lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-135-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-135-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PkS § 93PkS § 95TsMS § 249Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineTsMS § 256 lg 1Ütluste andmise keeldTsMS § 257Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisestTsMS § 259Ütluste andmisest keeldumise kordTsMS § 330Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 362Hagi esitamineTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (9)

lahend.ee
2-23-10709/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.20252-21-18323/52Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.09.20222-20-13147/157Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.05.20222-20-15078/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.06.20212-20-4332/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.08.20202-14-54562/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-135-05 Otsuse kuupäev Tartu, 15. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu Kohtuasi Narva linna avaldus Xxxx (Xxxx) Xxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2173/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxxxxx Xxxxxxxxx kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a otsus ja Narva Linnakohtu 30. novembri 2004. a otsus ning saata asi Narva Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Xxxxxxx Xxxxxxxxxxx kassatsioonkaebuselt
10.juunil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas Narva Linnakohtule avalduse, milles palus määrata Xxxx (dokumentides ka Xxxx) Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa Xxxxxx Xxxxxxxxx ja tunnistada Xxxx Xxxxxxxx valmimisõiguse osas teovõimetuks. Avalduse kohaselt tekitati X. Xxxxxxxxxxx 2003. a detsembris kuriteoga üliraske peaajutrauma.
12.aprilli 2004. a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on ta vigastuse tõttu 100% töövõimetu. Trauma tagajärjel tekkis organismi püsiv häire, võimetus iseseisvalt liikuda, orienteeruda, suhelda ja oma käitumist kontrollida. Ravi on jäänud tulemusteta. X. Xxxxxxxx ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Seetõttu tuleb tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks määrata talle seaduslik esindaja. Nõusoleku olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks on andnud tema abikaasa Xxxxxx Xxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx isikuomadused, tervislik seisund ja elustiil võimaldavad tal olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks.
TsMS § 83 lg 3Kohtualluvus viibimiskoha järgi
2-10-43936/56
Tallinna Ringkonnakohus
12.12.2013
2-07-45149/83Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.06.2012
3-2-1-29-10Riigikohus27.04.2010
2.Narva Linnakohus rahuldas 30. novembri 2004. a otsusega avalduse ja määras X. Xxxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxx ning tunnistas X. Xxxxxxxxx valimisõiguse osas teovõimetuks. Linnakohtu otsuse kohaselt määras kohus asjas ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Eksperdi arvamuse järgi on X. Xxxxxxxxxx üliraske ajutrauma järgne apalliline sündroom tetrapareesiga. Elukorraldusega toimetulekuks vajab X. Xxxxxxxx ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. Vaimne seisund ei võimalda tal osaleda kohtuistungil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) järgi seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lg-st 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja. X. Xxxxxxxx ei ole oma seisundi tõttu suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning selline suutmatus on püsiv. Eeltoodut arvestades on X. Xxxxxxxxxx piiratud teovõime ja tema eestkostjaks tuleb määrata abikaasa X. Xxxxxxxxx.

X. Xxxxxxxx ei või teha tehinguid eestkostja nõusolekuta ning ühtlasi tuleb ta tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas.

3.Narva linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse X. Xxxxxxxxx tütar Xxxxxxx Xxxxxxxxx, keda ei olnud menetlusse kaasatud. X. Xxxxxxxxx palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega määrati X. Xxxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxx. Selleks, et kindlaks teha, kas X. Xxxxxxxxx eestkostjaks on sobivam tema või X. Xxxxxxxxx, palus ta asja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud linnakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus määras põhjendatult X. Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa X. Xxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx ei ole esitanud linnakohtule TsMS § 256 lg-s 1 ettenähtud avaldust sooviga asuda X. Xxxxxxxxx eestkostjaks. Vastavalt PkS § 95 lg-le 1 teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 258 lg 3 sätestab, et kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkosteasutus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Eestkosteasutus annab arvamuse, keda määrata eestkostjaks. Narva linn on teinud linnakohtule ettepaneku määrata X. Xxxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa X. Xxxxxxxxx. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ela apellant koos X. Xxxxxxxxxxx ja viibib suurema osa ajast tööl Suurbritannias. Tõenditest ei nähtu, et apellandil oleks välismaal töötades rohkem aega eestkostja kohustuste täitmiseks kui X. Xxxxxxxxxx, kes elab koos X. Xxxxxxxxxxx ja töötab Narvas. Seadus ei sätesta eestkostja isikule piiranguid lähtudes tema varalisest seisundist. X. Xxxxxxxxx määramine eestkostjaks ei võta apellandilt õigust ja võimalust osutada oma isale abi tema ravi- ja hoolduskulude kandmisel. Tõendatud pole apellandi väited, et X. Xxxxxxxxx ei ole tasakaalukas ega pruugi käituda eestkostetava huvides. Samuti ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks apellatsioonkaebuse väited, et X. Xxxxxxxxxx tekib eestkostjana võimalus käsutada kõiki eestkostetava varasid ja tekitada kahju kogu perekonna huvidele. Apellant ei ole selgitanud, millised on kogu perekonna huvid ja kes perekonda kuuluvad. Perekonnaseaduse §-d 99 ja 100 sätestavad piirangud tehingute tegemisel eestkostetava varaga. Perekonnaseaduse § 101 lg-d 1 ja 2 kohustavad eestkostjat andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise ja eestkostetava vara valitsemise kohta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palub X. Xxxxxxxxx ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme ja PkS § 93 ning 95, kui jättis X. Xxxxxxxxx eestkoste seadmise menetlusse kaasamata. X. Xxxxxxxxx sai eestkoste seadmise menetlusest teada alles pärast linnakohtu otsust. Apellatsioonkaebuses palus ta saata asja tagasi esimese astme kohtule eestkostja seadmise otsustamiseks, kuid ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata. Kassaator on X. Xxxxxxxxx tütrena pidevalt isa hooldanud ja ravinud ning soovib ise olla tema eestkostjaks. Kuivõrd X. Xxxxxxxxx viibis seoses isa ravimisega SanktPeterburis, siis lubas X. Xxxxxxxxx esitada nad mõlemad eestkostjateks, kuid esitas eestkostjaks vaid

enda. Nii on kaudselt otsustatud kassaatorit menetlusse kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle isa suhtes. Apellatsioonkaebuses on selgitatud, miks X. Xxxxxxxxx on eestkostjaks sobilikum isik. Ringkonnakohus tuvastas mitmed asjaolud vääralt, tuginedes vaid X. Xxxxxxxxx väidetele. Kassaatori arvates ei vasta X. Xxxxxxxxx isikuomadused ja võimed eestkostja nõuetele ning tema määramine eestkostjaks võib kahjustada X. Xxxxxxxxx tervislikku seisundit ja paranemisvõimalusi.

6.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles Narva linn sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja linnakohtu otsus tuleb kassatsioonkaebuse väidetest olenemata TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 362 p 4 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks X. Xxxxxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 256 lg 1 järgi võib avalduse täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks kohtule esitada piiratud teovõimega isiku täisealine laps, vanem või eestkosteasutus, samuti abikaasa, kes elab koos piiratud teovõimega isikuga. Vaidlusaluses asjas on viidatud sätte alusel kohtusse pöördunud eestkosteasutus. Narva linn esitas TsMS § 257 kohaselt avalduse ettepanekuga määrata eestkostjaks piiratud teovõimega isiku abikaasa X. Xxxxxxxxx, tuginedes tema 9. augusti 2004. a avaldusele ja samal kuupäeval allkirjastatud nõusolekule. Linnakohus vaatas eestkostja määramise avalduse läbi avaldaja Narva linna ning kaasatud huvitatud isiku X. Xxxxxxxxx osavõtul. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse X. Xxxxxxxxx täisealine tütar X. Xxxxxxxxx, s.o isik, kes võib TsMS § 256 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse X. Xxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 249 lg-st 2 vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Eeskostja määramise menetluses sätestab asjas osalevate isikute ringi TsMS § 259, mille kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile.
10.Kolleegium on oma eelnevates lahendites eestkoste määramise asjades (vt nt 12. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277), 8. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 32-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227), 6. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) ja 2. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49)) korduvalt väljendanud seisukohta, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti või kellele pärast 1. juulit 2002. a taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Samas on selgitatud ka TsMS §-s 259 sätestatud kohustuse eesmärki ja tähendust. Kolleegium ei pea vajalikuks eeltoodud seisukohta muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 259 tulenevate nõuete

täitmiseks on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta.

11.Kuna kohus jättis X. Xxxxxxxxx asja huvitatud isikuna kaasamata, tuleb alama astme kohtute otsused tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Perekonnaseaduse § 95 lg 3 järgi tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kolleegium on seisukohal, et eeltoodust tuleneb kohtule kohustus põhjendada, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks ning miks eelistatakse teda teistele eestkostjakandidaatidele, kui selliseid on olemas. X. Xxxxxxxxx vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse osas, millega määrati X. Xxxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxx, ning palus saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kaasates teda huvitatud isikuna menetlusse. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on PkS § 95 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmiseks ja asja õigeks lahendamiseks vajalik kaasata menetlusse eestkostjakandidaadina ka X. Xxxxxxxxx, kellel on X. Xxxxxxxxx täisealse lapsena TsMS § 256 lg 1 järgi õigus esitada kohtule avaldus X. Xxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks ja kes on kohtumenetluses avaldanud soovi olla X. Xxxxxxxxx eestkostjaks. A. Kull, P. Jerofejev, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.