Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk
26.oktoobril 2015 avaliku e-toimiku ja Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-57270
Kohtuasi
XXX hagi KÜ XXX vastu kohustuste puudumise tuvastamiseks vastu võlgnevuse KÜ XXX vastuhagi XXX väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 1041.96 eurot Vastuhagi hind 1276,55 eurot
Kohtuistungi aeg
16. september 2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja Urmas Mardi
Resolutsioon
1.XXXhagi KÜ XXXvastu kohustuste puudumise tuvastamiseks jätta rahuldamata
3.Välja mõista XXXpõhivõlg 1229,10 eurot (üks tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 10 senti) ja viivisvõlg 47,45 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 45 senti) KÜ XXXkasuks
Välja mõista XXXmenetluskulu 1055.00 (üks tuhat viiskümmend viis) eurot KÜ XXXkasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas XXXpaikneva korteriomandi omanik ja KÜ XXXliige. Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega kiirmenetluse asjas nr 2-12-8112/4 kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõuded summas 2041,21 eurot ja kõrvalnõuded summas 123,05 eurot. Kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman hageja vara suhtes täitemenetlust.
2.Hageja esitas kohtutäiturile ja kostjale taotluse võlasumma tasumiseks maksegraafiku alusel. Hageja taotluse alusel koostas kostja 06.08.2012 kirjas maksegraafiku, mille kohaselt kuulus 01.02.2012 seisuga võlgu olev summa tasumisele igakuiste maksetega summas 231 eurot kuus alates 2012.a augustist kuni 2013.a juulini. 06.08.2012 kirjas kinnitas kostja, et perioodi eest veebruar kuni juuli 2012.a on põhivõla jääk 405,79 eurot, viiviste jääk tasumata põhivõlalt 51,87 eurot ning kohtumäärusega välja mõistetud viiviste võlg on 123,05 eurot, mis ei muutu. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman ja hageja sõlmisid kostja nõusolekul 03.09.2012 võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kuulus võlgu olev summa 2225,50 eurot ning kohtutäituri tasu 530,40 eurot, tasumisele igakuiste maksetega summas 231 eurot kuus ajavahemikul 25.09.2012 – 25.08.2013. Hageja on tasunud kokkuleppes nimetatud summad ajavahemikul 25.09.2012 – 15.10.2013.
3.Maksegraafiku sõlmimisel leppisid pooled kokku, et Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega välja mõistetud summalt 2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist summas 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata. Kostja poolt hagejale alates 01.02.2012 esitatud arvete järgi jätkas aga kostja hagejale Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega väljamõistetud võlasummalt viivise arvestamist. Alates 01.02.2012 kuni 31.12.2012, s.o ajal, mil kehtis maksegraafiku kokkulepe, arvestas kostja hagejale täiendavat viivist 595,09 eurot, alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 arvestati hagejale täiendavat viivist 518,47 eurot.
4.Ajavahemikul 2012. a veebruarist 2014. a augustini esitas kostja hagejale arved põhisummas kokku 2 389,66 eurot, samal ajavahemikul tasus hageja kostjale 2 712,79 eurot, sh põhivõla katteks tasuti 2 389,66 eurot ja viiviste katteks 323,13 eurot. Seega ei pruugi hagejal olla seisuga 01.09.2014 võlgnevust kostja ees pärast 01.02.2012 esitatud arvete osas. Kostja andmete järgi on hagejal 15.08.2014 seisuga jätkuvalt võlgnevus 1127,80 eurot. 15.08.2014 arve nr 14081 alusel nõuab kostja hagejalt 1127,80 euro tasumist, sh 85,84 eurot on 2014.a augustikuu arve summa.
5.Hageja leiab, et kostja nõuab 15.08.2014 arve nr 14081 alusel 1041,96 euro tasumist põhjendamatult. Maksegraafiku kokkuleppimisel ei saa lugeda hagejat samal ajal viivituses olevaks. Hageja on seisukohal, et viiviste nõudmine perioodi eest, mil kostja nõusolekul kehtis kohtutäituri ja hageja vahel maksegraafiku kokkulepe, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja poolt enne maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist 06.08.2012 tehtud avaldust, mille kohaselt Pärnu Maakohtu määrusega välja mõistetud viiviste summa 123,05 eurot ei muutu, tuleb lugeda maksegraafiku kokkuleppe osaks VÕS § 31 ja 29 lg 1 järgi. Kohtutäitur Kristiina Feinman ́i 22.10.2013. a otsusega täitemenetlus hageja suhtes lõpetati, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. Seega on kostja arved koostatud ebaõigesti ning hagejal on õigus keelduda põhjendamatu summade 1041,96 euro tasumisest. Kostja vastuväited ja vastuhagi
6.Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt ei võta maksekäsu menetluses jõustunud lahend kostjalt seadusega garanteeritud võimalust arvestada võlgnevuselt edasi viiviseid. Kostja leiab, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on seisukohal, et tema põhinõue on olnud õiguspärane ja sellest johtuvalt ka viivise arvestus.
7.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kohtutäituri vahendusel maksegraafiku sõlmimisel leppis ta kostjaga kokku, et Pärnu Maakohtu poolt 10.04.2014 välja mõistetud summalt 2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata. Kostja ei ole olnud osaliseks sellistele tingimustele vastava kokkuleppe sõlmimisel ega ole võtnud endale täitmiseks kohustusi, mis välistavad hagejale viivisarvestuse rakendamist. Kokkuleppe sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole isegi pöördunud kostja poole viivise arvestuse peatamise küsimustes.
8.Kostja selgitab, et perioodil 01.02.2012 - 31.12.12 on arvestatud viiviseid 595,09 eurot, sh jooksvate arvete (alates arvest 12021 16.02.2012) tasumisega viivitamise eest 104,12 eurot. 01.01.2013 - 31.12.13 on arvestatud viiviseid 518,47 eurot, sh jooksvate arvete tasumisega viivitamisest 215,46 eurot.
9.Vastuhagi esitamine on tingitud sellest, et hagejal on kostja ees haldamis- ja majandamiskulude võlgnevus. Kostja on edastanud hagejale arved korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mille eest on hageja kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Hageja majandamiskulude arved on moodustunud järgnevatest kululiikidest: haldustasu, hooldustasu, remonditasu, vesi, prügivedu, üldelekter. Vastuhagiga on hõlmatud arvestusperioodi 02.02.2012 kuni 31.10.2014 (sealhulgas) võlgnevus summas 1276,55 eurot, sh põhivõlg 1229,10 eurot ja viivistevõlg 47,45 eurot 31.10.2014 seisuga. Kokku on perioodil 02.02.2012 - 31.10.2014 tasutud 4938,29 eurot, millest 2225,50 arvestatud kohtuvõla katteks ja 2712,79 eurot jooksvate arvete katteks. Võlanõude kujunemine nähtub korteri arvete ja laekumiste ajaloost.
10.Kostja märgib, et hageja on olnud regulaarselt ühistule võlgu. Kostja on aastas vähemalt paar korda saatnud hagejale meeldetuletusi/hoiatusi võlgnevuse kustutamiseks, mida hageja ignoreerib. Kuivõrd hageja on kostja ees kohustusi rikkunud on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuste täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 4.2.8 alusel viivist.
11.Kostja palub vastuhagis mõista hagejalt välja korteriühistu kasuks arvestusperioodi 02.02.2012 kuni 31.10.2014 (sealhulgas) eest võlgnevus summas 1276,55 eurot, sh põhivõlg 1229,10 eurot ja viivistevõlg 31.10.2014 seisuga 47,45 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
12.Vaidlust ei ole, et hageja on alates 28.01.2004 Tallinnas XXX korteriomandi nr 1 omanik; et kostja haldab ja majandab XXX elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki ning edastab ühistu liikmetele arveid korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest; et Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega kiirmenetluse asjas nr 2-12-8112/4 kohustati hagejat tasuma kostjale
põhinõuded summas 2041,21 eurot ja kõrvalnõuded summas 123,05 eurot; et kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman hageja vara suhtes täitemenetlust ning et kohtutäituri 22.10.2013 otsusega lõpetati hageja suhtes täitemenetlus, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri vahendusel maksegraafiku sõlmimisel leppis hageja kostjaga kokku, et Pärnu Maakohtu poolt 10.04.2014 välja mõistetud summalt 2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata ning kas hagejal on käesoleval ajal kostja ees võlg 1276,55 eurot.
14.Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
15.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja põhikirja p 4.2.8 järgi (lk 127-136) võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0.07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
16.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, VÕS § 17 lg 1, et kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni. Pakkumusele ei ole õigeaegselt nõustumust antud, kui nõustumus ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul ja VÕS § 19 lg 1, et pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate.
17.Kostja 06.08.2012 vastusest kirjale ja ettepanekust hagejale (lk 10, 11) nähtub, et kostja andis hagejale võimaluse tasuda võlg maksegraafiku alusel alates augustist 2012.a kuni juulikuuni 2013.a igakuiste maksetega summas 231,31 eurot, v.a viimane makse, mille suuruseks oli 230,30 eurot. Ettepanekust nähtuvalt tegi kostja hagejale ka ettepaneku peatada viivise arvestamine maksegraafiku kehtivuse ajaks kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni tingimusel, et hageja peab maksegraafikust kinni. Ettepanekus on kostja märkinud, et ootab
sellele vastust 2. nädala jooksul. Kostja vastuväidete kohaselt ei vastanud hageja kostja ettepanekule ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ettepanekut saab pidada määratud tähtajaga lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 mõttes, millele hageja oma nõustumust ei andnud. Seega lõppes pakkumus VÕS § 19 lg 1 alusel kahe nädala möödumisel ning poolte vahel antud tingimustel lepingut sõlmitud ei ole.
18.Kohtutäitur Kristiina Feinmani assistendi Endla Simsoni e-kirjast (lk 12) nähtuvalt sai ta kostja kui sissenõudja 06.08.2012 maksegraafiku ja edastas selle 02.09.2014 hagejale. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani ja hageja 03.09.2012 võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppest (lk 13) nähtuvalt kohustus hageja tasuma kohtutäituri ametialasele arveldusarvele iga kuu 25-ks kuupäevaks alates septembrist 2012.a 231,31 eurot lisaks jooksvatele kommunaalteenuste arvetele. Kokkuleppe on allkirjastanud kohtutäitur Kristiina Feinman ja hageja. Kostja antud kokkulepet allkirjastanud ega sellega ühinemist kinnitanud ei ole. Seega on hagejal kokkulepe sõlmitud üksnes kohtutäituriga, kes ei ole aga kokkuleppes hagejaga märkinud, et maksegraafiku täitmise ajaks peatab kostja viivise arvestuse. Asjaolu, et kohtutäitur võttis võlgnikuga maksegraafiku sõlmimisel aluseks kostja 06.08.2012 maksegraafiku, ei tee kostjast ilma tema tahteavalduseta lepingu osalist. Järelikult ei tulene kostjale hageja ja kohtutäituri vahel sõlmitud kokkuleppest kohustust mitte arvestada Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud põhivõlalt viivist kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja ei ole ka kohaselt täitnud kohtutäituriga 03.09.2012 sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepet ega kostja 06.08.2012 ettepanekus märgitud tingimust, mis oli eelduseks kostja poolt viivise mittearvestamisele, sest ta ei pidanud võlgnevuse tasumisel maksegraafikust kinni ei makse tähtaegade ega ka igakuiste tasumisele kuuluvate summade osas. Nii nähtub XXX pangakonto väljavõttest, mille vahendusel hageja kohtutäiturile võlgnevust tasus (lk 14-15), et alates 2012.a novembrikuust ei ole makseid tasutud igakuiste maksetega summas 231 eurot kuus graafikus märgitud kuupäevadel, 2012.a detsembrikuu makse on tehtud alles 2013.a jaanuarikuus ning jaanuarikuust alates on hageja tasunud võlgnevust maksegraafikus märgitust erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades. Hageja tasus võla lõplikult alles 2013.a oktoobrikuus (lk 52), kuigi kostja ettepaneku järgi oleks viimane makse tulnud teha 2013.a juulikuus ja kohtutäituri maksegraafiku järgi 2013.a augustikuus. Seega täitis hageja maksegraafikut kohaselt ainult kahel esimesel kuul, ülejäänud maksegraafiku täitmisega oli ta viivituses.
20.Järelikult oli kostjal tulenevalt VÕS § 101 p 6, 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja punktist 4.2.8 õigus nõuda hagejalt Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruses kiirmenetluse asjas nr 212-8112/4 määratud põhinõudelt 2041,21 eurot viivist kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb hagi kohustuse puudumise tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.
21.KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse
ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
22.KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p 4.2.6 (127-136) kohaselt peab liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. Arvestuse aluseks võetakse: üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule; vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele; sooja vee energia – vastavalt liikme poolt esitatud näidule; prügivedu jagatuna korteriomandite arvule; elamu remondifond –korteriomandi 1m2 kohta; halduskulud –korteriomandi 1m2 kohta; koristus – korteriomandi 1m2 kohta; üldvesi – jagatuna korteriomandite arvule; avariifond – korteriomandi 1m2 kohta; reservfond – korteriomandi 1m2 kohta; kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta.
23.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 4.2.8. alusel viivist.
24.Kohtule esitatud korteri XXX Tallinnas arvega nr 14081 15.08.2014 (lk 17), võlgnevuste, arvete ja laekumist ajalooga (lk 20-50, 117-125, 197-239) on tõendatud, et hageja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 31.10.2009 kuni 30.11.2010. Vastuhagiga on hõlmatud arvestusperioodil 02.02.2012 kuni 31.10.2014 (kaasaarvatud) tekkinud võlgnevus 1276,55 eurot, millest 31.10.2014 seisuga on põhivõlg 1229,10 eurot ja viiviste võlg 47,45 eurot. Kokku on perioodil 02.02.2012 - 31.10.2014 tasutud 4938,29 eurot, millest 2225,50 arvestatud võla katteks ja 2712,79 eurot jooksvate arvete katteks. Seega on tõendatud, et hageja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust, mistõttu tuleb temalt 31.10.2014 seisuga mõista kostja kasuks välja põhivõlg 1229,10 eurot. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale saadetud korduvalt meeldetuletusi/hoiatusi (lk 126) võlgnevuse kustutamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud, mistõttu on põhjendatud temalt välja mõista kostja kasuks ka viivise võlg 47,45 eurot. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata ja vastuhagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Kostja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot (lk 162) ja TsMS § 144 p 1 järgi esindaja kulud kokku 855 eurot ilma käibemaksuta. Esitatud menetluskulude nimekirja järgi on esindajal toiminguteks kulunud kokku 14,5 töötundi, keskmiselt hinnaga 58,96 eurot ilma käibemaksuta iga töötunni eest. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta kannab käesolevas asjas nimetatud õigusabikulud.
28.Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kulutused õigusabile olid vajalikud ja põhjendatud ning õigusabi on osutatud mõistliku tunnihinnaga mõistlikus ulatuses, mistõttu kuuluvad need hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.