Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2020, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-19769
Tsiviilasi
S Š hagi N Z vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja S Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post [email protected]) Kostja N Z (isikukood xxxx, elukoht teadmata)
Jätta S Š hagi N Z vastu abielu lahutamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu menetluses on S Š hagi N Z vastu abielu lahutamise nõudes. Hagis märgitud aadressil ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohus kohustas 31.01.2020 kohtumäärusega hagejat esitama kostja elukoha kohta täiendavad andmed 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, mis võimaldaksid materjalide kättetoimetamist kostjale. Hageja määratud tähtajaks täiendavaid andmeid kostja elukoha kohta ei esitanud. Hageja esitas 12.02.2020 vastuse, kus kinnitab üle, et andmeid ei ole. Hageja palus, et kohus toimetataks dokumendid kätte avalikult ja teeks vajadusel tagaseljaotsuse. Kohus pidas asjas istungi 19.02.2020 kuhu ilmus hageja. Kohus selgitas hagejale, et ei saa asjas tagaseljaotsust teha. Seadus näeb ette lahutuse puhul eraldi korra, et teine pool tuleb kindlasti kätte saada. Kohus otsustas istungil, et proovib veel ise kostjat kätte saada, tehes PPA-le päringu. Kohus tegi päringu ja sai PPA-lt aadressi, mistõttu määras kostjale uue istungiaja ja üritas kostjale materjale koos kohtuistungi kutsega kätte toimetada antud
2-18-14976 aadressil. Selgus, et antud aadressil asub kauplus ja seal kedagi ei ela, mistõttu materjale ja kohtukutset vastu ei võetud ning need tagastati. Kohus tühistas istungiaja. Kohus hoiatas hagejat, et vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 8 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja kohtu nõudmisele vaatamata ei esita kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Kohus selgitab, et hagilises abieluasjas ei tohi kohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha (TsMS § 407 lg 4) sh asja materjalide avaliku kättetoimetamise korral. Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta. Kui teadaolevad andmed kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata ning sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulud jäeti hageja kanda, kuid kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei ole asjas kostja menetluskulusid mida kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.