2-19-9824 K L hagi alaealiste T L ja T L vastu kompromissi muutmiseks ning elatise maksmise kohustusest vabastamiseks Hageja: K L (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostjad: 1) T L (isikukood X); 2) T L (isikukood X), seaduslik esindaja T L ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Hageja hagi tagasivõtmise avalduse ja kostjate menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta hagi läbivaatamata seoses hagejapoolse hagi tagasivõtmisega.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata kindlaks T Lle ja T Lle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista K Llt välja T L ja T L kasuks menetluskulu 1536 eurot.
5.Kohustada K Lt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1536 eurot) T Lle ja T Lle viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.K L esitas 28.06.2019 Pärnu Maakohtule hagi oma poegade T L ja T L vastu kompromissi muutmiseks ja elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Maakohus võttis 3.07.2019 määrusega hagi menetlusse.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Pärnu Maakohtu 23.10.2019 määrusega peatati käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-19-15171 tehtava lõpplahendi jõustumiseni T L 01.10.2019 esitatud avalduses kostjate suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning T Lle kostjate elu- ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse andmiseks.
4.Pärnu Maakohtu 30.12.2019.a. määrusega ts asjas nr 2-19-15171 lõpetati T L ja K L ühine hooldusõigus T L ja T L elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuste määramise õiguse osas ning kohus otsustas anda selles osas ainuhooldusõigus T Lle. Määrus jõustus 24.01.2020.a.
5.3.02.2020 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasi võtmiseks. Avalduse kohaselt põhjendas K L hagi esitamist kostjate vastu järgmiselt. Hageja viibis alates 2015. aastast aeg-ajalt Tallinnas seoses õppimisega xxxxxxxxxxxxx erialal. Seoses asjaoluga, et ta viibis seoses õppetööga aeg-ajalt Tallinnas (sh eksamisessioonide ajal järjestikku pikemad perioodid), nõustus ta maksma lastele T Lle ja T Lle elatist. Pooled saavutasid kohtuasjas nr 2-17-106414 kohtuistungil kompromissi, mille kohus kinnitas 27. septembril 2017. Hageja lõpetas xxxxxxxxxxxxx ja asus tööle Kuressaares. Hageja elas hagi esitamise ajal alaliselt koos oma lastega kinnistul xxxxxxxxxxxxxx asuvas elamus ja andis neile igapäevaselt vahetult ülalpidamist. Arvestades asjaolu, et hageja elas koos oma lastega ja andis neile ülalpidamise vahetult, langes ära alus ja vajadus elatise maksmiseks perioodiliste maksetena ja elatisraha kandmiseks laste y T L arvelduskontole. 19. augustil 2019 kohtule esitatud hagivastuses vaidlesid kostjad hagile vastu tuginedes väitele, hageja kodus ei ela ja et hageja ei ole ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Kohus ei ole kontrollinud kummagi poole väidete vastavust tegelikkusele, kuna menetlus kohtuasjas on eelmenetluse staadiumis. Üllatuslikult hagejale esitas T L kohtule 1.10.2019 avalduse (tsiviilasi nr 2-19-15171) K L vastu nende ühiste laste T L ja T L hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks põhjusel, et ta soovib koos lastega asuda elama oma naistuttava juurde Tallinnas. Kohus rahuldas 30. detsembri 2019 määrusega T L avalduse põhjusel, et lapsed soovisid kolida Tallinna koos yga. Kohtumäärus jõustus 24. jaanuaril 2020. Seega ilmnes kohtumenetluse käigus uus asjaolu, mida hagi kohtule esitamise ajal 28.06.2019 ei olnud. Hageja on nõus oma lastele maksma elatist igakuiste perioodiliste maksetena kuna alates 2019. aasta jõuludest ei ela lapsed temaga ühise perekonnana. Kuna 28. juunil 2019 hagi esitamise aluseks olnud asjaolusid käesoleval ajal enam ei esine, st hageja ei anna oma lastele ülalpidamist vahetult, võtab hageja hagi tagasi. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hageja võtab hagi tagasi tulenevalt asjaoludest, mis tekkisid temast mitteolenevalt, pärast tema poolt hagi kohtule esitamist, on ta seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulu täielikult poolte endi kanda.
6.Kostjad ei nõustu hageja taotlusega jätta kulud poolte endi kanda ning paluvad seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega jätta kõik maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjad ei nõustu hageja väitega, justkui oleks hagi tagasivõtmise tinginud menetluse kestel hagejast sõltumatult muutunud asjaolud. Kostjad on
2-13-36842 terve menetluse vältel kohtule selgitanud ja tõendanud, et hageja hagi on alusetu ning hageja ei ole kunagi kostjatele vahetut ülalpidamist osutanud. Kõik kostjate igapäevase ülalpidamisega seotud kulud (eluasemekulud, riided, koolivahendid, taskuraha, söök jms) olid ja on kantud kostjate y T L poolt ning hageja poolt menetluses esitatud tõendid vahetut ülalpidamist mingilgi viisil ei tõenda: - hageja 09.09.2019 menetlusdokumendiga koos esitatud toidupoe tšekid ei tõenda kuidagi vahetu ülalpidamise osutamist ega nendes toodud toodete kasutamist kostjate tarbeks. Kostjatele teadaolevalt on hageja küll käinud toidupoes ja neid toiduaineid ka elamu ühisesse külmkappi asetanud, kuid seda enese vajadustest ja soovidest lähtuvalt, mitte kostjate omast; - samuti ei tõenda vahetu ülalpidamise osutamist eelmisel aastal ühele kostjatest mobiiltelefoni ostmise fakt. Ühekordse ostu või kingituse tegemine lapsele on normaalne lapsevanema käitumine ning see ei mõjuta kuidagi küsimust lapse igapäevakulude kandmisest; - ka asjaolu, et hageja kolis omavoliliselt teiste elamus elanud isikutega (kostjate ja kostjate y) samasse elukohta ning elas kostjatega mõned kuud ühises elamus, ei tõenda kuidagi vahetu ülalpidamise osutamist kostjatele. Vastupidi, hageja seesugune käitumine muutis hoopis kostjate koduse elu pingeliseks ja närviliseks ning sundis hoopis kostjaid oma senisest elukohast lahkuma. Seega kostjate poolt ühisest elamust lahkumise ei tinginud hagejast sõltumatu asjaolude muutumine või ülalpidamise osutamise võimatuks muutumine. Hageja hagi on algusest peale olnud põhjendamatu ning kostjate väljakolimine muutis selle asjaolu üksnes ilmselgeks ning vaieldamatuks. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja ning paluvad hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1536 eurot (sh käibemaks).
KOHTU SEISUKOHT
7.TsMS § 361 lg 1 järgi uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna antud juhul on menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, uuendab kohus peatatud menetluse.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg-le 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna käesoleval juhul on hageja hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
9.Kostjad on esitanud menetluskulude nimekirja ja leiavad, et nende õigusabikulud summas 1536 eurot tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna hageja võtab hagi tagasi tulenevalt asjaoludest, mis tekkisid temast mitteolenevalt, pärast tema poolt hagi kohtule esitamist.
10.TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbivaatamata hageja poolse hagi tagasi võtmise tõttu.
2-13-36842 TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
11.Praeguses asjas on poolteks kohustatud vanem (x) ja alaealised lapsed (kostjad). Kohtuvaidluse põhjustas hageja, kes esitatud hagis palus enda vabastamist kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise maksmise kohustusest põhjusel et ta elab koos kostjatega ja annab neile ülalpidamist vahetult. Hagi tagasi võtmise tingis hageja väitel menetluse kestel hagejast sõltumatult muutunud asjaolud – laste y soovis elama asuda Tallinna ja lapsed soovisid koos yga kolida Tallinna. Kostjad on terve menetluse vältel aga väitnud, et hagi on alusetu ning et hageja ei ole kunagi kostjatele vahetult ülalpidamist andnud ning leiavad, et kostjate poolt ühisest elamust lahkumise ei tinginud hagejast sõltumatu asjaolude muutumine või ülalpidamise osutamise võimatuks muutumine.
12.Asja materjalidest nähtuvalt Pärnu Maakohtu 30.12.2019 jõustunud määrusega ts asjas nr 2-19-15171 rahuldati T L avaldus ning lõpetati T L ja K L ühine hooldusõigus T L ja T L (so antud menetluses kostjate) elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuste määramise õigus osas ning anti selles osas ainuhooldusõigus T Lle /t.l. 84/. Kohtumäärusest nähtub mh, et: ,,mõlemad lapsed peavad kooselu enda xga sisuliselt võimatuks. Laste sõnul x küll hoolitseb nende eest, kuid nad peavad sellist hoolitsemist üksnes näitemänguks ja nad ei usalda enda x. Lapsed väitsid, et taoline suhtumine on neil tekkinud sellest, et peamiselt on nad elanud enda yga koos, kes nende eest on ka igapäevaselt hoolitsenud, ajal mil x kodus ei elanud, ei tundnud ta enamasti nende tegemiste vastu huvi. Lapsi häirib väga tugevalt, et x suhtleb nendega ainult karjudes. Lapsed avaldasid, et nad ei taha isegi xga suhelda, kuna x solvab neid ja nende y pidevalt. Laste sõnul räägib x kogu aeg, et y on vaene, tegelikkuses on aga y kõik nende heaks teinud...; laste y on x kooliskäimise ajal lapsi aastaid suuremas osas üksi kasvatanud ja taganud lastele majandusliku toimetuleku. Hoopis laste x on rikkunud laste ülalpidamiskohustust...“. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult ning leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 168 lg 4 ning hageja peab kandma kostjate menetluskulud. Kohus leiab, et kostjate menetluskulude jätmine nende endi kanda oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sest sel juhul peaksid nad need kandma enda ülalpidamise arvel, mida mh ka hageja ise neile annab.
13.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjad palusid hagejalt õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 1536 eurot (käibemaksuga). Lyks palusid kostjad kohustada hagejat tasuma välja mõistetud menetluskuludelt viivist vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. Hageja kostjate menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Kostjate avalduse kohaselt on neile osutatud õigusteenust 8,42 tundi hinnaga 150 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostjad on kinnitanud, et taotletud menetluskulu on kantud praeguse asja raames. Kohtu hinnangul on kostjate ajakulu põhjendatud ja vajalik ning õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades mh ka, et hageja ei ole esitanud kostjate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta vastuväiteid mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 1536 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.