Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-5118
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi PS (S) vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 195 582.40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.10.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja PS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv Erki Kergandberg ja ja v/adv abi Edgar -Kaj Velbri Vastustaja/hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Kaidi Kuusmaa
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.10.2011 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.02.2010 esitas AS SEB Pank hagi Harju Maakohtusse PS vastu võlgnevuse 50 000 000 krooni väljamõistmiseks.
2.27.06.2005 sõlmisid hageja (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja Baltic Panel Group OÜ (pankrotis; edaspidi BPG OÜ) laenulepingu nr 2005010573 laenusumma 6 391 165 euro saamiseks, tagastamise tähtajaga 27.06.2012. 05.12.2005 sõlmisid samad pooled laenulepingu nr 2005011140 laenusumma 19 400 000 krooni saamiseks, lõpliku tagastamise tähtajaga 05.12.2006. Edaspidi sõlmiti laenulepingutele mitmeid lisakokkuleppeid, millega muudeti erinevaid lepingutingimusi, sh suurendati laenusummat ja lepiti kokku lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks 15.04.2008.
3.Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsusega kuulutati välja BPG OÜ pankrot. Osaliselt on BPG OÜ (pankrotis) võlgnevust vähendatud tagatiste müügist laekunud raha arvel, kuid hagi esitamise seisuga 28.01.2010 oli ülaltoodud lepingutest tulenev laenusaaja võlgnevus 71 560 592.59 krooni.
4.24.01.2008 sõlmisid pooled käenduslepingu nr 2008001337, millega kostja tagas solidaarselt põhivõlgnikuga nii põhi- kui kõrvalnõudeid, sh nõuetega seotud intresse, viivist, trahve ja võla sissenõudmise kulusid 50 000 000 krooni ulatuses.
5.Hageja ei ole kunagi survestanud kostjat käenduslepingu sõlmimiseks ning lepingus puuduvad kokkulepped, et tagatakse nõudeid vaid sel juhul, kui OÜ-le Grove Invest kuuluvate kinnistute müügist ei jätku vara hageja nõuete rahuldamiseks. Käenduslepingu punktis 15 on pooled kokku leppinud, et leping lõpeb, kui kõik käendusega tagatud nõuded on rahuldatud. Punktist 6 nähtub, et pooled ei ole soovinud kokku leppida mingites eritingimustes. Punkti 13 kohaselt on pooled mh kinnitanud, et leping loob täielikult siduva ja tingimusteta kohustuse, mis tagab kõigi lepingu tingimuste täitmise ning et pooled on enne lepingule alla kirjutamist hoolikalt tutvunud lepingu tekstiga ja leiavad, et see on kõigis tingimustes vastav nende tegelikule tahtele.
6.Kostja käitumine oli pärast väidetavat käenduslepingu ülesütlemist või käendusega tagatavate kohutuste täitmist vastuoluline – 14.05.2009 esitas kostja BPG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude sama käenduslepingu alusel, mis tema hinnangul oli eelnevalt juba üles öeldud. Sellise nõude esitamine kinnitab, et kostja on aktsepteerinud endal olevat käenduslepingust tulenevat kohustust.
7.Kostja esitas hagejale avalduse käenduslepingu nr 2008001337 ülesütlemiseks põhjusel, et käenduslepingu sõlmimise asjaolud on muutunud selliselt, et pangal puudub õiguslik alus käenduslepingu alusel mistahes nõuete esitamiseks, mistõttu ei või kostjalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda käenduslepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja tahe ei ole olnud kunagi, et tagataks nõudeid ainult juhul, kui neid ei õnnestu rahuldada OÜ-le Grove Invest kuuluvast kinnisvarast. OÜ
Grove Invest, AS SEB Pank ja Svenska Handelbanken AB vahel sõlmiti 05.01.2007 leping, millega kustutati OÜ Grove Invest kinnistutelt asukohaga Tallinnas Pärnu mnt 69b ja 69a, Vineeri 8 ja 6, Tatari 51a ning Vana-Lõuna 4 esimesele järjekohale seatud ühishüpoteek 38 000 000 krooni hageja kasuks ning seati ühishüpoteek 150 000 000 krooni Svenska Handelsbanken AB kasuks ning teise järjekoha hüpoteek 32 000 000 krooni hageja kasuks. Käendusleping kostjaga sõlmiti aga alles 24.01.2008. Seega ei ole võimalik seostada käenduslepingu sõlmimist ühishüpoteegi järjekoha muutusest tingitud rahuldamisjärgu halvenemisega.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu ülesütlemist reguleerivad sätted ei ole käenduslepingu puhul kohaldatavad, kuna käendusleping ei ole kestvusleping ning isegi kui käsitleda käenduslepingut sellena, ei oleks ka siis olnud kostjal alust lepingu ülesütlemiseks, kuivõrd kostja õigus leping üles öelda ei tulene seadusest ega lepingust. Seetõttu ei ole ülesütlemisavaldus kehtiv ja kostja ei ole vabanenud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9.Tõendatud on, et käenduslepinguga tagatud laenulepingutest tulenevad kohustused ei ole täidetud. Seda kinnitab ka BPG OÜ (pankrotis) pankrotihalduri edastatud kinnitus võlgnevuse olemasolu kohta. Tõendamata on kostja väited käenduslepinguga seotud asjaolude ja sellega tagatud kohustuse lõppemise kohta, samuti väited laenulepingute alusel laenatud u 131 000 000 krooni tagatisvara väärtuse kohta.
10.Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja OÜ Grove Invest 76,25% suuruse osa omanik ning arvestades kostja osaluse suurust äriühingus ning OÜ Grove Invest poolt äriregistrile esitatud 2006.a majandusaasta aruannet, võib kostjale kuulunud osa väärtuseks hinnata mitte vähem kui 380 000 000 krooni. Isegi, kui hinnata kostja osaluse väärtust oluliselt konservatiivsemana, võib asuda seisukohale, et kostja omas olulises määras vara, et võtta endale käenduskohustus 50 000 000 krooni ning et sellises suuruses käenduskohustust ei saa pidada vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Käenduslepinguga tagatud kohustus on lõppenud ja kostja on lepingu 09.04.2009 üles öelnud.
12.Vaidlusaluste laenulepingute alusel antud laene tagati lisaks muudele tagatistele ka BPG OÜ (pankrotis) emaettevõtte OÜ Grove Invest varadega. Ajaliselt pärast laenulepingute sõlmimist võttis BPG OÜ (pankrotis) laenu ka Svenska Handelsbanken AB-lt, kellelt saadud laenu tagati samuti OÜ Grove Invest varadega. Kuna viimase laenu saamise eelduseks oli Svenska Handelsbanken AB ajaliselt uuemate hüpoteekide seadmine hageja nõudeid tagavate hüpoteekide ette, siis oli hageja seisukohal, et tema nõuded ei ole enam piisavalt tagatud. OÜ Grove Invest andis hagejale täiendavad tagatised. Eelnevast hoolimata asus hageja väitma, et tema nõuded ei ole piisavalt tagatud ja nõudis sundseisus olevalt kostjalt käenduse andmist.
13.Svenska Handelsbanken AB lasi OÜ Grove Invest vastu olevate nõuete alusel algatada täitemenetluse, millega ühines ka hageja. Nähtuvalt täiteasjas nr 007/2008/63472 koostatud jaotuskavast rahuldati hageja II ja IV järjekoha nõudeid kokku 60 082 051.51 krooni ulatuses, mille põhjal on ilmne, et täitemenetluses on täidetud hageja nõuded.
14.Pärast käenduslepingu lõppemist tõi selle ülesütlemise vajaduse kaasa hageja käitumine, kes hoolimata oma nõuete täidetusest hakkas esitama kostjale käenduslepingu alusel nõudmisi ning saatis 26.03.2009 kostjale teistkordse pankrotihoiatuse. Kostja saatis
hagejale 06.04.2009 e-kirja, mille manuses oli avaldus käenduslepingu ülesütlemiseks ning ei ole võimalust, et hageja ei oleks teadlik käenduslepingu ülesütlemisest. Kostja vastu pahatahtliku hagiavalduse esitamine on ajendatud soovist vältida ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks mõistliku aja möödalaskmisest tingitud tagajärgi.
15.Kostja tagas algselt hageja poolt vaidlusaluste laenulepingute alusel laenatud u 131 000 000 krooni 193 000 000 krooni väärtuses tagatisvaraga, alates 2006.a aprillist oli nimetatud suuruses laen tagatud 205 000 000 krooni ulatuses ning alates jaanuarist 2007 246 000 000 krooni ulatuses. 2007.a kestel asus hageja kostjat survestama, et ta annaks pangale täiendava tagatise isikliku käenduse näol, tuues ettekäändeks, et vara realiseerimise korral ei jätku sundmüügi tulemist 32 000 000 krooni suuruse hüpoteegi rahuldamiseks. Arvestades, et hageja nõudmiste mittetäitmine oleks toonud kaasa OÜ Grove Invest ja BPG OÜ (pankrotis) sattumise raskustesse, andis kostja nii OÜ Grove Invest kaudu kui BPG OÜ (pankrotis) osanikuna hageja survele järele ning nõustus tagama käenduslepinguga hageja nõudeid juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute müügist ei jätku vara hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on teadlik, millele oli kostja tahe käenduslepingu sõlmimisel suunatud.
16.Ebaloogiline on, et kostja tagas 246 000 000 krooni ulatuses tagatud u 131 000 000 krooni suurust nõuet 50 000 000 krooni ulatuses isikliku varaga, sest kostjal ei ole kunagi olnud sellises väärtuses vara. Lisaks oleks tehing, millega eraisik tagaks kuni 50 000 000 krooni ulatuses u 131 000 000 krooni suurust nõuet, vastuolus heade kommetega. Arvestades hageja jõupositsiooni ja sõltuvussuhet käenduslepingu poolte vahel, annab hageja üllatav ja käenduslepingu sõlmimise ajal mitteeksisteerinud tõlgendus aluse pidada tehingut sellistel tingimustel heade kommetega vastuolus olevaks. Kuna kostja esitatud tõendite kohaselt on käenduslepingu sisu käsitletud viisil, mis kinnitab sellega tagatud kohustuse lõppemist täiteasjas nr 007/2008/63472 kinnitatud jaotuskava alusel väljamaksete tegemisega, nõustus kostja tagama käenduslepinguga hageja nõudeid ainult juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute müügist ei jätku vara hageja nõude rahuldamiseks. Kostja nõustus hageja pealekäimisel käenduslepingu sõlmima põhjusel, et tema poolt oma vara arvel vastutamise tõenäosus oli väga väike. Hageja poolt tagantjärgi antav üllatuslik tõlgendus, mille kohaselt kostja tagas käenduslepinguga kõiki hageja nõudeid, on olemuselt vastuolus heade kommetega.
17.Hageja väited tagatisvara väärtuse kohta on kohut eksitavad. On üldteada asjaolu, et tagatise seadmisel on panganduses tavapärane, et tagatiseks oleva vara väärtus ületab pandisummat. Seega olukorras, kus hageja nõuet tagas 246 000 000 krooni ulatuses tagatisvara, oli selle vara turuväärtus veelgi suurem. Hageja ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, mis lükkaks ümber kostja väite, et ta nõustus tagama hageja nõudeid ainult juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute müügist ei jätku hageja nõude rahuldamiseks. Hageja esitab ka teadvalt valeväiteid kostja vara kohta. Esimese astme kohtu otsus
18.07.10.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 3 195 582.40 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
19.Tulenevalt VÕS § 145 lõikest 1 on käendaja vastutuse tekkimise eelduseks peale kehtiva käenduslepingu ka, et käendusega tagatav võlausaldaja nõue oleks olemas (käenduse seotus tagatava nõudega) ja et oleks saabunud juhtum, mille korral on käendaja kohustatud vastavalt käenduslepingule põhivõlgniku kohustuse täitma.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja käendus pidi tagama BPG OÜ (pankrotis) laenulepingulisi kohustusi vaid juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügist ei jätku hageja nõude rahuldamiseks. Kuivõrd täiteasjas nr 007/2008/63472 on rahuldatud hageja nõuded hüpoteekide realiseerimise arvel kokku 60 082 051.51 krooni, siis on kostja väitel nõuded, mille täitmise tagamisele oli käendusleping suunatud, täidetud. Kohtu hinnangul tuleb leida vastus lepingu tõlgendamise teel küsimusele, millise sisuga pooltevahelisest 24.01.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevad vaidlusalused kohustused kostjal olid ning seejärel saab hinnata, kas on täidetud eeldused käendajalt käendatava kohustuse täitmise nõudmiseks võlausaldaja poolt ning milline on käendaja vastutuse ulatus. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 75 ja VÕS §-st 29.
21.Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 24.01.2008 käendusleping, mille punktide 4.1 ja 4.2 järgi on käendusega tagatud laenulepingutest nr 2005010573 ja nr 2005011140 tulenevad kohustused ning mille punkti 4.4 järgi vastutab käendaja AS-i SEB Pank ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel. Samuti, et käenduslepingu punkti 5 järgi on käendaja vastutuse maksimumsumma 50 000 000 krooni. Käenduslepingu punktis 4.7 sisaldub kokkulepe, et hagejal on õigus käenduslepingu alusel nõue kostja kui käendaja vastu kohtulikult maksma panna, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi ning juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada lepingu alusel nõue kostja kui käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. Käenduslepingu punkti 13 alapunktis b kinnitasid pooled, et leping loob pooltele täielikult siduva ja tingimusteta kohustuse, mis tagavad kõigi lepingu tingimuste täitmise ning punkti 13 alapunktis c kinnitasid pooled, et nad on enne lepingule alla kirjutamist hoolikalt tutvunud lepingu tekstiga ja leiavad, et see on kõigis tingimustes vastav nende tegelikule tahtele. Käenduslepingu punkti 15 teise lause järgi pidi käendusleping lõppema siis, kui kõik võlaõiguslikust lepingust, muudest lepingu alusel tekkinud käendusega tagatud lepingutest ja käenduslepingust tulenevad kostja nõuded on täies ulatuses rahuldatud.
22.Poolte antud kirjalikust tahteavaldusest (käenduslepingust) nähtub, et kostja vastutab käendaja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 50 000 000 krooni. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud aktsepti kostja tahteavaldusele, mille kohaselt olnuks kostjal kohustus tagada käendusega hageja nõudeid ainult juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügist ei jätku hageja nõude rahuldamiseks. Tunnistaja GG ütluste kohaselt töötas ta küll vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimise ajal hageja juures, kuid lepingut ta hageja nimel ei sõlminud ega ei olnud ka lepingueelsete läbirääkimiste juures. Kohus leidis, et tunnistaja ütlustest ei ole võimalik teha järeldusi poolte tegeliku tahte kohta käenduslepingu sõlmimisel ning tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks andnud aktsepti kostja väidetavale tegelikule tahteavaldusele käenduslepingu sõlmimisel. Aktsepti andmist ei tõenda ka kostja vande all antud seletus, sest läbirääkimiste tulemusena hageja poolt väljendatud kirjalikus tahteavalduses hageja vastavat aktsepti avaldatud ei ole.
23.Kui kostja mõistis käenduslepingu punktis 4.4 nimetatud kohustust selliselt, et see kohustab teda vastutama põhivõlgniku kohustuste rikkumisel nende täitmise eest hageja ees vaid juhul, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade
müügist ei jätku vara hageja nõuete rahuldamiseks, siis saaks seda punkti nii tõlgendada üksnes juhul, kui hageja lepingu sõlmimise ajal sellest teadis või pidi teadma. See, et hageja kostja seesugusest tõlgendusest lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, ei ole tuvastatud.
24.Kuna lepingupoolte ühist tahet ei saanud kindlaks teha, siis tuleb tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna lepingu punktides 4.4 ja 5 on sõnaselgelt sätestatud, milles seisnevad kostja kohustused ja kui suur on kostja vastutuse ulatus, siis ei saa, arvestades VÕS § 29 lõiget 4 ja lg 5 punkti 5 tõlgendada lepingu punktis 4.4 sätestatut nii, nagu seda mõistab kostja. Kohus leidis, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saaks tõlgendada lepingut nii, et võlausaldaja saaks nõuda põhivõlgniku poolt kohustuste täitmise rikkumisel käendajalt kohustuste täitmist vaid juhul, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügist ei jätku vara hageja nõuete rahuldamiseks olukorras, kus vaidlusaluses käenduslepingus kirjalikult vastavat tahet väljendatud ei ole. Mõistlik isik, osaledes ka tagatava kohustuse võtnud äriühingu majandustegevuses, pidi käenduslepingu punktis 4.4 sätestatut mõistma nii, et käendaja tagab põhivõlgniku kohustusi hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga ning hageja kohustus on piiratud üksnes selle summaga, mis käenduslepingus kirjas on ning hagejal on õigus nõuda kogu põhivõlgniku poolt võlgnetava summa tasumist kostjalt juhul, kui teiste panditud varade väärtus on väiksem kostja nõudest põhivõlgniku vastu. Seega tuleb käenduslepingut tõlgendada nii, et kostja lepingujärgseks kohustuseks on põhivõlgniku kohustuse rikkumisel vastutada kohustuse täitmise eest rahalises maksimumsummas 50 000 000 krooni. Kostja on lepingule allkirja andes nõustunud seal sätestatud tingimustega ning võtnud endale kohustuse tagada kolmanda isiku kohustusi käenduslepingu punktis 4.4 sätestatud viisil.
25.Kohus leidis, et käendusleping sõlmiti pärast põhivõlgniku kohustuste tekkimist, sest enne käenduslepingu sõlmimist sõlmitud laenulepingute alusel oli põhivõlgnikule laen välja makstud. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-100-06 punktis 12, et kestvuslepinguks saab lugeda sellist käenduslepingut, mis on sõlmitud määratlemata ja tulevaste kohustuste käendamiseks. Kohus tuvastas, et käenduslepingu kohaselt on kostja vastutuse piirmäära rahaline maksimumsumma 50 000 000 krooni ning käendusleping pidi kehtima kuni kostja nõuete täieliku rahuldamiseni. Seega oli käendaja vastutus piiritletud juba olemasolevate konkreetselt määratletud kohustustega ja suunatud juba tekkinud kohustuste täitmise tagamisele ning ei ole esitatud ega tuvastamist leidnud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et käendaja vastutus vaidlusaluse käenduslepingu järgi oleks seotud perioodilisuse, korduvusega või hõlmaks tulevikus tekkida võivaid kohustusi. Kuna käenduslepingul puuduvad tunnused, mis võimaldaksid seda kestvuslepinguna kvalifitseerida, ei olnud kostjal alust lepingut ühepoolselt erakorraliselt üles öelda. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt olnuks kostjal õigus käendusleping ühepoolselt üles öelda. Seetõttu ei ole pooltevaheline käenduslepingust tulenev võlasuhe ülesütlemisega lõppenud.
26.Kuigi asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on käendusleping sõlmitud, tugines kostja alternatiivselt vastuväitele, et nõuet ei ole, sest leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kuivõrd vaidlusalune kokkulepe on sõlmitud 24.01.2008, tuleb kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS-i, mille § 86 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi võimaldab nimetatud säte kohtul hinnata, kas esitatud asjaoludel ei tohiks vaidlusalune kokkulepe olla kehtiv vastuolu tõttu ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega ja ka õigusdogmaatika prevalveerivate printsiipidega. Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu
kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Hinnangu andmisel on oluline tehingu tegemise aeg.
27.Kostja avaldas vande all, et käenduslepingu allkirjastamisel oli tal majanduslik eesmärk, et oleks aega ja võimalusi jätkata vineeritootmist BPG OÜ-s (pankrotis), sest kui oleks alustatud pankrotimenetlust, siis ei oleks tootmist jätkata saanud. Seega oli kostja eesmärk vaidlusaluse tehingu tegemisel jätkata endaga seotud äriühingu majandustegevust ning hageja nõustus eesmärgi täitmiseks hoidma raha äriühingu kasutuses tingimusel, et kohustuste täitmine on piisavalt tagatud. Kostja tegi eesmärgi realiseerumiseks tahteavalduse, mille sisuks on tahe vastutada juhul, kui BPG OÜ (pankrotis) jätab hagejaga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata, nende täitmise eest isiklikult kokkulepitud ulatuses. Selliselt tahet avaldades pidi kostja teadma, et hageja ja kostjaga seotud kolmanda isiku vahel on laenusuhte jätkumine võimalik just sellisel tingimusel. Kohus leidis, et kokkuleppe eesmärk ei olnud heade kommetega vastuolus, sest nüüdisaja majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et äriühinguga seotud isikud, nt osanikud ja/või juhatuse liikmed annavad äriühingute kohustuste täitmise tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. Arvestades käenduslepingu olemust ja eesmärki seondub käenduslepinguga olemuslikult suur vastutusrisk, mistõttu ei saa ka äärmiselt ulatuslikku vastutuse võtmist käendaja poolt iseenesest pidada heade kommete vastaseks. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 7 lõikest 1 tuleb tehingu tühistamise aluste suhtes kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud seadust ning kuna TsÜS § 86 jõustus hetkel kehtivas redaktsioonis 01.05.2009, so pärast tehingu tegemist, ei kontrollinud kohus asjaolusid seonduvalt tehingu tegemisega äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ega hinnanud pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuste tasakaalu, mistõttu ei analüüsinud ka vastavaid tõendeid.
28.Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune käendusleping kehtib. Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsusega kuulutati välja BPG OÜ (pankrotis) pankrot. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) §-st 42 saabus alates BPG OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamisest kõigi laenulepinguliste kohustuste täitmise tähtaeg sõltumata sellest, kas kohustuste täitmise tähtpäev oli laenulepingujärgselt saabunud. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud BPG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 21.05.2008 nõudeavalduse tulenevalt hageja ja BPG OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingutest ning nimetatud nõue on 24.05.2010 seisuga pankrotimenetluses tunnustatud eesõigusnõudena 71 560 593.60 krooni ja seisuga 24.05.2010 ei ole BPG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude rahuldamiseks väljamakseid tehtud. Seega on VÕS § 145 lõike 1 eeldused käendaja vastutuse tekkimiseks täidetud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 195 582.40 eurot (50 000 000 krooni). Apellatsioonkaebus
29.07.11.2011 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
30.Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kostjal on õigus kasutada oma seisukohtade põhjendamiseks ja vastaspoole esitatu ümberlükkamiseks tema poolt valitud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele vastavaid tõendeid. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks taotluse BPG OÜ (pankrotis) võlausaldajate 17.08.2011 üldkoosoleku protokolli ja selle lisade vastuvõtmiseks. Hagejaga nõuete tasaarvestamine on väga oluline argument hageja nõude vastu ning selle osas õigusselguseni jõudmata ei oleks maakohus isegi teoreetiliselt tohtinud kaaluda füüsiliselt isikult 3 195 582.40 euro suuruse summa väljamõistmist.
Kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kohtu põhjenduse kohaselt oli panga nõude väidetav lõppemine tasaarvestusega kostja uus vastuväide ning kuna kohus peaks kontrollima tasaarvestuse nii formaalseid kui materiaalseid eeldusi, andes vastaspoolele võimaluse oma õiguslik positsioon kujundada, põhjustaks tõendi vastuvõtmine menetluse venimist. Kohus oleks pidanud tõendid vastu võtma ning kontrollima tasaarvestuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi.
31.Maakohus on lisaks kostjal tõendamiskoormise täitmise võimatuks muutmisele rikkunud ka oma kohustusi eelmenetluse läbiviimisel. Kohus on TsMS § 392 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmata jätnud, sest asjakohased tõendid on alusetult kõrvale jäetud.
32.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29. Kohtuotsuses esitatud seisukohad ei ole seaduslikud ega põhjendatud TsMS § 436 lõike 1 mõttes. Kohus on valesti hinnanud ka tõendeid. Kostja ei ole kunagi hagi õigeks võtnud ega tema vastu suunatud nõudeid tunnistanud, sest käenduslepinguga tagatud kohustus on lõppenud, kostja ütles käenduslepingu üles 09.04.2009. Kostja jääb kõigi oma varasemalt esitatud vastuväidete juurde, märkides täiendavalt järgmist.
33.Ainuüksi mõte sellest, et kostja tagas 246 000 000 krooni ulatuses tagatud ca 131 000 000 krooni suurust nõuet 50 000 000 krooni ulatuses isikliku varaga, on ebaloogiline. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et ta ei mäleta, et pank oleks temalt nõudnud mistahes andmeid tema isikliku varalise seisu kohta. Vastupidist ei ole väitnud ka hageja. Pank ei ole kunagi eeldanudki, et kostjal on 50 000 000 krooni väärtuses vara. Kostja on järjekindlalt käsitlenud käenduslepingu sisu ainult tema poolt kirjeldatud viisil, st et hageja nõuded tagati juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute müügist ei jätku vara hageja nõude rahuldamiseks. Maakohtu poolt rakendatud tõlgendamismeetmed on viinud kohtu eksiteele.
34.Hageja väidete kohaselt sõlmitud sisuga käendusleping oleks tühine. Kohtuotsuses on heade kommete vastasus jäetud sisulise analüüsita. Kohus oleks pidanud asjaolusid hindama komplekselt ja võtma arvesse ka õiguse arengusuundasid. Kohus kohaldas valesti TsÜS § 86 lõike 2 punkte 1 ja 2 ning jättis täitmata põhjendamiskohustuse. On ilmne, et kostjale arusaadav olnud tehingu sisu ja hageja väidetavad tingimused on äärmiselt erinevad. Hageja arusaamadele vastav tehing on kostja jaoks selgelt äärmiselt ebasoodne ja tasakaalust väljas. Seega, kuna kostja esitatud tõendite kohaselt on käenduslepingu sisu järjekindlalt käsitletud viisil, mis kinnitab sellega tagatud kohustuse lõppemist täiteasjas nr 007/2008/63472 jaotuskava alusel väljamaksete tegemisega, kostja nõustus tagama käenduslepinguga nõudeid ainult juhuks, kui 32 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute müügist ei jätku vara hageja nõude rahuldamiseks, kostja nõustus panga pealekäimisel käenduslepingu sõlmima põhjusel, et tema poolt oma vara arvel vastutamise tõenäosus oli väga väike, sest ca 131 000 000 krooni suurune nõue oli alates 05.01.2007 tagatud 246 000 000 krooni väärtuses tagatisvaraga, hageja poolt tagantjärgi antav üllatuslik ja tõele mittevastav tõlgendus, mille kohaselt kostja tagas käenduslepinguga kõiki panga nõudeid, on olemuselt vastuolus heade kommetega, siis tuleb lugeda tõendatuks, et käenduslepinguga tagatud kohustus on täidetud täitemenetluses nr 007/2008/63472.
35.Maakohtu hinnang on ekslik – käendusleping on üles öeldud ja hageja nõue on õigusliku aluseta. Hageja ei teavitanud kohtutäiturit faktist, et käendusleping oli pärast lõppemist ka üles öeldud. Pärast käenduslepingu lõppemist tõi selle ülesütlemise vajaduse kaasa hageja käitumine, sest pank, hoolimata oma nõuete täidetusest, hakkas esitama kostjale nõudmisi ning saatis 26.03.2009 mh teistkordse pankrotihoiatuse. Kostja edastas hageja töötaja JA-
le 06.04.2009 kell 13.22 e-kirja, mille manuses oli avaldus käenduslepingu ülesütlemiseks. On oluline, et pank ei eita fakti, et on kätte saanud avalduse käenduslepingu ülesütlemiseks ning jättis sellele reageerimata. Kui hageja ei soovinud nõustuda ülesütlemisavaldusega, oleks ta pidanud esitama vastavasisulise hagi ja taotlema avalduse tühisuse tuvastamist. Maakohus on nimetatud vastuväite jätnud ilma analüüsita, rikkudes põhjendamiskohustust.
36.Maakohus on jätnud tähelepanuta ülesütlemisavalduse eesmärgi. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et käendusleping ei olnud kestvusleping ja seega ei saanud seda üles öelda. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-102-07 (punktis 11) märkinud, et asjaolu, et käenduslepinguga tagatav laen muutus sissenõutavaks pärast võlaõigusseaduse jõustumist, ei ole iseenesest aluseks pidada lepingut kestvuslepinguks. Kohtuotsuses asjas nr 3-2-160-05 on kolleegium leidnud, et VÕS § 195 lõike 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Käendusleping võib olla kestvuslepinguks juhul, kui käendatakse mitte konkreetset kohustust, vaid teatavat liiki tulevikus tekkivaid kohustusi, eriti pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi. Riigikohus leidis viidatud asjas, et vaidlusaluse käenduslepingu punktist 1 tuleneb, et käendaja vastutab laenusaaja ja laenuandja vahel sõlmitud ja lepingus tähendatud ühest laenulepingust ja selle lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Laenulepingu järgi tuli leping täita põhivõla ja intresside osas ühekordse maksena, seega ei ole vaidlusalusel lepingul tunnuseid, mis võimaldaksid seda kestvuslepinguks kvalifitseerida.
37.Praeguses asjas on pooled laenulepingus kokku leppinud, et laenu tagastamine toimub maksegraafiku alusel, mille kohaselt laenusaaja tagastab pangale laenu osade kaupa alates 30.06.2007 kuni 30.05.2012 iga kalendrikuu 30. kuupäeval. Laenulepingut lisadega küll muudeti, kuid jätkuvalt jäi kehtima laenu ositi tagastamise kokkulepe. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et osaühing pankrotistus ja nõuded muutusid sissenõutavateks. Selline detail ei saa muuta lepingu olemust.
38.Maakohus on jätnud õigusliku analüüsita kostja tahte ülesütlemisavalduse esitamisel. Ülesütlemine on vaid üks paljudest lepingu lõpetamise viisidest. Otsuse tegemisel oleks kohus pidanud analüüsima ka seda, mis tagajärje toob lõpetamisele suunatud tahe kaasa juhul, kui tegemist ei olnud kestvuslepinguga. Kohus ei ole küll seotud poolte seisukohtadega õigusliku hinnangu osas, kuid on samas kohustatud esitama omapoolse põhjendatud seisukoha.
39.Kohus on valesti hinnatud tõendeid ja kostja poolt vande all antud seletusi. Kogu menetluse vältel on kostja püüdnud tõendada ja argumenteerida just seda, et kokkulepitu ei lange kokku hageja poolt käenduslepingu teksti alusel väidetavale. Kui kostja poolt vande all antud seletustele ei antagi sisulist võimalust olla tõendi allikas, siis kahjustatakse oluliselt tema võimalusi ennast kohtumenetluses kaitsta. Menetlusosalisi koheldakse ebavõrdselt, sest ühe tõendeid aktsepteeritakse ja teise omi mitte. Vastustaja seisukoht
40.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
41.18.02.2013 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja taotluse menetluse peatamiseks ja peatas asja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-1237827.
42.19.06.2015 määrusega uuendas ringkonnakohus käesoleva asja menetluse ja andis kostjale tähtaja täpsustamaks apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja taotlusi, lähtudes Riigikohtu 17.06.2015 jõustunud lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, ning hagejale tähtaja seisukohtadele vastamiseks.
43.03.08.2015 esitatud seisukohas jääb kostja apellatsioonkaebuse väidete juurde, leides, et viidatud kohtuasi, milles Riigikohus tegi lahendi nr 3-2-1-71-15, puudutas üksnes ühte kostja esitatud vastuväidet hageja käenduslepingust tulenevale nõudele ning seetõttu väljaspool seda ei mõjuta kõnealune Riigikohtu lahend käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebuse lahendamist. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
44.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid apellatsioonkaebuse lahendamisel ning TsMS § 654 lõike 6 alusel kaebuse põhjendustele vastates ei korda.
45.Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas vaidluse lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud (otsuse punktis 11). TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel võtab ringkonnakohus maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolset rikkumist tõendite hindamisel. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste esitatud väited on tõendatud või mitte. Maakohus on käesolevas asjas nimetatud hindamisreeglit asjakohases ulatuses järginud ning kolleegium tõendite ümberhindamiseks alust ei näe.
46.Järgnevalt vastab ringkonnakohus kaebuse väidetele. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks seoses väitega BPG OÜ (pankrotis) poolt nõuete tasaarvestamisega ning selles osas õigusselguse saamise vajadusega. Samuti, et maakohus jättis ebaõigesti vastu võtmata nimetatud tasaarvestusega seonduvad dokumentaalsed tõendid. Viidatud maakohtu toimingute näol oleks tegemist oluliste menetlusõiguse normide rikkumisega vaid juhul, kui seetõttu oleks maakohus teinud ebaõige otsuse. Käesolevas asjas ei ole tõendatud BPG OÜ poolt VÕS §-s 198 ettenähtud avalduse esitamine, mistõttu kostja võimalik vastuväide tagatud kohustuse lõppemise kohta tasaarvestuse tulemusena on sisutühi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei suutnud kostja tõendada oma väiteid tagatava kohustuse lõppemise kohta tasaarvestusega või kohase täitmisega (punktis 13).
47.Maakohus on vaidlustatud otsuse punktis 18 asjakohaselt kohaldanud käenduslepingu võimaliku tühisuse analüüsimisel vastuolu tõttu heade kommetega analüüsimisele tehingu tegemise ajal 24.01.2008 kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni, mille kohaselt oli tühine heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. Apellandi käsitlus õiguse arengusuundade arvesse võtmise vajadusest jmt (kaebuse punkt 2.6.3) ei anna alust analüüsida 24.01.2008 sõlmitud tehingut alates 01.05.2009 kehtiva TsÜS § 86 redaktsiooni alusel. Lisaks on kehtiv kohtupraktika nüüdseks asunud ka seisukohale, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks seetõttu, et käendajal oli lepingu sõlmimise ajal väidetavalt vara vähem kui
käenduslepingust tulenev käenduskohustuse piirsumma ega seetõttu, et võlausaldaja, kelle ees käendaja kohustus vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises õigussuhtes, mitte aga käenduslepingule (Riigikohtu lahend nr 3-2-2-157-14, punkt 11).
48.Asjakohane on maakohtu seisukoht, et tehingu heade kommete vastasuse kindlaks tegemisel on vaja hinnata tehingut kui tervikut, selle sisu ja sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke tehingu sõlmimisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1158-05 (samuti nt lahendis nr 3-2-1-106-13) selgitanud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist, kusjuures heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.
49.Maakohus tuvastas kostja vande all antud seletuse (t II kd lk 88-89) alusel, et kostjal oli käenduslepingu allkirjastamisel majanduslik eesmärk - saada täiendavat aega ja võimalusi vineeritootmise jätkamiseks ning vältida BPG OÜ pankrotimenetlust. Samuti seletas kostja maakohtus, et tegutseb ettevõtjana aastast 1989 (esmalt kooperatiivis, siis asutas Eestis esimese erakindlustusseltsi, oli kahes pangas nõukogu esimees), tunneb hästi majandusprotsesse, vineeri tootmisega tegeles aastast 1992 (üks Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi erastajatest), oli 1992.aastast hageja kliendiks ja esimeste hulgas, kellele samal aastal anti 23 miljonit krooni laenu. Lisaks tõi kostja vande all kohtu ette, et 2007.a sügiseks oli BPG OÜ majandustegevuses kujunenud keeruline olukord, kuna oktoobrikuus BPG OÜ vineeritehas seiskus, mistõttu kanti igakuiselt kahju u 0,5 miljonit krooni. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja BPG OÜ juhatuse liige ja ainuosaniku Grove Invest OÜ enamusosanik ning juhatuse liige. Tunnistaja JT (Grove Invest OÜ juhatuse liige ja vähemusosanik, BPG OÜ juhatuse liige) ütluste (t II kd lk 14) kohaselt oli ka tema teada kostja huviks käenduse andmisel vältida BPG OÜ ja Grove Invest OÜ pankrotiavalduste esitamist panga poolt, saavutada maksetähtaegade pikendus ja stabiliseerida finantsolukorda. Kolleegium nõustub hageja ja maakohtuga, et kujunenud olukorras, kus loodetud rahavoogusid vineeritootmisest ei tulnud, kuid BPG OÜ-l olid tasuda ulatuslikud laenukohustused, ei saa pidada ebamoraalseks ega taunitavaks ega muul moel heade kommetega vastuolus olevaks igapäevases majandustegevuses tulu teenimise eesmärgil finantsasutusena tegutseva hageja tahet saada täiendavat tagatist isikult, kelle vahetuks majanduslikuks huviks oli konkreetse äriprojekti pealt tulu teenimine. Kostja pikaajalise kogemustega eduka ettevõtjana pidi saama aru ja kaaluma isikliku käenduskohustusega seotud erinevaid riske ning kaalumise tulemusena siiski käenduslepingut allkirjastades (kostja ise kinnitas vande all, et tal oli võimalik lepingu sõlmimisest ka loobuda) tuli tal arvestada kohustuse realiseerumise võimalusega.
50.Kostja laialdastele vastuväidetele vastates soovib kolleegium tuua lisaks esile, et TsÜS-i tehingu tühistamise koosseisud (sh §-d 91 ja 96) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa samaaegselt olla tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07). Seega isegi kui oleksid käesolevas asjas leidnud tuvastamist sellised elulised asjaolud, mille kaudu saaks tuvastada käenduslepingu sõlmimise nt eksimuse tõttu, ei saaks samad asjaolud olla aluseks tehingu heade kommete vastasuse tuvastamisel. Samas ei ole kostja oma 06.04.2009 avaldust (t I kd lk 85-89) käsitlenud tehingu tühistamise avaldusena TsÜS § 98
lõike 1 mõttes ja sellist tahet ei saa järeldada ka dokumendi tekstist, mistõttu võimaliku tühistamise alusel käenduslepingust vabanemist kohus ei analüüsi.
51.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega 24.01.2008 käenduslepingu kui mittekestvuslepingu kohta otsuse punktis 17. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 (punktis 39; samade poolte vaidlus, milles mh käsitleti PS väiteid 24.01.2008 käenduslepingu kohta) toonud esile, et käendusleping ei ole üldjuhul kestvusleping, v.a kui sellega käendatakse määratlemata tulevasi kohustusi (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-21-50-06, nr 3-2-1-100-06, nr 3-2-1-102-07), mistõttu ei ole ka ülesütlemine VÕS § 195 lõike 3 või § 196 lõike 1 alusel võimalik. Vaidlusaluse lepingu puhul sellise erandliku olukorraga tegemist ei ole – lepingu punktides 4.1-4.3 on määratletud konkreetsed juba enne käenduslepingut sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, millest tulenevaid nõudeid käendaja tagama kohustus. Lisaks selgitas Riigikohus samas lahendis, et isegi kui lugeda leping 06.04.2009 avalduse alusel ülesöelduks, ei piira see VÕS § 195 lõike 2 teise lause järgi vastutust juba enne käenduslepingu sõlmimist sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste eest. Samale järeldusele jõuab läbi VÕS § 154 lõigete 1 ja 2 ka juhul, kui lugeda 24.01.2008 käendusleping tarbijakäenduslepinguks (samas on kolleegium veendunud, et 24.01.2008 kehtinud VÕS § 143 redaktsiooni alusel ei ole vaidlusalune käendusleping tarbijaleping; vt otsuse punktis 49 esiletoodud kostja majanduslik seotus põhivõlgniku ja tema emaettevõttega).
52.Kolleegium nõustub ka maakohtu poolt otsuse punktides 15 ja 16 käenduslepingule antud tõlgendusega, mille kohaselt ei ole alust käendaja poolt endale võetud tagatiskohustust tõlgendada teisiti, kui solidaarset kohustust põhivõlgnikuga 50 000 000 krooni ulatuses. Teistsugusele järeldusele ei anna alust jõuda ka VÕS § 39 (tüüptingimuste tõlgendamine) sätteid kasutades. Hageja möönis ringkonnakohtu istungil, et 24.01.2008 lepingu näol on tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kolleegium selle õigusliku asjaolu põhjalikku analüüsimist vajalikuks ei pea, kuna vaidluse lahendamisele sel oluline mõju puudub. VÕS § 39 lõike 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegiumil ei ole kahtlust, et PSga sarnane mõistlik isik pidi 2007.a sügiseks/2008.a jaanuariks kujunenud samadel elulistel asjaoludel mõistma käenduslepinguga võetud kohustust täpselt selliselt nagu see oli tema poolt allkirjastatud lepingudokumenti kirja pandud – mh punkt 4.4: „Käendaja vastutab Panga ees täies ulatuses solidaarselt Põhivõlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid Põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus (edaspidi „Leping“) nimetatud võlaõigusliku lepingu (edaspidi „Võlaõiguslik leping“) alusel“.
53.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.