Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

AS Kiviõli Soojus esitas 17.04.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. M. ja A. Y. vastu 2 993,14 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 21.04.2015. a võlgnikele maksettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikutele kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 06.08.2015. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. 12.08.2015. a määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, hagiavalduse ja selle lisatud dokumentide araabia- ja/või venekeelsete tõlgete esitamiseks, lepingulise esindaja volikiri koos haridust tõendava dokumendi esitamiseks; vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja esitas 21.09.2015. a kohtule hagiavalduse kostjate I. M. ja A. Y. vastu 2 719,83 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. 05.10.2015. a andis kohus hageja esindajale tähtaja 14 päeva kohtule kostja kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja menetlemiseks Eesti kohtus. Hageja seaduslikku esindajat hoiatati, et kohtunõude täitmata jätmise korral, jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Hageja seaduslik esindaja on kohtunõude kätte saanud 07.10.2015. a, kinnitades seda etoimiku menetlemise infosüsteemi kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt elavad kostjad Venemaa Föderatsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kohus andis kohtunõudes tähtaja kostjate kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus selgitab, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on

teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu (art 4). Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles (art 5). Artikli 21 p. 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna kostjatel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning nad elavad Venemaa Föderatsioonis, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostjate, I. M. ja A. Y. kirjalik nõusolek. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2.). Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.