Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-12396

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku üldiseloomustus OÜ XXXon kantud äriregistrisse 22.08.2005. Võlgniku osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Ärinime „OÜ XXX” all on võlgnik tegutsenud alates asutamisest, s.o 22.08.2005.

2-15-12396 Võlgniku juhatuse liige on alates 16.12.2005 XXX(isikukood XXX). Ajutise halduri hinnangul on vajalik kohustada võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduse PankrS § 86 kohaselt võlgniku vannet andma võlgniku juhatuse liiget XXXi. Võlgnikul on olnud järgmised juhatuse liikmed:

2-15-12396 ta vähemalt tagasikutsumise seisuga omama ülevaadet selle kohta, milline oli võlgniku majanduslik seis, kuid sellist ülevaadet ei ole ta haldurile esitanud. Käesoleva aruande esitamise seisuga võlgniku juhatus ei ole ajutisele haldurile dokumente, sh raamatupidamisdokumente, esitanud ega vastanud ajutise halduri päringutele. Ajutine haldur saatis võlgniku varalise olukorra väljaselgitamiseks järelepärimised riiklikele registritele, Maksu- ja Tolliametile ning Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kuivõrd võlgnik ei ole ajutisele haldurile palutud andmeid ja dokumente edastanud, sealhulgas võlgniku raamatupidamisdokumente, siis hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on antud tuginedes järelepärimistele saabunud vastustele ning Maksu- ja Tolliameti pankrotiavalduses esitatud andmetele. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund ajutise halduri nimetamisel Äriregistrile on viimati esitatud 2012. aasta majandustulemusi kajastav majandusaasta aruanne. Aruande kohaselt võlgniku kasum moodustas 58 361 eurot, vara oli kokku summas 471 376 eurot, millest 359 760 eurot moodustasid nõuded ja ettemaksed, ning kohustused olid summas 315 121 eurot, millest 264 022 eurot olid tasumata riiklikud maksud. Seega 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt ületasid võlgniku varad kohustusi, kuid selle põhjal ei saa teha järeldusi, et võlgnikul ei võinud olla majandusraskusi, kuivõrd suurema osa varast moodustasid nõuded, mille osas ei ole teada, kas antud vara oli likviidne ning kas selle arvelt on võimalik võlgniku kohustusi koheselt täita. Analüüsides võlgniku varasemaid, s.o 2011, 2010 ja 2009, majandusaasta aruandeid võib täheldada, et kohustused Maksu- ja Tolliameti ees pärinevad juba aastast 2009, nt 2009 aruande kohaselt moodustas kohustus 139 797,66 eurot. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku tänasele majanduslikule seisundile, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud hinnangu andmiseks vajalikke dokumente ning äriregistrile ei ole pärast 2012. aasta majandusaasta aruannet järgnevaid aruandeid esitatud.’ Võlgniku varad Tuginedes avalike registrite andmetele ja järelepärimiste vastustele on ajutine haldur selgitanud välja, et võlgniku varad moodustuvad alljärgnevalt. Võlgnikul on arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, mille saldo 21.09.2015 seisuga on 22.40 eurot (konto broneeritud summas 22.40 eurot kaardi hooldustasudest) ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, saldo 12.48 eurot (konto broneeritud summas 12.48 eurot kaardi hooldustasudest). Kontode allkirjaõiguslik isik on XXX(isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX), omasid allkirjaõigust kuni 09.03.2015. Kontod arestitud 17.09.2015 seisuga. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontosid ei oma. Maanteeameti vastuse kohaselt kuulub võlgnikule sõiduk Mitsubishi pajero, esmane registreerimisaasta 1990, registrimärk XXX. Portaali www.auto24.ee andmetel samade parameetritega sõidukite hinnad algavad 1100 eurost. Ajutisele haldurile ei ole teada sõiduki asukoht ega selle seisukord. Maanteeameti vastuse kohaselt on sõiduki registrikanne 01.10.2014 peatatud vastavalt liiklusseaduse §-le 77. Seega edasises menetluses võib selguda, et sõiduk on utiliseeritud, mistõttu ei saa käesoleval hetkel sõidukit käsitada võlgniku reaalse

2-15-12396 varana. Lisaks selgub Maanteeameti vastusest, et võlgniku vastutavas kasutuses on kaubik Citroen Jumper, esmane registreerimisaasta 2001, registrimärk XXX, mille kanne on samuti peatatud ning kaubikule on antud staatus tagaotsimises olev sõiduk. Kaubiku omanikuks on AS Swedbank Liising. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnisasi, mis on kantud registriossa nr XXX , asukohaga XXX, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 1302m2. Kinnistu registriosa III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks. AS Swedbank kasuks on kantud I järjekohale hüpoteek summas 56 497,90 eurot. Portaali www.city24.ee andmetel algavad kõnealuses suurusjärgus maade ühe ruutmeetri hinnad XXX alevikus 8 eurost. Arvestades võlgnikule kuuluva elamumaa üldpinda 1302m2, võib maa hind alata 10 416 eurost, kuid elumaa tegelik hind selgub selle võõrandamisel. Ajutine haldur tegi ka päringu maaregistris ning saadud tulemuste ja foto järgi (http://xgis.maaamet.ee/ky/) asuvad nimetatud elamumaal ehitised, mille kohta täpsem info halduril puudub. Seega edasises menetluses tuleb välja selgitada täpne info antud elamumaa ja sellel paiknevate ehitiste kohta, mis võivad kinnisasja väärtust tõsta, ning edasises menetluses selgub ka kinnistu tegelik müügihind. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega registreeritud ühtegi väärtpaberit. Äriregistri andmetel võlgnik ei ole seotud ühegi teise äriühinguga, võlgnik ei oma osasid ega aktsiaid ega ole liikmeks mittetulundusühingutes/tulundusühistutes. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Muid käibe- ega põhivarana kajastatavaid esemeid ei ole ajutine haldur esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud. Võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on võlgnikul 17.09.2015 seisuga võlg summas 235 117,22 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1 798,39 eurot, kokku võlg 236 915,61 eurot. Võlgnikul on kohustus AS Swedbank ees, mis tuleneb laenulepingust nr XXX ja mille jääk on 23 303,71 eurot. Võlgniku suhtes on menetluses 3 täitemenetlust, kus sissenõudjaks on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu summas 128 068,30 eurot. Kokku moodustavad kohustused vähemalt 260 219,32 eurot. Võlgniku kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste maht moodustub kohustusest Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu ning AS Swedbank ees summas 260 219,32 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste täitmine võimalik. Vara tagasivõitmise võimalused

2-15-12396 Ajutise halduri käsutuses puuduvad dokumendid selgitamaks välja, kas võlgnik on teinud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Võlgniku AS Swedbank arvelduskonto väljavõtetest sellised tehingud käesoleva hetke seisuga ei nähtu. Ei ole välistatud, et edasises menetluses nimetatud tehingud võivad ilmneda. Kuivõrd ajutisel halduril puudub vajalik info tehingute analüüsimiseks, siis tuleb see välja nõuda võlgniku juhatuse liikmelt. Arvamus maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara väärtust ning vara arvelt ei ole võimalik kohustusi täies ulatuses täita. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud põhjuseid maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Ajutise halduri käsutuses ei ole dokumente, mille alusel oleks võimalik analüüsida võlgniku maksejõuetust. Võlgnik ei ole esitanud mistahes andmeid selle kohta, mis põhjustel on võlgniku ülalnimetatud võlgnevused tekkinud, kas ja mida on tehtud võlgnevuste tasumiseks, kas võlgnikul oli äriplaan ja mis oli selle sisuks. Seetõttu ajutisel halduril puudub võimalus anda arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu vastavalt PankrS § 22 lg-le 5. Võlgniku 2013 ja 2014. aasta majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata. Ajutise halduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Samas on võlgniku juhatuse liige jätnud sisuliselt täitmata seadusest tuleneva teabe andmise ja kaasaaitamiskohustuse, mistõttu pole ajutisel halduril olnud sisuliselt võimalik võlgniku majandustegevust, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid jms. asjaolusid analüüsida. Johtuvalt ei saa välistada eelosundatud tunnustega tegude ilmnemist olukorras, kus ajutisel halduril on ka sisuliselt võimalik võlgniku senise tegevuse kohta andmeid saada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ning tutvunud pankrotiavalduste, selle juurde lisatud tõenditega leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OSAÜHINGU XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustav ́i. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid.

2-15-12396 PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 21.08.2015 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Harju Maakohtule avalduse OSAÜHINGU XXX(registrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb 07.01.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/14-28, millega maksuhaldur kohustas võlgnikku tasuma 130 528,41 eurot, millest jõusse jäid kohustused üldsummas 119 226,92 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud, kuigi on maksuvõla olemasolust teadlik. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt võlgniku suhtes toimunud täitemenetluses ei õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on tuleneb 07.01.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/14-28, millega maksuhaldur kohustas võlgnikku tasuma 130 528,41 eurot, millest jõusse jäid kohustused üldsummas 119 226,92 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur on esitanud 11.01.2012 täitmisavaldused kohtutäiturile (tlk 19-20 ja 23-24). Täitemenetluses ei õnnestunud võlausaldaja nõuet täita. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Äriregistrile on viimati esitatud 2012. aasta majandustulemusi kajastav majandusaasta aruanne. Aruande

2-15-12396 kohaselt ületasid võlgniku varad kohustusi, kuid selle põhjal ei saa järeldada, et võlgnikul ei võinud olla majandusraskuseid, kuivõrd suurema osa sellest varast moodustasid nõuded, mille osas ei ole teada, kas antud vara oli likviidne ning kas selle arvelt on võimalik võlgniku kohustusi koheselt täita. Analüüsides võlgniku varasemaid, s.o 2011, 2010 ja 2009 majandusaasta aruandeid võib täheldada, et kohustused Maksu- ja Tolliameti ees pärinevad juba 2009. aastast. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud põhjuseid maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Võlgnik ei ole äriregistrile esitanud 2013. ja 2014 majandusaasta aruandeid. Läbiviidud analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes, sest võlgnik pole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 1920 eurot (1 tund= 96 eurot), millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses ning määrab ajutise halduri tasu summas 2 304 eurot (sealhulgas käibemaks 384 eurot). Ajutise halduri tasu kuulub tasumisele OÜ Advokaadibüroo

LEXTAL

arvelduskontole nr EE692200221023555162. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodule, kohustab kohus OSAÜHINGU XXXjuhatuse liiget XXX ́it (isikukood XXX) ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 11. novembril 2015, kell 9:50 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks võlgniku varade ja võlgade täpne nimekiri. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 11. novembril 2015 algusega kell 10:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.