Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-54562
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXXvastu enamsaadu tagastamise, leppetrahvi, viivise, kahju ja kulude hüvitamise nõudes 58 742,30 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs (Advokaadibüroo
LEXTAL,
Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) 22.09.2015 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs ja isikud vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX enam tasutu 27 146,78 (kakskümmend seitse tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 78 senti) eurot, leppetrahv 7 376,25 (seitse tuhat kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot, kahjuhüvitis 410,49 (nelisada kümme eurot ja 49 senti) eurot ja viivis 3 579,23 (kolm tuhat viissada seitsekümmend üheksa eurot ja 23 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX viivis enam tasutult ja leppetrahvilt (34 523,03 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.10.2015 kuni nõude tasumiseni XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-14-54562 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2013 töövõtulepingu, mille punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja teostama ehitise ehitus- ja viimistlustöid aadressil XXX, Tallinn. Lepingu lisade 1 ja 2 kohaselt oli lepingujärgsete tööde maksumus 153 265 eurot käibemaksuga (I kd tl 28-31). Lepinguliste tööde lõpptähtajaks oli 18.05.2014 (I kd tl 15-27). 26.02.2014 kokkuleppe aktiga nr 1 vähendasid pooled tööde lepingulist maksumust 5 740 euro (käibemaksuga) võrra (I kd tl 32), mistõttu oli tööde lõplik maksumus 147 525 eurot käibemaksuga.
2.13.02.2014 koosoleku protokolli kohaselt leppisid pooled kokku, et ehitusobjektil tarbitud elektri kulud jagatakse võrdselt pooleks – tellija tasub 50% ja töövõtja 50% XXX poolt esitatud arvetest (I kd tl 89-90).
3.08.05.2014 e-kirjas teatas kostja hagejale, et lepingujärgsed tööd tähtajaks valmis ei saa (I kd tl 33).
4.17.05.2014 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse (I kd tl 39). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadu või alternatiivselt hinna alandamisena enam tasutu 30 873,19 eurot, leppetrahvi 7 376,25 eurot, kahjuhüvitise 16 965,05 eurot, elektri kulude hüvitise 410,49 eurot, viivise alusetult saadult ja leppetrahvilt (38 249,44 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 112 lg 1, § 113 lg-le 1, § 637 lg-le 4 ja § 1028 lg-le 1.
6.Hageja märgib, et: • kostja rikkus lepingut, kuna teostas töid ettenähtud mahust vähemas ulatuses ja ei lõpetanud töid lepingus sätestatud tähtajal; • ehitusjärelevalve 26.06.2014 õiendi kohaselt oli valmis 59,05% töödest ehk 87 118,21 euro ulatuses; • hageja on kostjale lepingu alusel kokku tasunud 117 991,40 eurot käibemaksuga, mistõttu on kostja saanud hagejalt alusetult 30 873,19 eurot tööde eest, mida kostja ei teostanud; • hagejal ei tekkinud VÕS §-st 643 tulenevat kohustust veel tegemata tööde ülevaatamiseks ja VÕS § 644 lg-st 2 tulenevat puuduste võimalikult täpseks kirjeldamiseks; • aktide hilisem allkirjastamine ei ole lepingu rikkumine ja tegemist ei ole vastuvõtuviivitusega; • katuse-, korstna- ja vundamenditööde aktide hilisem allkirjastamine ei takistanud teiste tööde teostamist; • kuna kostja ei teatanud ehitustööde jätkamisest, tellis hageja OÜ-lt XXX vundamenditööde, veevarustuse ja kanalisatsioonitööde ja küttesüsteemitööde teostamise, OÜ-lt XXXvälisvoodritööde, sise-üldehitustööde ja siseviimistlustööde teostamise, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt elektritööde teostamise ning XXXOÜ-lt sauna ehitustööde teostamise; • hagejal tekkis teistelt ettevõtetelt ehitustööde tellimisest hinnavahena kahju 16 965,05 euro ulatuses;
2-14-54562 • • • • •
• •
kostjal on kohustus hüvitada hagejale perioodil 01.11.2013-31.05.2014 elektrikulu pooles ulatuses, so summas 410,49 eurot vastavalt poolte vahel 13.02.2014 sõlmitud protokollile; kostjal on kohustus tasuda leppetrahvi summas 7 376,25 eurot, kuna kostja ei teostanud töid tähtaegselt; kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on alusetu; kostja 17.05.2014 taganemisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi ja leping kehtib; lepingu taganemise seaduspärasuse hindamisel tuleb lähtuda taganemise avalduses märgitud põhjendustest ning kostjal ei ole võimalik tagantjärgi lepingust taganemise alust ja põhjuseid muuta; kostja on taganemisavaldusega ja objektilt lahkumisega andnud mõista, et ta ei täida lepingust tulenevaid kohustusi; kostja arutlused poolte lahkarvamuste, kostjapoolsele lepingu tähtajast mittekinnipidamise ja lepingust taganemise eelneva aja kohta on asjakohatud.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • hageja rikkus koostöökohustust, esitades alates detsembrist 2013 erinevaid alusetuid nõudeid; • hageja tekitas märtsis 2014 vastuvõtuviivituse, kui hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest; • hageja vastuvõtuviivituse tõttu viibis lepingu täitmine; • hageja pidi koheselt tööd üle vaatama ning on kaotanud õiguse tugineda hagis väljatoodud puudustele; • hagejal puudus õigus keelduda tasu maksmisest, tegemist ei olnud vastastikuste kohustustega; • hageja rikkus tasu maksmise keeldumise õiguskaitsevahendi kasutamise formaalset korda, kuna ei hoiatanud kostjat eelnevalt kirjalikult; • hagejal lasus VÕS § 111 lg 3 keeld kohaldada VÕS § 111 lg 1; • kuna hageja oli põhjustanud tööde vastuvõtuviivitusest tähtaegade edasilükkumise, ei saa hageja leppetrahvi nõuda, kostja ei ole lepingut rikkunud; • hageja eesmärk oli sisutute nõudmistega viivitada lepingu täitmist ja pretensioonidega vähendada tasusid, mida lepingu järgi pidi hageja kostjale tasuma; • kostja poolt lepingust taganemine oli õiguspärane; • kuna kostja on lepingust taganenud, ei pea kostja nii vastavalt töövõtulepingule kui ka seadusele hagejale tekkinud kahju hüvitama; • esineb alus leppetrahvi vähendada nullini; • omanikujärelevalveprotokoll ei ole usaldusväärne; • hageja ei saa nõuda hinnavahe hüvitamist, sest kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist; • hagejal ei ole õigus tagasitäitmise nõudeid esitada käibemaksuga.
Kohtuotsuse põhjendus
2-14-54562
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2013 töövõtulepingu (I kd tl 15-27), mille punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja teostama ehitise ehitusja viimistlustöid aadressil XXX, Tallinn. Lepingu lisade 1 ja 2 kohaselt oli lepingujärgsete tööde maksumus 153 265 eurot käibemaksuga (I kd tl 28-30). Lepinguliste tööde lõpptähtajaks oli 18.05.2014 (I kd tl 23, 31). 26.02.2014 kokkuleppe aktiga nr 1 vähendasid pooled tööde lepingulist maksumust 5 740 euro (käibemaksuga) võrra (I kd tl 32), mistõttu oli tööde lõplik maksumus 147 525 eurot käibemaksuga. 13.02.2014 koosoleku protokolli kohaselt leppisid pooled kokku, et ehitusobjektil tarbitud elektri kulud jagatakse võrdselt pooleks – tellija tasub 50% ja töövõtja 50% Eesti Energia poolt esitatud arvetest (I kd tl 89-90). 08.05.2014 e-kirjas teatas kostja hagejale, et lepingujärgsed tööd tähtajaks valmis ei saa (I kd tl 33). 13.05.2014 hageja saatis kostjale leppetrahvi hoiatuse (Ikd tl 34). 17.05.2014 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse (I kd tl 39).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja lepingust taganemisavaldus on kehtiv, kas kostja teostas lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kahju täiendavate kulude näol ning tasuda leppetrahvi töö tähtaegselt mittevalmimise tõttu.
15.Hageja on esitanud kostja vastu viis erinevat nõuet: 1) alusetult saadu tagastamise või hinna alandamise tõttu alusetult saadu tagastamise nõue summas 30 873,19 eurot; 2) leppetrahvi nõue summas 7 376,25 eurot; 3) kahju hüvitamise nõue summas 16 965,05 eurot; 4) elektrikulude hüvitamise nõue 410,49 eurot ja 5) viivisenõue. Kohus võtab seisukoha eraldi iga nõude osas alljärgnevalt.
16.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt oli kostjal tööde teostamise ja hagejal tasu maksmise kohustus. Vastavalt lepingule ja selle juurde kuuluvale hinnapakkumisele pidi kostja teostama järgmised tööd: vundament, katus, vihmaveesüsteem, välisvooder, sise-üldehitustööd, sise-viimistlustööd, veevarustus ja kanalisatsioon, elektritööd, ventilatsioon, küttesüsteem, saun, korsten ja transport (I kd tl 28-31, 35-37)). Tööde lepingujärgne maksumus oli 147 525 eurot käibemaksuga (I kd tl 32). Pooltel puudub vaidlus, et hageja tasus kostjale lepingulisest maksumusest 117 991,40 eurot käibemaksuga, mida kostja on oma 13.06.2014 kirjas kinnitanud (I kd tl 72). Puudub vaidlus, et kostja tähtaegselt, so 18.05.2014 töid ei lõpetanud. Hageja leiab, et on tasunud kostjale rohkem, kui kostja töid teostas. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel enam tasutu tagastamist või alternatiivselt hinna alandamisest tulenevalt enam tasutud tagastamist summas 30 873,19 eurot käibemaksuga.
17.VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg-te 1-3 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lepingu punkti 14.2 kohaselt töövõtja poolt teostatud tööde vaheetappide üleandmine ja vastuvõtt tellija poolt toimus tööde üleandmise – vastuvõtmise aktide alusel. Tellija pidi akti läbi vaatama ja tagastama töövõtjale allkirjastatult kolme tööpäeva jooksul alates selle saamisest, vastuvõtmisest keeldumise korral esitama eelnimetatud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta. Juhul kui tellija ei allkirjastanud akti või ei esitanud motiveeritud vastuväiteid eelnimetatud tähtaja jooksul, loeti akteeritud tööd vastuvõetuks (I kd tl 26).
18.Puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid katusetööde (II kd tl 67), korstnatööde (II kd tl 68) ja vundamenditööde (II kd tl 148) osas. Ülejäänud tööde osas akte ei allkirjastatud. Omanikujärelelvalve XXX, keda kuulati üle ka tunnistajana, teostas 22.05.2014 XXX objekti ülevaatuse ja olukorra fikseerimise. Ehitusjärelevalve protokolli ja 26.06.2014 õiendi kohaselt teostas kostja tööd 59,05% ehk 87 118,21 euro (käibemaksuga) ulatuses (I kd tl 45-67). Kohus leiab, et puudub alus kahelda omanikujärelevalve protokolli ja 26.06.2014 õiendi õiguses vaatamata sellele, et ta peale esmast kontrolli teostas veel ülevaatusi ja tegi parandusi mahtude arvutamisel (I kd tl 68-70). Eeltoodu asjaolude osas kuulati XXX üle vande all. Kostja ei ole tõendanud, et ta teostas tõid suuremas mahus, kui vastavast protokollist, õiendist ja kostja ehitustööde päevikust 6 lehel (II kd tl 161) nähtub. Kostja leiab, et hagejal oli kohustus koheselt tööd üle vaadata ning puudustest teavitada ning on kaotanud õiguse hilisemalt puudustele tugineda. Kohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt. Puudub vaidlus, et hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Seega lasus hagejal VÕS § 643 järgne kohustus tööd viivitamata üle vaadata. Hageja on 07.05.2014 allkirjastanud katuse- 17.03.2014, korstna18.03.2014 ja vundamenditööde 28.03.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktid (II kd tl 67, 68, 148). Seega pidi hageja nimetatud tööde osas tööd üle vaatama ning teavitama VÕS § 644 lg 1 ja Lepingu punkti 14.2 kohaselt kostjat tööde mittevastavusest. Hageja on oma nõude suuruse arvutamisel võtnud aluseks omanikujärelelvalve protokolli ja õiendi. Nimetatud protokollist nähtub, et katuse- ja korstnatööd on kostja teostanud 100% ulatuses (I kd tl 46 ja I kd tl 63) ja selles osas hageja kostja vastu nõuet ei ole esitanud. Protokolli kohaselt on vundamenditöödest teostatud 86% töödest ehk enam makstud summa on 3 105,34 eurot käibemaksuta (I kd tl 45). Hageja on vastavas osas nõudnud kostjale tasutud tasu tagasi. Kohus märgib, et kuna hageja on vundamenditööde 28.03.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud 07.05.2014 ega ole nende tööde osas mittevastavusest kostjat teavitanud, ei saa hageja hilisemalt mittevastavustele
2-14-54562 tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pakkunud hagejale muude tööde kui katuse-, korstna- ja vundamenditööde vastuvõtmist. Seega on õige hageja väide, et tal ei tekkinud tööde viivitamatut ülevaatamise kohustust ning puudustest teavitamise kohustust. Seega on kohus seisukohal, et ülejäänud tööde (vihmaveesüsteem, välisvooder, sise-üldehitustööd, siseviimistlustööd, veevarustus ja kanalisatsioon, elektritööd, ventilatsioon, küttesüsteem, saun ja transport) osas ei ole seega hageja kaotanud õigust mittevastavustele nende esinemise korral tugineda.
19.Hageja nõue enam tasutu tagastamiseks tugineb VÕS § 1028 lg-le 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus märgib, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamine hageja nõude alusena ei ole võimalik, sest õiguslik alus, mille alusel hageja maksis kostjale raha, ei ole ära langenud. Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Kuna hageja tasus kostjale kokkulepitud rahasumma ja leping kehtis, siis annab see leping hageja poolt rahasumma maksmiseks õigusliku aluse. Juhul kui kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, siis on ta lepingut rikkunud ning hageja saab oma huve kaitsta lepingulise kohustuse rikkumise korral kasutatavate õiguskaitsevahendite abil (VÕS § 101 jj, vt ka RKTK 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 9). Seega puudub alus rahuldada hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel.
20.Hageja on alternatiivselt märkinud nõude õiguslikuks aluseks hinna alandamise teel enam tasutu tagastamise. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. VÕS § 112 lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele ja lõike 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et hinda võib alandada ka sel teel, et hinna alandamisest teatatakse teisele poolele hagiavalduses ning hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus (RKTK otsus 3-2-1-62-08, p 11 ja RKTK otsus 3-2-1-44-04, p 17). Hageja on 01.06.2015 menetlusdokumendis palunud alternatiivselt rahuldada hageja nõue hinna alandamise sätete alusel (II kd tl 174-183). Seega on hageja teinud hinna alandamise avalduse enne kohtuvaidlusi.
21.Kohus leiab, et kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes lepingus sätestatud mahus tööd teostamata ning rikkumine ei ole vabandatav. Kohtule esitatud omanikujärelevalve 22.05.2014 protokolli ja 26.06.2014 õiendiga (I kd tl 45-67,140-159) on tõendatud, et kostja teostas töid väiksemas mahus kui hageja kostjale oli tööde eest tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teostanud töid suuremas ulatuses või esitanud omapoolselt eksperdi arvamust tööde teostamise osas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks teostanud tööd vastavalt lepingule. Eeltoodut ei kinnita ka kostja esitatud ehituspäevik 6 lehel. Seega võtab kohus hinna alandamisel aluseks eelnevalt nimetatud omanikujärelevalve protokolli ja õiendi ning arvestab seejuures eelnevalt tuvastatule, et vundamenditööde osas tuleb tööd lugeda 100% teostatuks ning selles osas hagejal tagasinõude õigus puudub. Hinna alandamise valem on järgmine: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) (vt RKTK 30.11.2005 otsus 3-2-1-135-05, p 20). Hageja on lepingu alusel tasunud kostjale 117 991,40 eurot. Hageja on hinna alandamise nõude arvutuskäigus (II kd tl 180) lähtunud eeldusest, et viidatu vastab ehitustööde turuhinnale ning on selliselt käsitletav kohase täitmise väärtusena. Kohus nõustub hagejaga. Võttes aluseks omanikujärelevalve protokolli ja õiendit ning seda, et vundamenditööde osas tuleb tööd lugeda 100% teostatuks, on mittekohase täitmise väärtuseks 90 844,62 eurot,
2-14-54562 millest 3 726,41 eurot käibemaksuga on vundamenditööd ja 87 118,21 eurot ülejäänud tööd. Seega hageja poolt alandatud hind on 90 844,62 eurot, so 90 844,62x117991,40/117991,40. Järelikult on hageja tasunud kostjale enam 27 146,78 eurot, so 117 991,40-90844,62. Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 112 lg 3 alusel õigus nõuda hinna alandamise teel enam tasutu tagastamist summas 27 146,78 eurot ning see kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Leppetrahvi nõue
22.VÕS § 158 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkti 12.3 kohaselt tööde tegemise lõpptähtajast mittekinnipidamise korral (juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud tähtaja pikendamises, mis vormistatakse eraldi lepingu lisana) on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi null koma kakskümmend viis (0,25) protsenti töövõtja tasust iga tähtaega ületanud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest (I kd tl 25).
23.Kostjal oli tulenevalt Lepingust kohustus lõpetada lepingujärgsed tööd hiljemalt 18.05.2014. Asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid vastavalt Lepingu punktile 12.3 vormistanud lepingu tähtaja pikendamise kokkuleppe. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja lepingus sätestatud tähtajaks töid ei teostanud ja esitas 17.05.2014 lepingust taganemisavalduse (tl 39). 19.05.2014 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude (I kd tl 40-43). Pooltel on vaidlus selle üle, kas taganemisavaldus oli kehtiv. Kostja leiab, et kuna ta lepingust taganes, ei ole hagejal õigus lepingu täitmise viivitamise tõttu leppetrahvi nõuda.
24.17.05.2014 taganemisavalduses on kostja hagejale ette heitnud Lepingu punktis 6.2 ja 8.6 nimetatud kohustuste rikkumist, so tööde eest tasumise kohustust ning viidanud lisaks Lepingu punktile 12.2, mille kohaselt on töövõtjal õigus lepingust taganeda, kui tellija rikub oluliselt endale lepinguga võetud kohustusi (I kd tl 39). Kostja ei ole taganemisavalduses tuginenud sellele, et hageja oleks rikkunud hoiatamiskohustust (Lepingu punkt 6.9) ja koostöökohustust (Lepingu punkt 6.1). Kostja on nimetatud rikkumistele tuginenud hagi vastuses. Samas on hageja esitanud 13.05.2014 leppetrahvi hoiatuse kirja kostjale (I kd tl 34). Seega lepingust taganemisavaldus esitati pärast leppetrahvi hoiatust. Kohus märgib, et taganemisavalduse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda nendest taganemise põhjendustest ja alustest, mida kostja taganemisavaldusele märkis ning kostja ei saa hilisemalt tugineda täiendavatele lepingust taganemise alustele. Kohus leiab, et kostja 17.05.2014 taganemisavaldus ei olnud kehtiv, kuna see ei vastanud Lepingu punktile 12.2, mille kohaselt oli kostjal õigus lepingust taganeda, kui hagejapoolne põhjendamatu viivitamine kestis üle kolme nädala. Puudub vaidlus, et arve nr 739 tasumise tähtaeg oli 13.05.2014. Kostja andis hagejale aega tasuda arve hiljemalt 16.05.2014 ning hoiatas lepingust taganemisest. Seega ei olnud hageja arve nr 739 tasumisega viivitanud lepingust taganemisavalduse esitamiseks 3 nädalat ning kostjal puudus alus 17.05.2014 lepingust taganeda.
25.Kuna kostja ei taganenud kehtivalt lepingust 17.05.2014 taganemisavaldusega, oli kostjal kohustus lõpetada tööd 18.05.2014. Kostja väidete kohaselt põhjustas tähtaja rikkumise hagejast tulenev vastuvõtuviivitus. Kohus leiab, et kostja väide on alusetu. Puudub vaidlus, et hageja allkirjastas 17.03.2014 katusetööde akti (II kd tl 67), 18.03.2014 korstna tööde akti (II kd tl 68) ja 28.03.2014 vundamenditööde akti (II kd tl 148) 07.05.2014. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulenenud, et kostja teostab järgmised tööd siis, kui hageja on eelmised tööd vastu võtnud. Katuse-, korstna- ja vundamenditööde aktide hilisem allkirjastamine ei takistanud teiste tööde teostamist. Kostja ei ole selgitanud, mil viisil nende tööde aktide allkirjastamine teiste tööde teostamist takistas. Kostja väide, et hageja esitas terve lepingu perioodil kostjale alusetuid nõudmisi, ei vabanda lepingu tähtaja rikkumist. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja teinud ettepanekuid täiendavateks töödeks, nt putukavõrgu paigaldamiseks, lävepakkude kaotamiseks. Kostja tõlgendus, et hageja soovis sellega lepingu täitmist pahatahtlikult venitada,
2-14-54562 on meelevaldne ja asjasse puutumatu. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et lepingujärgsete tööde üleandmise tähtaja rikkumine oleks vabandatav. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja tööde üleandmisega viivituses 31 päeva. Arvestades lepingu kogutasu, milleks oli 147 525 eurot, tuli leppetrahvi tasuda 368,81 eurot päevas, so 147525x0,25/100. Hagi esitamise seisuga oli leppetrahv 11 433,11 eurot, mida hageja vastavalt Lepingu punktile 12.3 vähendas 5%-ni lepingujärgsest tasust, ehk 7 376,25 euroni. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud. Kostja väide, mille kohaselt tuleks vähendada leppetrahvi VÕS § 139 lg 1 alusel nullini, on õiguslikult alusetu. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi summas 7 376,25 eurot. Kahjuhüvitis
26.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 16 965,05 eurot selle eest, et ta pidi täiendavalt tellima kolmandatelt isikutelt töid osas, milles kostja jättis tööd tegemata. Kostja on nõudele vastu vaielnud, väites, et kahju tekkimine ei ole tõendatud ning see ei olnud ettenähtav. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kuulu kolmandatelt isikutelt tellitud tööde hinnavahe hagejale hüvitamisele, kuna tegemist ei ole kahjuga, mida kostja oleks pidanud nägema ette rikkumise võimaliku tagajärjena. Lisaks on tõendamata vastavate tööde teostamine kolmandate isikute poolt ja kulutuste kandmine hageja poolt. Hinnapakkumised ei tõenda kahju tekkimist (I kd tl 74-87). Elektrikulude hüvitamise nõue
27.Puudub vaidlus, et pooled leppisid 13.02.2014 koosoleku protokolli kohaselt kokku, et ehitusobjektil tarbitud elektri kulud jagatakse võrdselt pooleks – tellija tasub 50% ja töövõtja 50% Eesti Energia poolt esitatud arvetest (I kd tl 89-90). Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et perioodil 01.11.2013-31.05.2014 on Eesti Energia esitanud hagejale arveid kogusummas 820,98 eurot (I kd tl 91-102). Kostja ei ole elektrikulude hüvitamise nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tulenevalt poolte 13.02.2014 kokkuleppest on hageja nõue elektrikulude hüvitamiseks pooles ulatuses põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt välja elektrikulude hüvitisena 410,49 eurot. Viivis
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
29.Hageja nõuab viivist enam tasutu tagastamise ja leppetrahvi nõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni seadusjärgse viivisemäära alusel. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kostja, olles rahaliste kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõue on hinna alandamise nõude osas põhjendatud 27 146,78 euro ulatuses, on hagejal õigus nõuda viivist 34 523,03 eurolt, so 27 146,78+7376,25. Ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8,15% aastas. Alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas. Alates hagi esitamisest, so 17.07.2014 kuni 31.12.2014 oli 168 päeva ja alates 01.01.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 300 päeva. Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 3 579,23 eurot, so 8,15/365/100x34523,03x168+8,05/365/100x34523,03x300. Edasi mõistab
2-14-54562 kohus kostjalt välja viivise 34 523,03 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude (34 523,03 euro) tasumiseni.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja enam tasutu 27 146,78 eurot, leppetrahvi 7 376,25 eurot, kahjuhüvitise 410,49 eurot, viivise 3 579,23 eurot ja viivise 34 523,03 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.10.2015 kuni 34 523,03 euro tasumiseni.
31.Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid, mis ei ole seotud 08.10.2013 sõlmitud töövõtu lepinguga. Käesolevas vaidluses ei analüüsita poolte vahelisi varasemalt sõlmitud müügilepinguid ega töövõtulepinguid (II kd tl 3-21). Samuti ei oma olulist kaalu poolte esitatud meilivahetus, mis pigem ilmestab poolte vahelist suhtlust. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.