Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
19.märtsil 2015.a., Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-13-41325 XXXOÜ hagi XXX OÜ ja Aktsiaselts DnB Pank vastu vara arestist vabastamiseks 3 500 eurot
nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo, Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); seaduslik esindaja XXX(e- post: XXX); Aktsiaselts DnB Pank (registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn; e- post: [email protected]). Kohtuistung 03.12.2014.a., edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta XXXOÜ hagi XXX OÜ ja Aktsiaselts DnB Pank vastu vara arestist vabastamiseks täiteasjades nr. 194/2013/402 ja nr. 194/2013/403 rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tsiviilasjas nr. 2-13-41325, mille kohaselt lükati 04.12.2013.a. kell 16:00 toimuv enampakkumine täiteasjas nr. 194/2013/403 edasi kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ja lükati 04.12.2013.a. kell 16:00 toimuv enampakkumine täiteasjas nr. 194/2013/402 edasi kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Jätta hageja enda ning kostja Aktsiaselts DNB Pank menetluskulud hageja XXXOÜ kanda.
7.Välja mõista XXXOÜ-lt Aktsiaselts DNB Pank kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 3 994 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Jätta XXX OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXOÜ esitas kohtule hagi XXX OÜ ja Aktsiaselts DnB Pank vastu vara arestist vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Toomas Saarma menetluses täiteasjad nr. 194/2013/402 ja nr. 194/2013/403. Nimetatud täiteasjade raames on kohtutäitur arestinud kostjale XXX OÜ-le kuuluvad kinnisasjad XXX, XXX asuva kinnisasja üleskirjutamisel on kohtutäitur arestinud kinnisasja päraldiste ja oluliste osadena kuus tsisterni, ühe makseterminali, ühe kütusetankuri, elektroonilise infotahvli, viis välisvalgustit, neli välikaamerat, kolm jäätmete kogumise konteinerit, ühe ehitise (suletud). XXX asuva kinnisasja üleskirjutamisel on kohtutäitur arestinud kinnisasja päraldiste ja oluliste osadena kütusekonteinerid 2 tk (suletud), müügikioski ca 10 m2, rehviparandustöökoja ja autoremonditöökoja. Nimetatud asjadest kuuluvad hagejale järgmised asjad: elektrooniline infotahvel, milline on hageja poolt omandatud XXX OÜlt, neli välisvalgustust viiest, millised on hageja poolt omandatud XXX OÜ-lt, neli välikaamerat, millised on hageja poolt omandatud XXXAS-lt, teisaldatav kiosk ühes sisseseadega (arestimisaktis märgitud kui suletud ehitis), mille hageja on omandanud XXX OÜ-lt, kuus mahutit, millised hageja on omandanud XXXOÜ-lt, millest neli on mahtuvusega 25 m3, üks mahtuvusega 10 m3 ja üks mahtuvusega 5 m3, 1 tankur N8, mille hageja on omandanud XXX OÜ-lt, kütuse nivoojälgimissüsteem, mille hageja on omandanud XXX OÜ-lt, konteinertankla KM-30 (arestimisaktis kui kütusekonteiner), konteinertankla 53,57,58 (arestimisaktis kui kütusekonteinerid), konteineris rehvitöökoda koos tööriistade ja tõstukiga (arestimisaktis kui rehviparandustöökoda).
2.Hageja palub: 1) vabastada arestist kohtutäitur Toomas Saarma poolt täiteasja nr. 194/2013/402 raames arestitud ning hagejale kuuluv ja aadressil XXX linnas paiknev alljärgnev vallasvara: XXXOÜ 23.01.2012 arvel nr 120067 kirjendatud üks hinnatorn, neli kaherealist LED näidikut, juhtimisseade kaabelühendusega; neli XXXOÜ poolt paigaldatud tankla välisvalgustit; neli AS XXX poolt paigaldatud ENEO IP-Kaamerat GLC -1601 Day/Night, neli ENEO objektiivi F03Z2,6DC-NFSHR, neli ENEO kaamera alumiiniumist ja küljele avanevat korpust, neli ENEO toiteadaptrit kaamerale, üks ENEO võrgusalvesti NE-2040-EU, üks ENEO kõvaketas võrgusalvestile mahuga 2 terabaiti; üks XXXOÜ poolt paigaldatud, tsingitud ja värvitud ning elektrisüsteemiga ja valgustusega varustatud kioskikorpus N24-2010A mõõtmetega 51x41x1560, mudel: N242010a.ABOPT02031 ühes selle sees paiknevate seadmete ja sisustusega; XXXOÜ-lt omandatud kuus maapealset kütusemahutit: XXXvalmistatud mahuti 5m3, markeeringuga P-5, toote tähisega 4390; XXXvalmistatud mahuti 10m3 markeeringuga P-10;toote tähisega 4320; XXXvalmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7407; XXXvalmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7502; XXXvalmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 7408; XXXvalmistatud mahuti 25m3 markeeringuga P-25, toote tähisega 4250, ühes mahutitele XXX OÜ poolt paigaldatud nivoojälgimise süsteemiga; XXX OÜ poolt paigaldatud kütusetankur N8; 2) vabastada
arestist kohtutäitur Toomas Saarma poolt täiteasja nr. 194/2013/403 raames arestitud ning hagejale kuuluv ja aadressil Tallinna mnt 81, XXX linnas paiknev alljärgnev XXXOÜ-lt omandatud vallasvara: Tallinna Masinatehase valmistatud konteinertankla markeeringuga KM-30; XXXvalmistatud maapealne konteinertankla toote tähisega 53;57;58; konteiner töökoda ühes selle sisustusega (tööriistad ja tõstuk). Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub 30.01.2015.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjalt Aktsiaselts DNB Pank välja mõista menetluskulu summas 5 237,99 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 475 eurot ja õigusabikulust summas 4 762,99 eurot. Kostja Aktsiaselts DNB Pank vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostjale teadaolevalt opereerib kinnistul, asukohaga XXX XXXOÜ. Viidatud kinnistu kuulus eelnevalt XXXOÜ-le ja alates 15.01.2013.a. kuulub XXX OÜ-le. 01.08.2012.a. on sõlmitud äriruumide üürileping, millise kohaselt annab kinnistu omanik kinnistu koos selle päraldistega XXXOÜ valdusesse ja kasutusse. Asjade suhtes omandiõiguse tõendamiseks on hageja esitanud dokumente, mille ehtsuses ning eesmärgipärasuses on kostjal põhjust kahelda. Kostja on seisukohal, et töövõtuleping nr. 45584-11001531 ei kehti ning XXX OÜ ei ole tasunud lepingus viidatud tööde eest. Hageja poolt esitatud tõendid välisvalgustuse omandamise kohta ei tõenda samuti omandiõiguse tekkimist ega välisvalgustuse müügitehingut kui võlaõiguslikku lepingut. Hageja poolt esitatud tõendid teisaldatava kioski ja sisseseadete omandamise kohta on vastuolulised ja annavad alust kahelda nende ehtsuses. Hageja poolt esitatud tõendid kütuse nivoojälgimissüsteemi ja tankuri N8 omandamise kohta ei tõenda nimetatud asjade omandamist. Kuivõrd asjade valdaja on olnud XXXOÜ, kes on andnud kasutusõiguse asjadele alates 01.08.2012.a. üle XXXOÜ-le, s.t kaudne valdus on säilinud XXXOÜ-l ja see valdus on vara võõrandamisega läinud üle XXX OÜ-le, saab järeldada, et XXX OÜ on kaudse valdajana asjade tegelik omanik. Asjade päraldiseks olemist XXX tankla kinnistu suhtes on kinnitanud ka kinnistu omaniku esindajana XXXise XXX tankla üürilepingu lisaks olevas üleandmise aktis. Seega on asjade paigaldamise järgselt XXX OÜ-le kuuluvale kinnisasjale nende asjade omandiõigus läinud üle XXX OÜ-l ning hagejal on äärmisel juhul nimetatud asjade väärtuses alusetust rikastumisest tulenev rahaline nõudeõigus kinnistu omaniku vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja Aktsiaselts DNB Pank palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 4 290 eurot, mis koosneb õigusabikulust summas 3 840 eurot, eksperditasust summas 200 eurot ja tunnistajatasust summas 250 eurot. Kostja XXX OÜ vastuväited ja põhjendused
4.Kostja ei vaidle esitatud hagile vastu. Kostja on omandanud hagis nimetatud kinnisasjad teades hagis nimetatud vallasasjade kuuluvusest hagejale. Sel põhjusel on hagi ka põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 04.10.2013.a. kohtumääruses (I köide t/l 171) kui ka 22.01.2014.a. kohtuistungil (II köide t/l 94-95).
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
8.Kohtule esitatud 28.03.2013.a. kinnisasja arestimise aktist – 280313/1 nähtub, et täiteasjas nr. 194/2013/402 on kohtutäitur Toomas Saarma arestinud võlgnikule XXX OÜ-le kuuluva kinnisasja XXX, XXX linn ja selle päraldised ja olulised osad, milledeks on kuus tsisterni, üks makseterminal, üks kütusetanker, elektrooniline infotahvel, viis välisvalgustit, neli välikaamerat, kolm jäätmete kogumiskonteinerit ja üks ehitis (suletud) (I köide t/l 7-11).
9.Täiteasjas nr. 194/2013/403 on kohtutäitur Toomas Saarma 28.03.2013.a. arestinud võlgnikule XXX OÜ-le kuuluva kinnisasja XXX ja selle päraldised ja olulised osad, milledeks on kaks kütusekonteinerit (suletud), müügikiosk (suletud), rehviparandustöökoda, autoremonditöökoda (I köide t/l 12-16).
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituri poolt täiteasjades nr. 194/2013/402 ja nr. 194/2013/403 arestitud elektrooniline infotahvel, neli välisvalgustit, neli välikaamerat, teisaldatav kiosk (aktis suletud ehitis), kuus mahutit, üks tankur, kütuse nivoojälgimissüsteem, kaks konteinertanklat (aktis kütusekonteiner) ja rehvitöökoda koos tööriistade ja tõstukiga (aktis rehviparandustöökoda) kuuluvad hagejale. Kostja Aktsiaselts DNB Pank leiab, et kohtutäituri poolt arestitud vallasasjad kuuluvad kostjale XXX OÜ-le ning mitte hagejale. Samas kostja XXX OÜ leiab, et kohtutäituri poolt arestitud ning eelpool nimetatud vallasasjad kuuluvad hagejale.
11.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja XXX OÜ on XXX, XXX linn asuva kinnisasja omanik alates 24.01.2013.a. (I köide t/l 119). Samuti nähtub osundatud kinnistusraamatu väljavõttest, et perioodil 11.01.2010.a. kuni 24.01.2013.a. on kinnisasja omanikuks olnud XXXOÜ (I köide t/l 119). XXX OÜ-le kuulub ka XXX asuv kinnisasi, millel asub tankla ja remonditöökoda (I köide t/l 38).
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning lg 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
13.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et paragrahvis 92 lg 1 käsitletud kokkulepe selle kohta, et „omand läheb üle omandajale“ kujutab endast vallasomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 tähenduses. See koosneb võõrandaja ning omandaja kokkulangevatest tahteavaldusest, mis on suunatud vahetult asjaõigusmuudatusele, s.o. omandi üleminekule. Lisaks asjaõiguskokkuleppe sõlmimisel tuleb võõrandajal anda omandajale üle ka vallasasja valdus. Seega ei ole õigusliku tagajärje saabumiseks piisav üksnes sellekohase tahte avaldamine (tehing), vaid võrdväärse elemendina peab sellele lisanduma ka faktiline väljund – omandajale võimaluse loomine asuda vallasasja suhtes teostama tegelikku võimu (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tarvo Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk 419).
14.Riigikohus on 09.02.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-138-10 selgitanud, et vallasomand läheb AÕS § 92 lg 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle
omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, st vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine (p. 32).
15.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist - XXXOÜ (XXX, kinnistu omanik perioodil 11.01.2010.a. kuni 24.01.2013.a.) ja XXXOÜ vahel 01.08.2012.a. sõlmitud äriruumide üürilepingu p. 3.1 kohaselt annab üürileandja üürnikule tasu eest käsutamiseks kaubanduslikuks tegevuseks mõeldud ruumid ja taristu asukohaga XXXkinnistul kogupinnaga 1668 m2 (I köide t/l 121-135).
16.Osundatud lepingu lahutamatuks osaks on 01.08.2012.a. eelpool viidatud poolte vahel koostatud ja allkirjastatud üleandmis vastuvõtmis akt, millise kohaselt on kinnistu omanik andnud üürnikule kinnistu üle koos alljärgnevate oluliste osadega: 1) müügikiosk pindalaga 60 m2 koos oluliste osade ja päraldistega (valvesignalisatsioon) koos sissepääsuvõtmetega 2 komplekti; 2) mahutipark (4 x 25 m3; 1 x 10 m3; 1 x 5 m3 kokku kuus mahutit, mis on varustatud nivooanduritega) koos mahutivanniga, torustikuga, laadimisestakaad vedelkütustele, valgustuspostid koos valgustitega (4 tk) ja piirdeaiaga; 3) tankurid 5 tk ja nende juurde kuuluv torustik ja juhtimissüsteem; 5) makseterminal NOOM koos ligipääsukoodidega ja kolme komplekti võtmetega; 6) reklaampost; 7) kogu kinnistut kattev asfaltkate; 8) mahutipargi TKK aktid; 9) tankurite XXX tunnistused (I köide t/l 120).
17.Nimetatud aktist nähtub, et XXXOÜ käsitles eelpool loetletuid vallasasju kinnistu oluliste osadena. Samuti ei ole XXXOÜ aktis märkinud, et vallasasjad kuuluks kasvõi osaliselt kellegile teisele, mistõttu saab sellest järeldada, et üürileandja pidas neid asju enda omadeks seisuga 01.08.2012.a. Seega tegelikku võimu asjade suhtes teostas XXXOÜ.
18.Ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja XXXselgitas, et ta ei mäleta, et lepingu sõlmimise ajal oleks olnud juttu sellest, et tankla territooriumil asub kolmandatele isikutele kuuluv vara. Ka ei ole pärast üürilepingu sõlmimist keegi esitanud pretensioone selle kohta, et XXXkasutaks kolmandatele isikutele kuuluvat vara (III köide t/l 97-98).
19.Hageja on kohtule oma nõude tõendamiseks esitanud XXXOÜ 23.01.2012.a. arve nr. 120067 (I köide t/l 19), 23.01.2012.a. üleandmis-vastuvõtuakti (I köide t/l 18) ja maksekorralduse (I köide t/l 66) millistest nähtub, et hagejale on üle antud hinnatulp. Samuti nähtub nimetatud arvest, et kontaktisikuks on märgitud XXX(I köide t/l 19). Ka kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja XXX, kes selgitas, et üleandmis-vastuvõtuakt anti üle e-posti teel ning suheldi Reimo nimelise isikuga (III köide t/l 65).
20.Samuti andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta, et hinnatulba paigaldamiseks tehti kaevetööd, telliti postipuur, valati maasse ning poltühendustega paigaldati postid (III köide t/l 65). Antud tööd nähtuvad ka ka kohtule esitatud arvelt (I köide t/l 19). Seega saab asuda seisukohale, et kuivõrd infotahvli (hinnatulp) paigaldamiseks rajati vundament tuleb see kooskõlas TsÜS § 54 lg 1 lugeda kinnisasja oluliseks osaks.
21.Ka on hageja esitanud nelja välisvalgusti omandiõiguse tõendamiseks 07.11.2011.a. tööde üleandmis- ja vastuvõtu akti (II köide t/l 102), XXXOÜ pakkumise (II köide t/l 103) ning XXXOÜ 27.10.2011.a. arved nr. 0033/2011, 0034/2011, 0032/2011 (II köide t/l 104-106). Nimetatud tõenditest nähtub samuti, et tööd on üle antud XXXning tööde loetelust nähtub, et teostatud on elektri- ja renoveerimistöid (II köide t/l 102), millest võib järeldada, et neil asjadel on kinnisasjaga püsiv ühendus.
22.Kohtule on esitatud nelja välikaamera omandiõiguse tõendamiseks 21.11.2011.a. töövõtuleping (I köide t/l 22-27), XXX AS arve nr.11097193 (I köide t/l 202), 19.12.2011.a. üleandmis-vastuvõtmis aktid (I köide t/l 203-204) ja maksekorraldus (I köide t/l 74). Antud tõenditest nähtuvalt, võib asuda seisukohale, et nimetatud asjad on
kinnsiasja olulised osad.
23.Kioski omandiõiguse tõendamiseks on hageja kohtule esitanud XXXOÜ arved (I köide t/l 28-32), saatelehed (II köide t/l 20-21), ettemaksuarve (II köide t/l 22) ja ostu-müügi lepingu nr. N0628/O1 (II köide t/l 23-25).
24.Kütusemahutite omandiõiguse tõendamiseks on kohtule esitatud XXXOÜ arve (I köide t/l 33), HansaRaama väljavõtte (II köide t/l 16) ja tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akti (I köide t/l 82). Kohus nõustub antud juhul kostja Aktsiaselts DNB Pank seisukohaga, et viidatud tõendid ei tõenda hageja omandiõigust kütusemahutitele. Kohus nõustub nimetatud kostjaga, et esitatud tõendid on ebausaldusväärsed.
25.Nagu nähtub eelpool viidatud arvest, siis on arve kuupäevaks 29.01.2012.a. ning makse tähtaeg 05.02.2012.a. (I köide t/l 33). Samas on juba 29.01.2012.a. sõlmitud tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akt, millise kohaselt on tasaarveldatud hageja võlgnevus XXXOÜ täpselt samas suuruses viimase võlgnevusega hagejale (I köide t/l 82).
26.Kohus on antud tõendi osas teostanud ka dokumendiekspertiisi (II köide t/l 192-193). Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akt kuupäevaga 29.01.2012.a. prinditud sama printeriga või samas seadistuses printeriga nagu ükski võrdluseks esitatud dokumentidest (102) ajavahemikust 02.01.2012.a. kuni 31.01.2012.a. (III köide t/l 20-22).
27.Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub ka mõistlik põhjendus hageja poolt XXXOÜlt kütusemahutite ostmiseks. Seda enam, et otsene valdus ning tegelik võim asja üle jäi jätkuvalt mahutite müüjale XXXOÜ-le. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhtumil ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid kütusemahutite kuuluvust hagejale.
28.Kütusetankuri ja nivoojälgimissüsteemi omandiõiguse tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arve-saatelehed ja remondilehed (I köide t/l 34-36) ning maksekorraldused (I köide t/l 76-80). Samas andis tunnistaja XXXütlusi selle kohta, et töö tellija ja maksja vahel oli erisus, nad veeretasid tükk aega arveid ja ei tasunud neid (III köide t/l 96). Nimetatu on kooskõlas kohtule esitatud maksekorraldustega, millise kohaselt on arve nr. 4946 tasutud 15.08.2012.a., kuigi makse tähtaeg on olnud 01.06.2012.a. (I köide t/l 35, 78).
29.XXX kinnistul asuvate konteinertanklate ning konteinertöökoja koos tööriistade ja tõstukiga on hageja enda väidetel omandanud XXXOÜ-lt. Hageja on kohtule esitanud ka XXXOÜ 29.01.2012.a. arve summas 8 700 eurot (I köide t/l 31), 29.01.2012.a. tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akti (I köide t/l 83), 28.01.2012.a. nõude loovutamise lepingu (II köide t/l 17) ja 12.01.2011.a. ning 14.01.2011.a. maksekorraldused (II köide t/l 18-19).
30.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa nimetatud tõendeid lugeda usaldusväärseteks. Nagu nähtub eelpool viidatud arvest, siis on arve kuupäevaks 29.01.2012.a. ning makse tähtaeg 05.02.2012.a. (I köide t/l 31). Samas on juba 29.01.2012.a. sõlmitud tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akt, millise kohaselt on tasaarveldatud hageja võlgnevus summas 8 700 eurot XXXOÜ võlgnevusega hagejale (I köide t/l 83). XXXOÜ on hagejalt omandanud 28.01.2012.a. nõude loovutamise lepinguga XXXOÜ nõude summas 6 900 eurot (II köide t/l 17).
31.Kohtule esitatud 12.01.2011.a. ja 14.01.2011.a. maksekorraldustest nähtub, et hageja on tasunud XXXOÜ-le viidatud kuupäevadel vastavalt 6 300 eurot ja 600 eurot selgitustega „vastavalt lepingule“ (II köide t/l 18, 19). Antud maksekorraldustest ei selgu, kas hageja tasub XXXOÜ-le oma kohustuse vastavalt lepingule või annab XXXOÜ-le laenu. Kohus asub seisukohale, et osundatud maksekorraldustest ei tulene XXXOÜ võlgnevus hagejale,
mis väidetavalt on loovutatud XXXOÜ-le.
32.Kohus leiab ka, et tähelepanuväärne on asjaolu, et just 29.01.2012.a. on hageja koostanud mitmeid arveid ning tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akte (31, 32, 82, 83).
33.Kohus on 28.01.2012.a. nõude loovutamise lepingu osas teostanud ka dokumendiekspertiisi (II köide t/l 192-193). Ekspertiisiakti kohaselt ei ole 28.01.2012.a. nõude loovutamise leping prinditud sama printeriga või samas seadistuses printeriga nagu ükski võrdluseks esitatud dokumentidest (102) ajavahemikust 02.01.2012.a. kuni 31.01.2012.a. (III köide t/l 20-22). Eksperdid on asunud seisukohale, et tõenäoliselt on eelpool nimetatud leping ja 29.01.2012.a. tasaarvelduse ja üleandmise vastuvõtmise akt prinditud ja allkirjastatud samaaegaselt.
34.Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhtumil ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud tõendid XXXkinnistul asuvate konteinertanklate ning konteinertöökoja koos tööriistade ja tõstukiga kuuluvust hagejale.
35.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
36.TsÜS § 59 kohaselt majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu ja lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
37.Õiguskirjanduses on leitud, et vallasasi teenib peaasja siis, kui see aitab kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Majandusliku eesmärgina ei tule kõne alla mitte ainult tulu teenimine, vaid peaasja funktsiooni täitmine laiemas mõttes (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 205).
38.Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistut on pikka aega kasutatud ainult tanklana ning antud kinnistul puuduvad muud kasutusfunktsioonid. Samuti on olnud tanklana kasutusel XXX kinnistu. Seega on nimetatud kinnistutel asuvad vaidlusalused vallasasjad käsitletavad kinnistute oluliste osadena ning nende kinnistutelt eraldamisel muutuks kinnistute tanklatena kasutamine võimatuks.
39.Ka ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja oleks vaidlusaluste asjade osas tegelikku võimu teostanud. Vastupidi, kohtule esitatust tuleneb üheselt, et tegelikku võimu vallasasjade suhtes XXX tanklas teostas XXXOÜ, andes kinnistu koos oluliste osadega üle XXXOÜ-le (I köide t/l 120).
40.Lisaks arvestab kohus antud juhtumil ka asjaoluga, et hagejaga on olnud või on seotud nii XXXOÜ, XXX OÜ (antud juhul ka kostja) kui ka XXXOÜ, olles nimetatud äriühingute osanik. Samuti on hageja seaduslik esindaja muuhulgas XXX OÜ, XXXOÜ ning XXXOÜ seaduslikuks esindajaks (I köide 148-158).
41.Ka arvestab kohus asjaoluga, et 2011.a. on hageja arvelduskontolt XXXOÜ-le (XXX, kinnistu omanik kuni 15.01.2013.a.) tehtud ülekandeid erinevate selgitustega kokku summas 940 200 eurot ning XXXOÜ on teinud hagejale ülekandeid summas 1 053 978 eurot ning 2012.a. vastavalt 547 641 eurot ning 3 576 100 eurot (I köide t/l 161-162).
42.Viidatust tuleneb, et hageja on temaga seotud äriühingutega (XXXOÜ) teostanud
omavahelisi makseid valdavalt märkega „vastavalt lepingule“ või „leping“ (I köide t/l 161-162) ning sellest ei nähtu, milliste kohustuste katteks on tegelikult hagejale XXXOÜ makseid märkimisväärses summas teostanud.
43.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
45.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega tuleb 21.11.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada (II köide t/l 89). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
46.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
47.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kohus hagi ei rahulda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.Kostja Aktsiaselts DNB Pank palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu summas 3 840 eurot, eksperdi tasu summas 200 eurot ja tunnistajatasu summas 250 eurot, s.o kokku 4 290 eurot.
49.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja tasunud 25.03.2014.a. eksperdi tasu katteks 200 eurot (II köide t/l 189). Kohus on ekspertiisi teostamise eest maksnud välja 154 eurot (III köide t/l 53) ning seega kuulub nimetatud summa hageja poolt kostjale Aktsiaselts DNB Pank hüvitamisele vastavalt TsMS § 143 p 1. Ülejäänud summa osas, s.o 46 eurot on kostjal Aktsiaselts DNB Pank õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud eksperditasu tagastamiseks.
50.Kostja Aktsiaselts DNB Pank palub hagejalt välja mõista tunnistajatasu summas 250 eurot. Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd tunnistaja XXX ei ole taotlenud tunnistajatasu kohtuistungil osalemise eest (III köide t/l 97). Seega on kostjal õigus esitada kohtule taotlus tunnistajatasu tagastamiseks.
51.Kostja Aktsiaselts DNB Pank palub õigusabikuluna välja mõista 3 840 eurot. Hageja vaidleb nimetatud summale vastu ning leiab, et kostja Aktsiaselts DNB Pank põhjendatud õigusabikulu on vähemalt 2 512 eurot.
52.Kostja Aktsiaselts DNB Pank lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja esindaja tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning tunnitasu määr summas 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Hageja on vaielnud vastu sellele, et kostja soovib välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga. Kohus antud juhul hageja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kostja Aktsiaselts DNB Pank on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ei saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada ning kohtul puuduvad alused selles kahelda.
53.Kostja Aktsiaselts DNB Pank esindaja poolt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonile vaidleb hageja vastu osaliselt. Hageja leiab, et põhjendamatu on õigusteenuse arve nr. 1403020 osas, mis puudutab kostja esindaja suhtlust kohtutäituri
töötajaga. Samuti leiab hageja, et kostja esindaja ajakulu õigusteenuse arve nr. 1412025 alusel osutatud õigusabiteenust tuleb vähendada 7 tunni ja 51 minutile.
54.Kohus leiab, et kostja Aktsiaselts DNB Pank poolt esitatud arved nr. 1401054 (III köide t/l 163-164), nr. 1402025 (III köide t/l 153-154), nr. 1404042 (III köide t/l 161-162), nr. 1408027 (III köide t/l 151-152), nr. 1409041 (III köide t/l 155-156) on põhjendatud täielikult, kuivõrd nimetatud õigusabikulusid hageja vaidlustanud ei ole ning need vastavad ka kohtu hinnangul kostja Aktsiaselts DNB Pank esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
55.Kostja Aktsiaselts DNB Pank on esitanud arve nr. 1403020 (III köide t/l 157-158), mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 05.03.2014.a. kohtunud Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma büroo töötajaga 30 minutit, 06.03.2014.a. ettevalmistunud kohtuistungiks 43 minutit, osalenud 06.03.2014.a. kohtuistungil 50 minutit, 17.03.2014.a. tutvunud 14.03.2014.a. kohtumäärusega 4 minutit, 24.03.2014.a. teostanud eksperdi tasu maksmisega seotud toimingud ja edastanud maksekorralduse kohtule 11 minutit. Hageja leiab, et põhjendamatu on kulu, mis on tekkinud seoses 05.03.2014.a. kohtutäituri büroo töötajaga kohtumisega. Kohus leiab, et eelpool nimetatud arve alusel märgitud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses ning vastab täielikult toimiku materjalidele.
56.Kostja Aktsiaselts DNB Pank on esitanud arve nr. 1412025 (III köide t/l 159-160), mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 06.11.2014.a. osalenud kohtuistungil 1 tund, pidanud 02.12.2014.a. nõu kliendiga 1 tund, 03.12.2014.a. ettevalmistanud kohtuistungiks 2 tundi 24 minutit, osalenud 03.12.2014.a. kohtuistungil 2 tundi 35 minutit, koostanud 22.12.2014.a. kohtukõne kirjalikud seisukohad 6 tundi 27 minutit, s.o kokku 13 tundi 26 minutit. Hageja leiab, et nimetatud arve alusel on põhjendatud ajakulu 7 tundi 51 minutit.
57.Kohus leiab, et eelpool nimetatud arve alusel märgitud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses ning vastab täielikult toimiku materjalidele. Seega on põhjendatud ajakulu nimetatud arve alusel 13 tundi 26 minutit.
58.Eeltoodust tulenevalt on kostja Aktsiaselts DNB Pank esindaja ajakulu kokku 26 tundi 40 minutit. Seega kuulub hagejalt kostja Aktsiaselts DNB Pank kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 3 994 eurot, millest eksperdi tasu on 154 eurot ja õigusabikulu summas 3 840 eurot (26 tundi 40 minutit x 120 eurot x 20 %). Ülejäänud osas summas 296 eurot (4 290 – 3 994) jääb Aktsiaselts DNB Pank taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
59.Kostja Aktsiaselts DNB Pank on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses väljamõistmist (III köide t/l 147-149). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Kostja XXX OÜ menetluskulud jäävad kostja enda kanda, kuivõrd viimane ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.