb tal apellatsioonkaebuses tõendite valele hindamisele või asjaolu valele tuvastamisele või menetlusnormi rikkumisele konkreetselt tugineda. Kui apellant seda ei tee, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel.
23.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka temalt kostja 2 kasuks menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude osas tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja õigusabikulud koos käibemaksuga. Apellatsioonimenetluses väitis kostja 2 esindaja, et kostjal 2 on kokkulepe maksuametiga, mille kohaselt saab kostja 2 õigusabikuludelt 87% osas käibemaksu tagasi taotleda ja 13% osas see võimalik ei ole. Sellest tulenevalt palus kostja 2 mõista hagejalt välja menetluskulud osalise käibemaksuga, so 13% ulatuses. Kuigi kostja 2 märkis, et ta ei tea, milline on sellise kokkuleppe õiguslik tähendus ja kas see kokkulepe võiks omada mõju ka maakohtu menetluskulude osas, leiab ringkonnakohus, et puudub põhjus, miks tuleks käibemaksu tagasiarvestamise osas eristada maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulusid. Ilmselt ei ole kostjal 2 mitte kokkulepet maksuametiga, vaid maksuamet avaldas eelduslikult oma seisukohta, millisel määral oleks aktsepteeritav kostjal 2 käibemaksu tagasiarvestamine. Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht peaks kehtima kogu menetluse kulude osas. Selles osas tuleb hagejalt välja mõistetud menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid, mille alusel saaks käibemaksu osa veel suuremas ulatuses vähendada, ei ole kohtu ette toodud. Kuigi hageja väljendas apellatsioonkaebuses rahulolematust ka muude menetluskulude väljamõistmise osas, tuvastas maakohus oma otsuses, et kostja 2 poolt avaldatud menetluskulud on põhjendatuks peetud osas kantud ja et need on põhjendatud ja vajalikud. Asjaolusid, mille alusel tuleks ringkonnakohtul järeldada, et maakohtupoolne asjaolude tuvastamine on õigusvastane, ei ole hageja apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud. Sellest lähtuvalt vähendab
16(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 ringkonnakohus hagejalt väljamõistetavate maakohtu menetluskulude osa üksnes käibemaksu vastava osa võrra. Maakohus luges kostja 2 põhjendatud õigusabi kuluks 3840 eurot, millest 3200 oli õigusabi tasu ilma käibemaksuta ja 640 eurot oli käibemaks (20%). Kuna ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et kostjal 2 on õigus nõuda hagejalt õigusabikulude käibemaksu hüvitamist 13% ulatuses, tuleb lisaks 3200 eurole (kostja 2 maakohtu õigusabi kulu ilma käibemaksuta) välja mõista täiendavalt 83,2 eurot (13% 640st). Seega tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista maakohtu menetluskuluna kokku 154 eurot ekspertiisitasu ja 3283,2 eurot õigusabikulu koos osalise käibemaksu osaga. Kokku tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista maakohtu menetluskuluna 3437,2 eurot. Seda ületavas osas tuleb maakohtu otsus hagejalt kostja 2 kasuks maakohtu menetluskulude väljamõistmise osas tühistada.
24.Apellatsioonkaebus jääb sisulise vaidluse osas täielikult rahuldamata. Kaebus rahuldatakse osaliselt üksnes maakohtu menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi enda kanda ja kostja 2 apellatsioonimenetluse kulud 95% ulatuses hageja kanda. Maakohtu menetluskulude osas kaebuse osaline rahuldamine ei saa tingida suuremas ulatuses menetluskulude kostja 2 enda kanda jätmist. Kostja 1 nõustus hagejaga, aga käesolevas ajas saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi kostjate suhtes ühiselt. Seetõttu tuleb kostja 1 apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
25.Kostja 2 esitas ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, mille osas hagejal vastuväiteid ei olnud. Menetluskulude nimekirja kohaselt seonduvad kostja 2 apellatsioonimenetluse kulud üksnes kostja 2 lepingulise esindaja tasudega. Kostja 2 lepingulisel esindajal kulus 2 tundi ja 11 minutit taotluse koostamiseks, millega kostja 2 taotles kohtult, et kohus kohustaks hagejat maksma kostja 2 eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulus kostja 2 lepingulisel esindajal 6 tundi ja 29 minutit. Kostja 2 lepinguline esindaja tutvus kohtutoimikuga 40 minuti vältel, valmistus kohtuistungiks 1 tund ja 37 minutit ja kulutas kohtuistungil osalemisele 1 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul on vastav ajakulu põhjendatud. Sellised menetlustoimingud leidsid tõepoolest aset ja selliste menetlustoimingute tegemine on õigustatud ja kohane. Kohus rahuldas kostja 2 poolt esitatud tagatise määramise taotluse. Selle koostamiseks oli vaja koostada põhjendatud taotlus, milles oli vaja esile tuua asjaolud, mis võimaldasid kohtul taotluse rahuldamise. Arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid ei saa ca kuue ja poole tunni pikkust ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks pidada ülepaisutatuks. Käesolev vaidlus seondub paljude eluliste asjaoludega ja mitmete hinnangutega asjaoludele. Hageja oma apellatsioonkaebuses esitas mitmeid piisavalt üksikasjalikke etteheiteid maakohtu otsuse osas ja käesoleval juhul oli põhjendatud see, et kostja 2 tõi esile omakorda asjaolud, mille alusel oli kohtul kergem kaebuses esitatud väiteid kontrollida. Kohtutoimikuga tutvumine teenib menetluse sujuvuse ja menetlusele kaasaaitamise eesmärki ja aitab kaasa sellele, et menetlusosalise esindaja on võimeline kohtuistungil vastama kõikidele kohu küsimuste, mis ükskõik milliseid menetluses aset leidnud üksikasju puudutavad. Ka kohtuistungi ettevalmistamine ca 1,5 tunni vältel on põhjendatud. Samuti on põhjendatud istungil osalemisele kulunud aeg. Nõustuda tuleb esindaja tasumääraga (120 eurot ilma käibemaksuta). Arvestades tavalisi tasusid ei saa seda ülepaisutatult suureks pidada. Kostja 2 taotles ka käibemaksu väljamõistmist, kuid seda üksnes 13% ulatuses, so osas, milles maksuamet avaldas, et kostja 2 käibemaksu maha arvestada ei saa. Ringkonnakohtul ei ole alust selles suuruses kahelda. Nendel asjaoludel tuleb lugeda kostja 2 poolt avaldatud apellatsioonimenetluse kulusid põhjendatuks ja hagejalt tuleb välja mõista 95% nendest kuludest ehk 1397,72 eurot. Kostja 2 taotles, et kohus märgiks, et väljamõistetavate menetluskulude tasumisega viivitamise korral
17(18)
Tsiviilasi nr 2-13-41325 tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Sellise taotluse esitamise tõttu tuleb viivise maksmise kohustus otsuse resolutsiooni märkida.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.