Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2020, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-12285
Kohtuasi
J. F. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J. F., ikxxx, elukoht xxx,e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: Jana Tanissaar, e-post [email protected] Kostja: M. A., sünd. xxx, hagis märgitud elukoht xxxtäpsustatud elukoht xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata e-post xxx
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
Viru Maakohtu menetluses on J. F. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 06.01.2014 Iirimaal. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud märtsis 2014, sest abikaasad elavad eri riikides. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtukutse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.01.2010 (teade avaldati 07.01.2020). 23.03.2020 toimunud kohtuistungil ütles hageja, et sõlmis kostjaga fiktiivse abielu. Nad ei ole kunagi koos elanud. Tal on olnud kolm esindajat ja üks neist soovitas kohtule valetada.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hagi abielu lahutamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata (TsMS § 425 lg 1). Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hageja ütles kohtuistungil, et sõlmis kostjaga fiktiivse abielu ning ei ole kunagi kostjaga koos elanud. Seega eeldades hageja esitatud faktiliste väite õigsust (tegemist on fiktiivse abieluga), ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna tegemist on fiktiivse abieluga, tuleb hagejal esitada kohtule hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.