lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12062/16

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12062/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17.03.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12062

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL,

e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Philippe Hint (HUGO OÜ, epost: [email protected]). 14.02.2020.a.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Jagada XXX ja XXX ühisvara järgmiselt:
2.1.lõpetada poolte ühisomand Osaühingu XXX (registrikood XXX) osa suhtes ning müüa Osaühingu XXX osa avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha XXX ja XXX vahel võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus
3.Jätta XXX menetluskulud XXX kanda. XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
4.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXlt välja XXX kasuks 1810,56 eurot, millest 1456,56 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 354 eurot on riigilõiv.
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXl hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda XXXle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1145,44 euro osas.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.XXX esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt abiellusid pooled XXX ning lahutasid abielu poolte kokkuleppel XXX. Pooled kolisid lahku ning elavad nüüd eraldi. Pooltel oli seadusest tulenev ühisvara režiim, mille tulemusel omandasid pooled abielu jooksul asutamisega osaühing XXX (registrikood: XXX) (edaspidi: osaühing) osaluse. Pooled on võrdselt ühisvara soetamisse panustanud ning seega tuleb ühisvara võrdselt ka jagada. Hageja soovib arvestades tema vanust saada õiglase (so korteriomandi turuväärtusele) vastava hüvitise ning kasutada seda enda ülalpidamiseks. Pooled suutsid läbirääkimiste käigus kohtuväliselt jagada neile kuulunud elamu (kinnistu registriosa numbriga XXX). Muu vara jagamise osas pooltel erimeelsusi ei ole ning selles osas hageja praegu nõuet ei esita. Osaühingu osa ühisomandi lõpetamise osas ei ole pooled kokkulepet saavutanud, sest kostja keeldub tasumast õiglast väärtust ainuosaluse omandamise eest ning hagejal ei ole mitte mingit objektiivset ega subjektiivset põhjust anda talle kuuluv 50 % osalus ära alla selle turuhinna. Osaühing asutati 03. detsembril 2003 ehk ajal, mil pooled olid abielus. Seega kuulub osaühingu osa, hoolimata sellest, et äriregistri kande järgi on see kostja nimel, poolte ühisvara hulka ning hagejal on õigus nõuda antud varaühiku jagamist. Kuna äriregistri kanne osanike kohta on deklaratiivne ning osaühingu osanike nimekirja peab osaühingu juhatus, siis on korrektses juhatuse peetavas osanike nimekirjas hageja osa ühisomanikuna sisse kantud. Kuna osaühingule kuulub ainsa varaühikuna korteriomand aadressil XXX XXX, siis kujuneb osaühingu osaluse väärtus just antud korteriomandi väärtuse järgi. Pooled leppisid kokku, et korteriomandi turuväärtus on 90 000 eurot (poolte kokkulepe tõendamist vajava asjaolu kohta TsMS § 232 lg 1 alusel). Seega tuleb lugeda, et osaühingu osaluse väärtus kujuneb võrdsena korteriomandi hinnaga. Hageja ei soovi osaühingu osalust ning sel põhjusel saab kohus ühisvara jagamisel aluseks võtta üksnes need kaasomandi jagamise variandid, mis võimaldavad hagejal osaühingu osalusest vabaneda. Seega langevad ära variandid, kus osaühingu osalus jagatakse võrdseteks 50 % suurusega osalusteks ning kaasomanikevaheline enampakkumine. Hageja palub rahuldada hagi ning − esimese alternatiivina: lõpetada poolte ühisomand osaühingu XXX (registriosa nr XXX) suhtes, mõista välja kostjalt hageja kasuks välja 45 000 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. − teise alternatiivina: lõpetada poolte ühisomand osaühingu XXX (registriosa nr XXX) suhtes ning müüa osaühingu XXX osa avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades.
2.Hageja täpsustas oma nõudeid 19.08.2019 (tl 16-17) ja 30.08.2019 (tl 20-21).
3.08.01.2020 suurendas hageja oma nõuet (tl 52). Nõude suurendamise fakti tingib asjaolu, et kostja rikkus poolte suulist kokkulepet ning ei ole alates juulikuust 2019 hagejale 50 % üüritulust tasunud. Kostja tasus hagejale üksnes 4 kuu 50 % üürist. Kuna osaühingu väärtus sõltub sellest, kui palju tulu osaühing teenib ja OÜ XXX on teeninud alates novembrikuust 2018 iga kuu vähemalt 450 eurot üüritulu, siis tuleb seda osa arvestuslikult osaühingu väärtuse kasvus arvestada. Osaühing teenis novembrikuust 2018 kuni vaidluse eeldatava lõppemiseni (aprill 2020) kokku üüritulu 450 eurot x 14 kuud ehk 6300 eurot. Seega suureneb osaühingu väärtus vähemalt 6300 euro võrra ja hagejal on sellest tulenevalt õigus nõuda täiendavalt 3150 eurot. Hageja palub rahuldada hagi ning − esimese alternatiivina: lõpetada poolte ühisomand osaühingu XXX (registriosa nr XXX) suhtes, jätta osaühingu XXX (registriosa nr XXX) osa kostja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 48 150 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. − teise alternatiivina: lõpetada poolte ühisomand osaühingu XXX (registriosa nr XXX) suhtes ning müüa osaühingu XXX osa avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja oma 04.11.2019 vastuses (tl 41-42) hagi ei tunnistanud. Hageja on loonud väära pildi hageja ja kostja varalistest suhetest. Hageja on jätnud kirjeldamata olulised faktid. Kostja ja hageja elasid ja tegutsesid enamiku elust Paide rajoonis (maakonnas). Kostja on hariduselt ehitusinsener ja töötas Paide KEK-is, mis eraldas talle ka krundi, kuhu ehitati KEK-i poolt maja vundament, ehitus lõpetati ühiselt hageja ja kostja poolt (1990-ndate alguses). Antud kinnistu müüdi ja müügi rahast + osaliselt Eesti Ühispanga laenust ostis kostja XXX OÜ-le “XXX” kinnistu kaupluse hoonekompleksi (05.10.2004). XXX OÜ loodi kostja poolt ja oli mõeldudki antud kinnistu haldamiseks. Kostja remontis ja parendas antud hooneid ja XXX OÜ rentis neid välja, teenides tulu. Seejärel XXX OÜ müüs 2016 oma kinnistu maha. Saadud summa eest ostis XXX Tallinnasse, XXX korteriomandi. Seega on tõendatult nähtav, et XXX korter on otseliini pidi soetatud kostja lahusvara arvelt. Hageja tegutses ja toimetas XXX OÜ ühingus, mille looja ja juht ta oli. Hageja on hagis jätnud täiesti märkimata asjaolu, et kumbki abikaasa asutas oma äriühingu ja tegutses läbi selle. Lisaks on hageja jätnud mainimata, et tema äriühingule kuulus samuti osa “XXX” kinnistust (plekitöökoda). Ühing müüdi 2016 hageja poolt ainuisikuliselt. Kohus peab arvestama ka endiste abikaasade vara jagamisel kummagi abikaasa panust sh ka rahalist panust. Eksitav on hageja väide, et hageja on võrdselt panustanud ühisvarasse. Hageja pole ühegi näite ega tõendi näol oma väidet tõendanud. Hageja pole XXX OÜ-sse põhimõtteliselt midagi panustanud, kohe kindlasti mitte võrdselt kostjaga. Samuti on väga olulise osana hageja jätnud ja mainimata, et kostja sai oma onult kinkelepingu alusel korteri, mille müüs ja müügi tulemusena saadud raha investeeris suuremas osas nii XXX OÜ-sse ja ka hageja XXX OÜ-sse. Vaidluse all olevaks ühisvaraks on XXX OÜ osakud, mis on omandatud 2003. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS (1995) § 19 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hageja on hagi esitanud pahatahtlikult ja alatult. Kogu ühisvara ja majandustegevus on üles ehitatud kostja poolt, nii juhtimise, majandamise kui ka rahalise panuse osas, hageja panus selles kõiges on olnud marginaalne, seega on hageja käitumine praeguses olukorras väga alatu.

MENETLUSE KÄIK

5.03.09.2019 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks korteriomandi registriosa numbriga XXX ja aadressiga XXX XXX kohta avatud registrikaardile märkuse tsiviilasja nr 2-19-12062 kohta järgmises sõnastuses: „Tsiviilasjas nr 2-19-12062 toimub vaidlus poolte ühisomandisse kuuluva osaühingu XXX jagamise üle. Antud korteriomandi käsutamine nõuab osaühingu XXX osanike XXX ja XXX kirjalikku otsust“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 20.08.1971 ja poolte abielu lahutati perekonnaseisuasutuses XXX(tl 7).
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 3 tulenevalt lõpeb abielu perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kohus märgib, et kui nõue ühisvara jagamiseks on esitatud pärast 01.07.2010, kohaldatakse kehtivat perekonnaseadust, kusjuures kehtiva perekonnaseaduse alusel tuleb jagada nii enne 01.07.2010 kui ka pärast seda omandatud ühisvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. Tallinn 2014, lk 352). Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 26.04.2019), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
9.Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.
11.Hageja on esitanud hagi ühisvara jagamiseks. Poolte abielu ajal so 03.12.2003 asutati Osaühing XXX. Äriregistri väljavõttest (tl 10, pöördel) nähtuvalt on eeltoodud äriühingu osanikuks XXX. Kostja lepinguline esindaja on 14.02.2020 kohtuistungil teatanud, et vaidlus puudub, et osa on ühisvara. Seega kuulub Osaühingu XXX osa poolte ühisvara koosseisu.
12.Hageja on palunud osaühingu osa jagada selliselt, et lõpetada poolte ühisomand Osaühingu XXX suhtes, jätta Osaühingu XXX osa kostja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 48 150 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

Alternatiivselt on hageja palunud lõpetada poolte ühisomand Osaühingu XXX suhtes ning müüa Osaühingu XXX osa avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Kostja on seisukohal, et osaühingu osa tuleb jätta kostja ainuomandisse. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 13). AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui asi antakse ühele kaasomanikule, siis pannakse talle kohustus maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas. Kostja on 14.02.2020 istungil teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid hagejale tema osa väljamaksmiseks. Samal istungil on hageja taotlenud osaühingu osa jagamist selliselt, et Osaühingu XXX osa müüakse avalikul enampakkumisel. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saab ühisomandi lõpetamise viisina kõne alla tulla üksnes osaühingu osa müümine avalikul enampakkumisel, sest kostja väitel puudub tal raha hageja osa väljaostmiseks. Kohus leiab, et eeltoodud viisil ühisomandi lõpetamine koormab pooli kõige vähem. Mis puudutab kostja väidet selle kohta, et osaühingu osa väärtus on tekkinud kostja tegevuse tulemusena, märgib kohus järgmist. Käesoleval juhul lõpetab kohus poolte ühisomandi Osaühingu XXX osa suhtes ning määrab müüa Osaühingu XXX osa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Seega kohus Osaühingu XXX osa väärtust kindlaks määrama ei pea, osaühingu osa väärtust hindab kohtutäitur. Lisaks selgitab kohus, et täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS § 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-is sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdsetes osades. Kostja ei ole kohtule esitanud põhjendusi ja tõendeid selle kohta, miks tuleks osaühingu osa müügist saadud raha jagada endiste abikaasade vahel teisel viisil või milline oleks proportsioon raha jagamisel. Kohus leiab, et osaühingu osa müügist saadud raha tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus

13.Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on palunud kõik kulud jätta hageja kanda, kuna käesoleva vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kohus selgitab, et TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Hageja on selgitanud, et hageja tegi omalt poolt kõik, et kohtuasja vältida (sh pakkus korduvalt ja pikema aja jooksul erinevaid kompromisse). Kui kostja oleks kohe öelnud, et tal pole raha ning ainsaks lahenduseks on osa avalik müük, poleks kulud nii suureks kasvanud ning asi oleks ammu lahendatud. Lisaks ei erine avalik müük mitte millegi poolest hageja kohtuvälistest kompromissiettepanekutest.

Hageja pakkus mitmel korral, et korter müüakse ning raha jagatakse võrdsetes osades. Õiglane on jätta kulud kostja kanda, sest kõik kulud põhjustas vaid kostja. Kostja väljendas istungil, et kostjal on õigus kohtumenetlusele ning kohtuotsusele, kuid kui kostja soovis kohtumenetlust vaid kohtuotsuse tõttu (st lihtsalt venitas lahendusega), siis peab kostja ka need kulud kandma. Kohtu hinnangul on eeltoodust nähtuvalt tegemist kaalukate asjaoludega, mida saab käsitleda mõistliku põhjusena TsMS § 164 lg 2 tähenduses. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

14.17.02.2020 esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 354 eurot, kuludest õigusabile summas 1960 eurot (ilma käibemaksuta) ja dokumentaalse tõendi kuludest summas 250 eurot. Hageja lepinguline esindaja on sooritanud kohtus järgmised õigusabitoimingud: 1.08.2019 E-kirjavahetus (ühisvara jagamine) 0h 50m 12:56 9.08.2019 Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine, 3h 40m 8:49 andmete kogumine 12.08.2019 Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse täiendamine 0h 40m 12:03 19.08.2019 Vastuse koostamine (kohtunõue), ülevaade kliendile 0h 55m 18:01 21.08.2019 E-kirjavahetus kliendiga 0h 25m 11:57 22.08.2019 E-kirjavahetus kliendiga 0h 20m 8:37 30.08.2019 Vastamine kohtunõudele 0h 15m 17:57 3.09.2019 Tutvumine menetlusse võtmise ja hagi tagamise 0h 20m 14:55 määrusega, kokkuvõte kliendile 6.11.2019 Tutvumine kostja vastusega, nõupidamine kliendiga ja 1h 05m 12:19 e-kiri kohtule 17.12.2019 Nõude muutmisega seotud e-kirjavahetus (üüritulu 0h 35m 14:01 arvestamine OÜ väärtuses), kliendi nõustamine, päringud 8.01.2020 Arvestusega tutvumine, suhtlus kliendiga, taotluse 0h 45m 8:38 koostamine 20.01.2020 Tutvumine kostja 20.01.2020 seisukohaga (nõude 0h 25m 12:58 suurendamine), analüüs ja kokkuvõte kliendile 28.01.2020 Taotluse koostamine, suhtlus kliendiga 1h 05m 9:04 4.02.2020 Tutvumine kostja 3.02.2020 seisukohaga, e-kiri 0h 35m 4:56 kliendile, seisukoht kohtule 10.02.2020 Suhtlus asjatundjaga (OÜ osaluse hindamine, andmete 0h 40m 11:33 esitamine) ja kliendiga 14.02.2020 Ettevalmistus istungiks, osalemine istungil, kokkuvõte 1h 25m 13:35 istungist kliendile 14h 00m

116,67 513,33 93,33 128,33 58,33 46,67 35,00 46,67 151,67 81,67

105,00 58,33 151,67 81,67 93,33 198,33 1 960,00

Kostja on märkinud, et 01.08.2019 kulu osas, et tegu on kohtueelses staadiumis toimunud tegevusega, hageja esindaja on asjaoludega juba piisavalt kursis eelnevalt, seega on tegemist mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga.

Kohus märgib eeltoodud kulu osas, et kohtule vastavat kirjavahetust esitatud ei ole, seega jääb selgusetuks toimingu vajalikkus. Isegi kui pooled üritasid enne kohtusse pöördumist vaidlust kokkuleppega lahendada, on tegemist kohtuvälise kuluga, mis ei ole kohtu hinnangul vajalik ega põhjendatud. Kohus peab vajalikuks käsitleda 09.08.2019 ja 12.08.2019 menetlustoiminguid koos, kuna antud toimingud seonduvad hagiavalduse koostamisega. Kostja on eeltoodud kulutuste osas märkinud, et arvestades hagiavalduse lihtsust ja primitiivsust, kulub vandeadvokaadil sellise lihtsa dokumendi koostamiseks 1 tund. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele kulus kokku 4,33 tundi. Hagiavalduse pikkuseks oli kokku 4 lehekülge, millest sisuline osa moodustas ca 2 lehekülge (so sisuline põhjendus). Hagiavalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 tundi, arvestades muuhulgas, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning hageja esindaja ei pidanud selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Lisaks esitas hageja kohtule eraldi menetlusdokumendina ka hagi tagamise taotluse pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2 lehekülge). Kohus leiab, et eeltoodud menetlusdokumendi põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Seega on eeltoodud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi (2 + 2). Lisaks on hageja lepinguline esindaja 19.08.2019 ja 30.08.2019 vastanud kohtunõuetele. Kostja märkis, et kostja ei pea tasuma puuduste kõrvaldamisi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jättis kohus hagi käiguta 13.08.2019 ja 22.08.2019 määrustega (hageja esitas hagi täiendused vastavalt 19.08.2019 ja 30.08.2019). Kohtu hinnangul ei saa vigade parandamiseks tehtud menetlusdokumentide koostamist pidada mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista. 140-eurose tunnitasuga (ilma käibemaksuta) töötava vandeadvokaadi puhul saab lugeda põhjendatuks ilma vigadeta menetlusdokumentide koostamise eest tasu vastaspoolelt väljamõistmist. Hageja on pidanud kliendiga e-kirjavahetust 21.08.2019 ja 22.08.2019 kokku kestusega 0,75 tundi (45 min). Kohus leiab, et eeltoodud kulud hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud ei ole. Kirjavahetuse pidamise ajal oli hagi kohtule esitatud, kuid kohus jättis hagi käiguta, paludes hagejal täpsustada ja järjestada oma nõuded. Seega leiab kohus, et kliendi informeerimine menetluse käigust on põhjendatud 0,17 tunni (10 min) ulatuses. 03.09.2019 võttis kohus hagi menetlusse ja rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu eeltoodud määrustega tutvumiseks ja kliendi teavitamiseks on kokku 0,08 tundi (5 min). 06.11.2019 tutvus hageja lepinguline esindaja kostja vastusega, informeeris sellest klienti ja koostas kohtule e-kirja. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja 04.11.2019 kohtule vastuse hagile pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). 06.11.2019 esitas hageja kohtule 3-lauselise taotluse. Kohus leiab, et eeltoodud toimingute, sh kliendiga konsulteerimine, põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 0,5 tundi. Kohus käsitleb 17.12.2019 ja 08.01.2020 sooritatud õigusabitoiminguid koos, kuna antud toimingud seonduvad nõude suurendamisega hageja esindaja poolt. 08.01.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi pikkuseks oli 2 lehekülge (sisuline osa 0,5 lehekülge). Hinnates hageja poolt esitatud menetlusdokumendi sisu ja selle mahtu, leiab kohus, et eeltoodud toimingute vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on kokku 0,5 tundi.

Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja 20.01.2020 kohtule vastuse kohtunõudele. Antud vastuse pikkuseks oli ca 0,5 lehekülge. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt antud vastusega tutvumise ja kliendi informeerimise põhjendatud ajakulu on kokku 0,25 tundi (15 min). 28.01.2020 esitas hageja kohtule taotluse pikkusega 2 lehekülge. Eeltoodud dokumendi koostamise ajakuluks oli märgitud 1,08 tundi. Kostja on seisukohal, et antud toimingu näol oli tegemist ebarealistliku ajakuluga. Kohus on hageja 28.01.2020 taotluse lahendanud 07.02.2020 määrusega, millega kohus lubas kutselisel hindajal siseneda kostja poolt väljaüüritavasse korterisse. Hinnates hageja 28.01.2020 taotluse sisu, leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Hageja on märkinud, et esindaja tutvus 04.02.2020 kostja 03.02.2020 seisukohaga, edastas e-kirja kliendile ning seisukoha kohtule. Kostja märkis, et kostja keeldub kategooriliselt tasumast esindaja omaalgatuslikke kohtule esitatud dokumentide koostamise tasusid. Kohus märgib, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud hageja esindaja poolt vastamisega kostja 03.02.2020 seisukohale, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud kostja seisukohale vastama (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012 lahend nr 3-2-1-158-12, p 12). Hageja poolt 10.02.2020 sooritatud õigusabitoiming on vajalik ja põhjendatud hageja esindaja poolt märgitud ulatuses so 0,67 h. Hageja väitel osales hageja esindaja ka eelistungil, valmistus istungiks ja esitas hagejale kokkuvõtte istungist. Kohtu hinnangul saab nimetatud toimingute osas lugeda, et põhjendatud õigusteenust osutati nende tegemiseks järgmises ulatuses. Kohtuistung kestis 44 minutit. Sellega seoses saab lugeda, et istungile kulunud põhjendatud aeg oli 1 tund. Istungiks ettevalmistamise kulu on põhjendatud 0,33 tunni (20 minuti) ulatuses ning hageja informeerimine 0,08 tunni (5 min) ulatuses, so kokku 1,42 tundi. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid, nende sisu ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 8,67 tunni (4 + 0,17 + 0,08 + 0,5 + 0,5 + 0,25 + 1,08 + 0,67 + 1,42) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lugeda hageja esindaja tunnitasumäära ebamõistlikult kõrgeks ning märgib, et arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tõusnud (vt. RK lahend nr. 3-2-1-115-14). Sellest tulenevalt ei saa lugeda hageja õigusabi tunnihinda, mis oli 140 eurot, keskmisest kõrgemaks ning tuleb rahuldada hageja taotletud ulatuses. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on märkinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Hageja menetluskuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 250 eurot. Hageja selgitas, et hageja tellis 10.02.2020 finantsasjatundja arvamuse, et tõendada OÜ osa väärtust, sest kostja vaidlustas selle väärtuse. Kuna kostja suutis alles eelistungil sõnaselgelt väljendada, et tal osaluse välja ostmiseks raha ei ole, tegi hageja mõttetu kulutuse vaid kostja menetlust venitava käitumise tõttu. Arvamuse tellimist tõendab kinnituskiri ja arve. Kostja ei nõustu esitatud ettevõtte väärtuse hindamise arvega, kuna puudub info, mida hinnati, kuidas hinnati, kuidas jõuti järeldusteni, puudub analüüs, dokumentatsioon. Lihtsalt esitati arve. Kohus märgib, et kohtule finantsasjatundja arvamust esitatud

ei ole, kohtule on esitatud ainult kinnituskiri ja arve. Kuna tõendatud ei ole, et hageja tellimusel oleks valminud finantsasjatundja arvamus, leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel summas 350 eurot ning riigilõiv registritest tehtud päringute (Osaühing XXX äriregistri väljatrükk ja XXX korteri kinnistusraamatu väljatrükk) eest summas 4 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt ning registritest päringute tegemine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 354 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1810,56 eurot [(8,67 h x 140 eurot/h) + käibemaks + 354 eurot]. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1145,44 eurot (2956 – 1810,56). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus