lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-15990/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-15990/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1747
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-15990

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

E.-M.V, T.S.V. ja J.V. hagid T.V. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2 628 eurot, 2 628 eurot ja 2 628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja E.-M.V, ik XXX; elukoht XXX; hageja T.S.V, ik XXX; elukoht XXX; hageja J.V, ik XXX; elukoht XXX; hagejate seaduslik esindaja M.H; elukoht XXX; e-post XXX; kostja T.V, ik XXX; elukoht XXX, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija

20. veebruar 2020 Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

E.-M.V, T.S.V. ja J.V. hagid T.V. vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista T.V. (V.) E.-M.V. kasuks perioodi eest 1. oktoober 2019 kuni 29. veebruar 2020 elatis summas 446.66 eurot. Välja mõista T.V. E.-M.V. kasuks alates 1. märtsist 2020 elatis 100 eurot kuus kuni E.-M.V. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Välja mõista T.V. T.S.V. kasuks perioodi eest 1. oktoober 2019 kuni 29. veebruar 2020 elatis summas 446.66 eurot. Välja mõista T.V. T.S.V. kasuks alates 1. märtsist 2020 elatis 100 eurot kuus kuni T.S.V. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Välja mõista T.V. J.V. kasuks perioodi eest 1. oktoober 2019 kuni 29. veebruar 2020 elatis summas 446.66 eurot. Välja mõista T.V. J.V. kasuks alates 1. märtsist 2020 elatis 100 eurot kuus kuni J.V. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Väljamõistetud elatised peab T.V. maksma M.H. arveldusarvele. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad M.H. on alaealiste laste E.-M.V, T.S.V. ja J.V. seadusliku esindajana esitanud 14.10.2019 kohtusse hagid T.V. vastu elatise väljamõistmiseks iga lapse kasuks kehtivas alammääras alates 1. oktoobrist 2019. Hagiavalduste kohaselt ei ole laste vanemad saanud pärast kooselu lõppemist kokkuleppele lastele makstava elatise osas. Kostja oma kirjalikus vastuses palub lõpetada asjas menetlus, sest ta toetab lapsi ja väide, et vanemad ei ole saanud elatise maksmises kokkuleppele, ei vasta tõele. Kostja osaleb laste kasvatamises ja nende ülalpidamises vastavalt oma võimalustele. Lapsed on viibinud kostja või temapoolsete XXX (XXX) juures praktilistelt kõikidel nädalavahetustel; lisaks pikemat aega jõulude ajal. Erandiks oli üks nädalavahetus, mil kostja oli haige ja ei tahtnud lapsi nakatada. Kostjal ei olnud pärast kooselu lõppemist elukohta XXX, mistõttu ta XXX, et olla lastele lähemal. Korteris saavad lapsed olla lisaks nädalavahetustele ka õhtuti nädala sees. Kostja on kandnud laste igapäevaseid kulutusi, on ostnud lastele riideid, veetnud nendega koos aktiivselt aega, maksab vanima lapse telefoni arve ja on kandnud telefoni parandamise kulu jaanuaris 2020. E.-M. on saanud taskuraha, raha võistlustel käimiseks ja varustuse soetamiseks. Kohtuistungil avaldas hagejate esindaja, et tema sissetulek on XXX, ta töötab XXX. Pere elab neljakesi korteris, mille pind on XXX. Korter on välja ostetud, XXX. Nüüd on omandatud ka kõrvalkorter, mida ehitatakse ümber. XXX tüdruku kulutused on suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Varasemalt kostja poolt makstud 300 euroga välja ei tule. Laste XXX ei jää midagi järgi. Kostja kandis viimati raha eelmisel aastal. Jaanuaris, veebruaris ei ole midagi laekunud. Nädalavahtustel on lapsed isa juures. Kahel nädalavahetusel kuus peab laste ema XXX, siis on väiksemad isa juures. Suurem laps põhimõtteliselt isa juures ei ööbi, tema on kodus. Laste telefonide eest maksab kostja. Hagejate esindaja teab, et kostjal on rahalised raskused, kuid lapsed on vaja üleval pidada. Hagejad oleksid nõus kokku 500 euro suuruse elatisega. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta töötab XXX, ettevõte on majanduslikes raskustes. Kostja teenib XXX eurot töötasuna ettevõttes. XXX on 12 000-13 000 eurot maksuvõlga, ettevõte tegeleb XXX. Kostja üüris laste elukoha lähedale korteri, korteri üür on 400 eurot. Kostja sissetulekud on samuti XXX. Ettevõte kuulub kostja XXX, see on XXX; kostjal ei ole kinnisvara. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

19.oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. ... Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära.“ Põhimõtteliselt on kõige suuremad lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Justiitsministeeriumi tellimusel veebruaris 2020 valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7-12-aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu väljaspool Tallinna 359 eurot kuus; 13-17-aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu väljaspool Tallinna on 412 eurot kuus. E.-M.V. saab mais 2020 XXX. Kohus lähtub temale vajaliku ülalpidamiskulu määramisel XXX eurost kuus. T.S.V. on XXX, tema keskmine ülalpidamiskulu on viidatud uuringu kohaselt XXX eurot kuus. J.V. saab XXX. Tema keskmine ülalpidamiskulu on XXX samuti XXX eurot kuus. Kohtupraktika ja viidatud uuringu kohaselt tuleb miinimumelatise määramisel arvesse võtta suhtluskorda. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et XXX hageja võib mitte viibida isa juures igal nädalavahetusel ning ka suhtlemine väiksemate lastega võib olla kaootiline. Kuid arvesse tuleb võtta asjaolu, et hagejate esindaja on huvitatud sellest, et väiksemad lapsed oleksid vähemalt kahel nädalavahetusel kuus isa juures ema XXX tõttu. Tegelikult on lapsed isaga koos ka teistel nädalavahetustel. Seetõttu on asjakohane ja laste huvides kostja kulutus korteri üürimiseks XXX, mis on tõendatud XX.XX.XXXX sõlmitud üürilepinguga. Üürilepingu p 4.1. kohaselt maksab kostja eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri XXX eurot kuus. Kostja selgituse ja esitatud asjaolude kohaselt saaks kostja elada ka maakonnas oma XXX, kui ta ei peaks hoolitsema laste eest tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel. Samas teeb kostja veel kulutusi lastele vahetult suhtlemiskorra ajal, telefonide eest makstes ja muude ühekordsete ostudena. Hagejate esindaja poolt avaldatu kohaselt on tema sissetulek miinimumpalk. Lisandub peretoetus XXX eurot kuus. Kohus on SEB Pangast nõudnud välja kostja pangakonto väljatrüki. Alates 1.09.2019 on kostja teinud oma kontole rahalisi sissemakseid, väljamakseid, on saanud laenu XXX ja on raha tagastanud. Hagejate seaduslikule esindajale on septembris 2019 üle kantud 200 eurot selgitusega „raha“. Oktoobris 2019 on kostjale makstud XXX töötasu XXX eurot. Kostja tegelikke sissetulekuid-väljaminekuid oktoobrikuus ei ole võimalik tuvastada. Pangakontolt ei ole tehtud ülekannet elatise katteks hagejate seaduslikule esindajale. Novembris on kostja võtnud laenu suhteliselt suures summas ja on pärast seda võtnud välja sularaha. Makse hagejate esindajale, mida saab lugeda elatise katteks, on novembrikuus 100 eurot selgitusega „laste riided“. XXX on maksnud kostjale detsembris 2019 töötasu novembrikuu eest XXX eurot ja XXX eurot. Kostja on teinud ülekande M.H. nimele summas 60 eurot selgitusega „laste riided“. Jaanuaris 2020 on kostja saanud

töötasu XXX eurot, on võtnud välja suuremates summades sularaha ning on võtnud uue laenu. Ülekandeid hagejate esindajale ei ole tehtud. Veebruaris on kostja võtnud veel laenu ning on saanud töötasu XXX eurot. Kostja pangakonto lõppjääk XX.XX.XXXX seisuga oli XXX eurot, Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostja on XXX juhatuse liige, ta ei ole äriühingu osanik. Maksu- ja Tolliameti andmetel on äriühingul võlg ca 11 000 eurot, võla alguskuupäev on 21.08.2019. Maanteeameti andmetel kuulub kostjale XXX ja sõiduauto XXX, esmase registreerimise kuupäevaga XX.XX.XXXX. Kohus on seisukohal, et ka hagejate esindaja, töötades kaupluses XXX ja saades enda selgituse kohaselt miinimumpalka, ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta, st kulutada laste ülalpidamiseks (3x270, käesolevalt 292) 810-876 eurot kuus peretoetusi arvestamata. Põhimõtteliselt on laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused korrelatsioonis vanemate majandusliku olukorraga. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 sätestab lasterikka pere toetuse. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot kuus. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 2019 ja 2020 aastal pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta - 100 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega makstakse hagejate esindajale kostjaga ühiste lastega seotud kulutuste osaliseks katmiseks peretoetusi summas 520 eurot, mis kolmele lapsele jagatuna on 173 eurot lapse kohta kuus. Kui hagejate esindaja ja kostja panustavad iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 100 eurot elatisena, oleks summa 373 eurot lapse kohta kuus, kolmele lapsele kokku seega (3x373) 1119 eurot kuus. Vanemate sissetulekutel põhinev miinimumelatise arvestus on lähedane lastele tehtavate kulutuste uuringul põhineva miinimumelatisega, mille kohaselt E.-M. vajalik ülalpidamiskulu on XXX eurot kuus, T.S. ülalpidamiskulu on XXX eurot kuus ja J. ülalpidamiskulu on samuti XXX eurot kuus, kokku XXX eurot kuus. Kohus on seisukohal, et elatise ja peretoetuse summa koos lastega elava vanema panusega katab laste mõistlikud ja vajalikud kulutused igas kuus, arvestades ühtlasi vanemate tegelikku majanduslikku olukorda. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 1. oktoobrist 2019 iga lapse kohta 100 eurot kuus, kuid võtab arvesse 2019 novembris tasutud 100 euro ja detsembris tasutud 60 euro suurust summat. Perioodi eest 1.10.2019 kuni 29.02.2020 välja mõistetav elatis on seega (3 last x 100 eurot x 5 kuud – 160 eurot) 1 340 eurot, st igale lapsele 446.66 eurot. Alates

1.märtsist 2020 tuleb kostjal maksta elatist igale hagejale 100 eurot kuus kandmisega hagejate seadusliku esindaja pangakontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Kui oluliselt muutub laste vanemate majanduslik olukord või oluliselt muutuvad laste vajadused, on pooltel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus