Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.04.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17332
Tsiviilasi
X Xi hagi X Xa vastu elatise vähendamise nõudes 1530 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: X X (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Valeria Titova [email protected]) Kostja: X Xa (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: X Xa (e-post: xxx )
(e-post:
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on esitas 20.01.2016 X Xilt (hageja) väljamõistetud tsiviilasjas nr 2-16-1201 X Xa (kostja) kasuks igakuine elatis summas 215 eurot, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Tsiviilasja nr 2-16-1201 asjaoludest tuleneb, et aastal 2016 oli hagejal Sotsiaalkindlustusameti pool tuvastatud 60% töövõime kaotus. Hageja selgitab, et aastal 2015 juhtus temaga kaks õnnetusjuhtumit (esimeseks juhtumiks oli signaalraketiga plahvatus ning teine trauma oli seotud sellega, et hageja käele kukkus palk), kus mõlemal korral sai kannatada parem käsi. Pärast esimest õnnetusjuhtumit oli hagejale tehtud kaks operatsiooni, kus oli teostatud sõrmede osaline amputatsioon. Nimetatud trauma olulised raskendab hagejal tööturul konkureerimist, millest tulenevalt hästi tasustatud töökoha leidmine on raskendatud. 2017. aastal hindas Eesti Töötukassa hageja töövõime ning 10.07.2017 tegi otsuse nr TVH/17/029504, mille kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus. Käesolev tähendab, et hageja tervis ei ole võrreldes vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise ajaga paremaks läinud, vaid vastupidi parema käe liikumisvõime veelgi halvenenud ning tänapäeval tunneb ta pidavat käevalu, seega ei ole tema sissetuleku teenimise võimalused ning elukvaliteet võrdväärsed varasemas elus olnud võimalustega. Hageja ei saa enam töötada täiskohaga tööl ega kandideerida töökohtadele suure füüsilise töökoormusega. Eeltoodu tulemusena on tööotsingute protsess muutunud hageja jaoks komplitseerutuks ning aeganõudvaks, mida raskendab asjaolu, et tööotsimine toimub regioonis, kus tööpakkumiste arv on niigi madal. 01.07.2017 asus hageja autojuht-mehhaanikuna tööle oma isa – FIE X X juurde. Kuni 01.01.2019 moodustas hageja töötasu 470 eurot kuus. 2018 aastal oli puksiirteenuste tellimuste arv oluliselt vähenenud, mille tõttu ei olnud hageja tööandja enam võimeline tasuma hagejale töötasu kokkulepitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt 01.01.2019 sõlmisid hageja ja tema tööandja töölepingu lisa 2, mille kohaselt alates 01.01.2019 moodustab hageja töötasu 100 eurot kuus. Hageja pidevalt kandideerib teistesse firmadesse, ent paraku see ei olnud tänase päevani tulemuslik. Hageja igakuine sissetulek moodustab 220 – 320 eurot kuus. Hagejal ei ole muud tulu, millest ta saaks nii enda kui ka oma alaealiste laste eluvajadusi katta.
21.05.2016 ehk pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist, sündis hageja perre teine laps – Samuel X, kes võrdväärselt X Xaga vajab ülalpidamist ning mida hageja oma võimaluste piires ka täidab. Hageja täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, ent teise lapse peale kulutav igakuine summa on märkimisväärselt madalam, võrreldes kostja kasuks väljamõistetud summaga, millest tulenevalt hageja teine alaealine laps jääb olulisel määral kaitseta. Lisaks eeltoodule kostja ema, X Xa, saab igakuiselt lapsetoetust summas 60 eurot. Nimetatud summa katab osaliselt kostja eluvajadusi, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse tegemisel, tuleb sellega arvestada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 05.04.2016 kohtuotsusega kostjale, väljamõistetud elatise suurust tsiviilasjas nr 2-16-1201 ja vähendada seda 100 euroni alates hagi esitamisest, so 06.11.2019. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei hooli ega hoolitse oma lapse eest. Kohtu poolt määratud elatist ta ei ole maksnud. Elatise võlgnevus on ligikaudu 1000 eurot. Hageja töövõime ei ole selline, et ta ei saa töötada. Hetkel Eestis on palju töökohti, isegi temale töötukassa poolt pakutud töökohti on piisavalt, aga ta ei taha töötada. Seda, et ta töötab isa firmas ja saab palka 100 eurot on ka fiktiivne, et mitte näidata sissetulekut ja mitte maksta elatist. Ta leidis raha, et maksta advokaadile 360 eurot, selle raha oleks ta võinud lapsele kanda. Seda, et tal on teine laps, see on tema vastutus. Siis kui tal veel ei olnud teist last, ta ikkagi ei maksnud elatist. Teise lapse ema samuti saab 60 eurot lapsetoetust. Kohtu põhjendused
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 2016 aastal vastasid kostja igakuised kulud vähemalt miinimumini (olles hagiavalduse kohaselt isegi suuremad) ning hageja oli võimeline elatist miinimumsuuruses tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud.
ei ole. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Igakuisteks väljaminekuteks on hageja märkinud: eluasemekulud 0 eurot (hageja selgitab, et ta elab koos oma perega emale kuuluvas korteris ning hageja vanemad kannavad korteriga seotud kommunaalkulud), toit 200 eurot, telefon, internet 35 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalatsid 25 eurot, olmekulud 30 eurot, tervis 15 eurot, võla tasumine 60 eurot x OÜ-le. Eluliselt on usutav, et teatud kulutusi tuleb hagejal igakuiselt kanda. Kohtu hinnangul ei ole aga väljatoodud kulude suurus tõendatud ning osaliselt võivad kulud olla ka ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et selgusetuks jääb, mille arvelt hageja nimetatud kulusid kannab, kuna hageja kulude suurus ületab tema igakuiseid tulusid. Samuti ei nähtu hageja pangaarvelt ühtegi konkreetset kulutust, mida hageja igakuiselt teeks, s.h hageja poolt viidatud maksed x OÜ-le. Tõendatud on üksnes igakuise maksegraafiku olemasolu (tlk 63-65), kuid samas ei ole võlgnevuse olemasolu kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks iseenesest. Täiendavate igakuiste kohustuse võtmine on olnud kostja enda valik. Hageja on esitanud ka tõendid muude kulutuste kohta (dtl 67-75), kuid nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegu oleks igakuiste vajalikke kulutustega. Samuti saab kohtu hinnangul hageja kokku hoida näiteks transpordikuludelt (hageja ei ole tõendanud transpordi vajadust), sideja telefonikuludelt (valides odavama teenusepakkuja) ning olme- ja toidukuludelt. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi hageja on tuginenud oma raskele majandusliku olukorrale, siis on ta leidnud siiski vahendeid kasutamaks menetluses tasulist õigusabi 660 euro ulatuses (summa nähtub hageja menetluskulude nimekirjast). Arvestades eeltoodud asjaoludega, saab kohus antud juhul teatud määral hageja osalise töövõimega arvestada elatise vähendamisel, kuna osaline töövõime on tuvastatud pärast tsiviilasjas nr 2-16-1201 kohtulahendi tegemist (kuigi ka nimetatud tsiviilasjas viitas hageja oma osalisele töövõimele, siis ühtegi tõendit selle kohta ei esitatud).
hagejal on eelduslikult ka kulud teisele ülalpeetavale. Samuti tuleb tema ülalpidamiskohustus seadusest. Kohus saab seega elatise vähendamisel käesoleval juhul teatud määral arvestada ka teise ülalpeetava olemasoluga.
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.