Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on I. I. hagi O. I. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on välja antud tõend 181-2019/2000. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba aastaid, sest hageja tegelik

elu- ja töökoht on mujal. Puudub vaidlus abikaasade ühisvara osas, sest 2015 aastal sõlmiti abieluvara ja ühisvara jagamise leping. 20.01.2020 toimunud kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud, kuid ebaselgeks jäi abielu suhete lõppemise aeg. Hageja ütles, et suhted on lõppenud enam kui 2 aastat tagasi. Kostja ütles, et suhted on säilinud, hageja käib igal nädalal nende juures. Kohus andis võimaluse järele mõelda või asi lahendada kohtuväliselt, mis ei õnnestunud. Kohtukutse 25.03.2020 toimuvale kohtuistungile jäeti kostja eluruumi: xxx postkasti. 25.03.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 18.09.2019 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2019 Hageja märgib, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud enam kui 2 aastat tagasi. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja nõustus 20.01.2020 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et abielu on sõlmitud xxx aastal Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on vormistatud abielu akt nr 54. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled elavad lahus rohkem kui 2 aastat. Kuna pooled on olnud lahus enam kui 2 aastat, siis kohus ei pea vajalikuks määrata leppimise aega. Pooled kinnitasid 20.01.2020 kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik taastada, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.

Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel xxx sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.