Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

sünnitustoetus 2 200 eurot, oli kantud kostjatele. Pärast kohtuotsuse tegemist muutus olukord märkimisväärselt, mis annab aluse elatis vähendamise hagi esitamiseks. Hageja abiellus ja tal sündis kolmas laps. Hageja sissetulek on lapsetoetus 60 eurot kuus ja vanemahüvitis 540 eurot kuus, muid sissetulekuid ega hinnalist vara hagejal pole. Hagejal puuduvad võimalused tasuda väljamõistetud summas elatist, kahjustamata ennast või oma kolmanda lapse huve. Hagejale ei jää pärast kostjatele elatise maksmist mitte midagi endale ega kolmandale lapsele. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Samuti palub hageja arvestada peretoetuste maksmisega. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Alates juunist 2017.a. elavad lapsed isaga. Pärast pere juurest lahkumist, ei võtnud hageja osa oma laste ülalpidamisest, sealjuures, elades lastest eraldi, kulutas terve aasta jooksul lastetoetust enda peale. Hageja puhkas kallihinnalistel kuurortidel Maldiividel ja Mehhikos, kuid laste ülalpidamiseks ei ole maksnud ühtegi senti. Nii kohtuliku arutamise käigus kui ka pärast seda ei maksnud hageja laste ülalpidamiseks igakuist elatist, kuigi sel ajal töötas. Isa pöördus kohtutäituri poole, kes suutis välja nõuda hagejalt igakuist elatist ajavahemiku eest alates oktoobrist 2018.a. kuni jaanuarini 2019.a., kokku summas 2 040 eurot. Alates veebruarist 2019.a. ei ole ei igakuist elatist ega ka elatise võlgnevust laekunud. Hageja elatise võlgnevus moodustab 11 640 eurot. Oma hagiavalduses on hageja märkinud, et tema igakuine sissetulek moodustab vaid 600 eurot. Kuid võttes arvesse, et hageja ei kindlusta oma eelmisest abielust lapsi materiaalselt, siis tema ja tema alaealisele lapsele, kes elab tema perekonnas kulub 300 eurot, see on rohkem kui peavad saama kostjad, kuid ei saa. Samuti tuleb arvesse võtta, et hageja on abielus, tema abikaasal on oma firma ja ilmselt hea sissetulek, kuna võimaldab hagejal puhata välismaal. Loomulikult peab üleval tema abikaasa nii hagejat kui ka nende ühist last. Perekond Aa materiaalse olukorra andmete alusel saab tuvastada kui hästi on materiaalselt kindlustatud laps Aa perekonnas ja kas on vajalik vähendada kostjate ülalpidamiseks ettenähtud igakuise elatise suurust. Pärast abielulahutust jagati ühisvara, korter jäi isale kuna lapsed jäid isa juurde elama. Hageja osa ühisvaras on täies ulatuses tasutud kostjate isa poolt. Kuni käesoleva ajani kannab kostjate isa igakuiselt hagejale üle 150 eurot korteri eest, kuid nimetatud summa ei ole arvestatud sissetulekute hulka. Kostjate isa võlgnevus hageja ees moodustab 7000 eurot, seega ta saab veel 4,5 aasta jooksul igakuiselt 150 eurot isale ja lastele jäetud korteri eest. Mi igakuised kulud on 570 eurot kuus (toit 160 eurot, riided 80 eurot, koolivahendid 40 eurot, sport 35 eurot, eesti keele järeleaitaja 120 eurot, taskuraha 25 eurot, telefon 5 eurot, üritused 75 eurot, arendavad mängud 40 eurot. N igakuised kulud on 540 eurot kuus (toit 160 eurot, riided 80 eurot, lasteaed 65 eurot, üritused 75 eurot, arendavad mängud 40 eurot, eesti keele järeleaitaja 120 eurot). Hageja valetab, et ta ei tööta, seda tõendavad septembris tehtud pildid tema töökohal. Hageja seisukoht kostjate vastuse osas Lapsed ei ela koos isaga vaid isapoolsete vanavanematega. Ka hageja isa võtab lapsi enda juurde ja osaleb laste ülalpidamises, samuti veedab lastega piisavalt aega hageja.

Hageja suhtles lastega regulaarselt ja osales nende ülalpidamises. Hageja asutas xxx OÜ alles 2018.a augustis ja ettevõte on alles arengu algstaadiumis. Hageja abikaasa osaleb oma lapse ülalpidamises, kuid talle ei saa esitada nõuet kostjate ülalpidamiseks. Igakuist 150 eurot ei käsitle hageja tuluna, kuigi hageja teostab ka sellest summast elatise tasumist kostjatele. Kohtuotsuse põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostjad on hageja ja A B alaealised lapsed, kes elavad koos isaga. 09.10.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-6288 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis miinimummääras, samuti tagasiulatuv elatis (t lk 4-7). Väljamõistetud elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused (t lk 9-12). Hagejal sündis xxx kolmas laps H S A (t lk 13 pöördel). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 09.10.2018 kohtuotsusega mõisteti välja elatis minimaalses määras kummagi lapse kasuks. Otsuse tegemise ajal oli välja mõistetud elatise suuruseks 250 eurot kuus ühe lapse ülalpidamiseks (Vabariigi Valitsuse määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli töötasu alammäär 2013.a 320 eurot). 2019.a oli minimaalne elatis tõusnud 270 euro peale ja 2020.a on minimaalne elatis 292 eurot. Pärast otsuse tegemist on hagejale sündinud kolmas laps. Kohus on seisukohal, et asjaolud (elatise suurus, hageja kolmas laps) on võrreldes varasema otsuse tegemise aja seisuga oluliselt muutunud ja seega on täidetud eeldused elatise suuruse muutmise nõude esitamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 võimaldab vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks mh on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist sA laps. PKS § 102 lg 2 näol on tegu näidisloeteluga ja mh ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu lahend tsiviilasjas3-2-1-35-17, p 28.2). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-15, p 15). Riigikohus on selgitanud ka seda, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem

oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-127-09 p 12). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-16 p-de 18 ja 21 kohaselt tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise eesmärk on tagada, et alaealiste laste vajadused oleks kaetud ja et ülalpidamises osaleksid mõlemad vanemad, kuid samas tuleb arvestada, et ka vanematel peab säilima võimalus ennast ülal pidada. Hagi esitamise ajal oli kahele lapsele väljamõistetud elatis kokku 540 eurot, hageja sissetulekuks oli vanemahüvitis 540 eurot ja lapsetoetus 60 eurot (t lk 14) ning hagejal on kolmas laps. Selliselt ei ole hagejal täies ulatuses võimalik kostjatele elatist tasuda või siis elatise tasumisel tagada endale ja kolmandale lapsele minimaalset elatustaset. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja saab iga kuu kostjate isalt 150 eurot ühisvara jagamise hüvitisena (t lk 25-26 pöördel), kuna ka see täiendav summa ei võimalda pidada ülal lapsi võrdselt minimaalse elatise ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest ei järeldu seda, et hageja abikaasal on hea sissetulek (esitatud hageja abikaasa äriühingu konto väljavõte – t lk 27-28 pöördel – ja hageja abikaasa konto väljavõte – t lk 61-65) ning hageja abikaasal ei ole pealegi ka kohustust kostjaid ülal pidada. Kostjad on esitanud tõendid (kuvatõmmised sotsiaalmeediast t lk 55-58 pöördel), mis kostjate hinnangul kinnitavad, et hageja tegelikult töötab. Kohus ei saa nende fotode pinnalt asuda seisukohale, et hagejal on püsiv töötasu (mida ta varjab), kuivõrd fotod pärinevad üksikutest päevadest ja osade fotode puhul pole kuupäeva juures. Töötasu saamine ei nähtu hageja ega tema abikaasa kontoväljavõtetest. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulek ei ole piisav elatise tasumiseks seadusjärgses minimaalmääras. Kohus arvestab ka sellega, et laste põhivajadused on kaetud ka elatise vähendamise korral. Kostjate igakuised kulud on 570 ja 540 eurot (s.o kokku 1 110 eurot). Seejuures on kuludeks kokku 150 eurot üritustele ja 80 eurot arendavatele mängudele, 240 eurot eesti keele järeleaitajale. Hädavajalike kulutuste (nt söök, riided, eluasemega seotud kulud, koolikohustuse täitmisega seotud kulud) katmine on tagatud ka juhul kui elatis jääb alla seaduses sätestatud miinimumi. Lisaks on laste vajadused osaliselt kaetud ka isale laekuvate lastetoetustega. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus peab põhjendatuks vähendada 09.10.2018 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise kummagi lapse kasuks summas 180 eurot. Arvestades hagejal kolmanda lapse olemasolu ning sissetulekut ca 750 eurot (koos kostja poolt igakuiselt tasutava summaga), samuti kostjate põhivajaduste rahuldamiseks vajalikke summasid, tagab kohtu hinnangul elatise vähendamine 180 euroni laste võrdse kohtlemise ning hagejale samuti teatud rahaliste vahendite säilimise. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.