Hageja seaduslik J. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) esindaja: Kostja: V. F. (IK xxx, elukoht xxx; e-post:xxx)
RESOLUTSIOON
A. K. hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. F.ilt elatis hageja A. K. kasuks alates 16. jaanuarist 2020 igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda J. K. arvelduskontole EExxx Swedbank.
Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt ei täida V. F. ülalpidamiskohustust tütre ees perekonnaseaduses sätestatud ulatuses. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et vanematel oli kokkulepe elatise tasumiseks 250 eurot kuus. Lapse ema soovis elatist miinimummääras, mida V. F. ei olnud nõus tasuma. Jaanuaris 2020 saatis V. F. teate, milles teavitas, et ei soovi enam edaspidi elatist tasuda. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 17.06.2019.a.
V. F.I VASTUVÄITED
2.V. F. märgib maakohtule saadetud kirjalikus vastuses, et on nõus A. K. ülalpidamiseks elatist tasuma, kuid mitte tagasiulatuvalt nagu hagiavalduses toodud, vaid alates veebruarist 2020.a. Kostja väidab, et on elatise ülekandeid J. K. arvelduskontole teinud igakuiselt alates septembrist 2019.a. Vanemate vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub elatist 250 eurot kuus. Augustis oli laps isa juures ca kolm nädalat. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kaks last, mistõttu ei ole võimalik tasuda elatist suuremas ulatuses kui seni makstud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et A. K. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. A. K. on V. F.i tütar (I kd, tl 5)
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
6.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel on tema ülalpidamisel veel kaks alaealist last, mistõttu ei ole võimalik elatist tasuda suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus (tl 15).
7.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja omakorda pidi tõendama oma väidet, et ei ole suuteline tasuma hageja kasuks elatist nõutud ulatuses seetõttu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last, mistõttu esinevad PKS § 102 lg 2 2. ja
3.lauses kirjeldatud asjaolud õigustamaks elatise tasumist alla miinimumi.
8.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees: E. F.a (sündinud xxx.a), A. K. (sündinud xxx.a) ja V. M. (sündinud xxx.a.). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks/ välja mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 11 ja 13.04.206.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja tasub teiste laste ülalpidamiseks elatist seadusega määratud miinimummääras ning seetõttu tuleb sama palju välja mõista ka hageja ülalpidamiseks. Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-57913 mõisteti V. F.ilt välja elatis poja J. ja tütre Elisa ülalpidamiseks 2175 krooni ehk 139 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus märkis, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Harju Maakohtus menetletud tsiviilasjas 2-15-17358 esitas kostja hagi eespoolviidatud otsusega välja mõistetud elatise vähendamise nõudega. Hagi jäeti küll läbi vaatamata, kuid tsiviilasjas toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tasub elatist laste ülalpidamiseks ca 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole millegagi tõendatud J. K. väide, et kostja tasub teiste laste ülalpidamiseks elatist miinimummääras.
9.Septembrist 2019 kuni jaanuarini 2020 (kaasaarvatud) on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus (tl 16). Kohus nõustub, et maksed on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, kuid regulaarsed. Maksu ja Tolliameti teatise kohaselt on V. F. ajavahemikus 01.02.2019 -31.01.2020 saanud tulu 8 590, 09 eurot (ehk 715, 84 eurot kuus). Kostja pangakonto väljavõttest tulenevalt (tl 68-82) on ta
2019.a saanud töötasu + komandeeringu makseid OÜ-st X (mille juhatuse liige kostja on) vahemikus 1100 - 1495 eurot (nt juuli 2019). Kohus märgib, et kostjal tuleb tema käsutuses olevaid vahendeid jagada oma alaealise laste vahel võrdselt ning ükski kolmest lapsest ei saa olla eelistatum võrreldes teistega. Hageja seaduslik esindaja J. K. on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ajavahemikus 01.02.2019 – 31.01.2020 saanud tulu 21 969, 19 eurot (tl 41), so keskmiselt 1830,76 eurot (vt ka pangakonto väljavõte tl 45-67). Lisaks saab hageja lastetoetust 60 eurot kuus (Sotsiaalkindlustusameti teatis, tl 33).
10.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Arvestades hageja seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal) ning võrdselt kostja kõigi alaealiste laste huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 toodud määras (2020.a 292 eurot ühe lapse kohta) on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1). Olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on vahemikus 1100 - 1495 eurot ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud elatist 250 eurot kuus ja oma kirjalikus vastuses märkis ta, et on nõus ka edaspidi elatist tasuma kuid mitte suuremas ulatuses, mõistab kohus välja elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 16.01.2020.a.
11.Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt so alates 17.06.2019.a (tl 4). Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
Kohus möönab, et elatisemaksed septembrist 2019.a. on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis, kuid on olnud regulaarsed. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või lapse huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (nii suurendamist kui vähendamist). Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.