OÜ STEELHOUSE hagi Kerbera Ehitus OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kerbera Ehitus OÜ määruskaebus Hageja: OÜ STEELHOUSE (registrikood 11277667, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja: Kerbera Ehitus OÜ (registrikood 12086061, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Märt Mõistus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.09.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kaja esitamisega seotud menetluskulud jätta Kerbera Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus 1(4)
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.23.01.2015 esitas OÜ STEELHOUSE (hageja) maakohtule Kerbera Ehitus OÜ (kostja) vastu hagiavalduse (täpsustatud 26.03.2015 ja 14.04.2015), paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 25 957,67 eurot ja viivise 4301,88 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.08.2014 töövõtulepingu nr 14002-10, millega hageja kohustus teostama töid Tallinnas Tiskrevälja 49 asuva ehitusobjekti piirete valmistamisel koos paigaldusega ning sisetreppide puidust astmete valmistamisel koos paigaldusega. Hageja teostas lepingujärgsed tööd ja kokkulepitud lisatööd. Kõik tehtud tööd on fikseeritud teostatud tööde aktides, mis on kostjale edastatud ja kostja poolt aktsepteeritud. 31.07.2014 aktis näidatud tööd teostati samal objektil, kuid need ei kuulu alltöövõtulepinguga nr 14002-10 kokkulepitud tööde hulka, kuid ikkagi on tegemist kokkuleppest (teisest pooltevahelisest lepingulisest suhtest) tuleneva töövõtuga, mille eest tuleb samuti tasuda. Hageja on kostjale teostatud tööde eest esitanud arve nr 00424, 00425 ja 00427. Arved on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Lepingu p 6.5 kohaselt on kostja kohustunud tasuma maksmata summalt viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest.
3.Kostja tunnistas hagiavalduses esitatud nõudeid osaliselt, 15 152,24 euro osas.
4.06.04.2015 toimetas kohus kätte 03.06.2015 kohtuistungi kutse kostja seaduslikule esindajale. 03.06.2015 kohtuistungile kostja ei ilmunud, hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Harju Maakohus 09.06.2015 tagaseljaotsusega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25 957,67 eurot ja viivise 4301,88 eurot ning menetluskulud 3090 eurot.
5.10.07.2015 esitas kostja maakohtule kaja. Kaja kohaselt sai kostja juhatuse liige kohtuistungi määramisest teada 03.06.2015. Kostja ei saanud kätte kohtukutset, mistõttu ei olnud teadlik kohtuistungi toimumisest. Kostja seaduslik esindaja ei oska omistada kohtu e-kirjadele ja e-toimiku asjaoludele õiguslikku tähendust. E-toimikus dokumendi olemasolu kohta teadet kostja seaduslik esindaja teate saatmise ajal ei näinud.
6.Hageja oli seisukohal, et kaja on alusetu, sest e-toimiku andmetel toimetati kostja esindajale kohtukutse kätte 06.04.2015 ja tal puudus mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus 02.09.2015 määrusega jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning arvas kautsjoni 700 eurot riigituludesse.
8.Hagiavaldus, mille kohus tagaseljaotsusega rahuldas, oli esitatud seoses töövõtulepinguga, kus kostja ei maksnud hageja poolt esitatud arvete alusel tehtud tööde eest. Tööd olid kostja poolt vastu võetud ja hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Seega oli nõude rahuldamine tagaseljaotsusega VÕS § 637 lg 1 ja lg 3 ning § 638 järgi õiguslikult põhjendatud.
2(4)
9.Puudub vaidlus selles, et kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmisel ning kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või ilma tema osavõtuta.
10.Kostja ei ole ka kajas välja toonud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 mõttes. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kuna e-toimikust on näha, et kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 06.04.2015, siis ei ole kostja väited põhjendatud selles osas, et ta sai kohtukutse kätte alles 03.06.2015 koos protokolliga. Seega kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud ning kaja rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja taastada menetluse.
12.Kostjal puudub kontroll e-toimiku kirjete üle. Maakohus ei ole kontrollinud seisukohta, et kostja on dokumendi vastu võtnud seda avamata. See ei vasta tegelikkusele. E-toimikus orienteerumine on keeruline. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas dokument kostjale kätte toimetatuks loeti, kas selleks oli dokumendi vastuvõtmine seda avamata vm. Maakohus ei ole selgitanud, millise kostja tegevuse tulemusena e-toimiku keskkonda ilmus vastuvõtmise kuupäevaks 06.04.2015.
13.Olukord tundub ebaõiglane. Asjaolu, et kostja esitas hagile vastuväited, oleks pidanud andma maakohtule signaali, et kutset ei ole tegelikult kätte saadud. Jääb arusaamatuks, miks kutset ei toimetatud kätte samal viisil kui vaidlustatavat määrust, s.o erinevate menetlusdokumentide kättetoimetamise viiside valikut kasutades. Menetluse edasine käik
14.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Määruskaebuse väited kohtukutse avamise kohta on asjakohatud ja maakohus ei pidanud seda küsimust käsitlema. Justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 771 lg 2 kohaselt rakendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lõikes 3 nimetatud võimalust lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks dokumenti avamata selleks ette nähtud infosüsteemis kinnitamise teel tehnilise võimaluse olemasolu korral kõige hiljem
3(4)
1.jaanuaril 2014. aastal. Maakohus on määrust õigesti põhjendanud viitega TsMS § 3111 lg-le 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha, ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Kajas märgitu kohaselt kostja kinnitab, et teavitus kohtukutse kättesaadavaks tegemise kohta e-toimikus oli edastatud kostja elektronpostiaadressil. Määruskaebuses ei ole kostja soovinud vaidlustada asjaolu, et e-toimik registreeris kohtukutse kättetoimetamise automaatselt tulenevalt selle vastuvõtmise kinnitamisest e-toimikus dokumenti avamata. Määruskaebuse väide hilisema kohtumääruse kättetoimetamise viisi kohta ei anna alust teha erinevat järeldust. 27.03.2015 kohtukutse kättetoimetamine ei saanud sõltuda 02.09.2015 määruse kättetoimetamise viisist.
18.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel ja muud kaja esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 2 alusel jätta kostja kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.