Otsuse avalikult teatavaks 26. oktoober 2015, Jõhvi kohtumaja kell 15.00 tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Swedbank AS hagi S. R. vastu võlgnevuse 15 000 euro nõudes
Hagi hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank AS (RK xxx, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kerly Küünemäe (e-post [email protected] ) Kostja: S. R. (IK xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Sergei Politšev (e-post: [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi S. R. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista S. R.lt Swedbank AS kasuks võlgnevus 15 000 eurot, sh. laenu põhiosa 14 716, 39 eurot ning varakindlustuse võlgnevus 283, 61 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud S. R. kanda.
4.Välja mõista S. R.lt Swedbank AS kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 550 eurot.
5.Välja mõista S. R.lt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (550 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-13-52298
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.08.2007 Swedbank AS ja S. R. vahel laenuleping nr 07137570-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 19 697, 00 eurot tagastamise lõpptähtajaga 17.07.2027. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr 2400708). Kostja kohustus kindlustama laenu tagatise. Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, loeti laenuleping üles öelduks alates 16.12.2010. Hageja alustas 11.02.2011 täitemenetlust nõude tagatiseks oleva vara realiseerimiseks. Täitemenetlusest laekus nõude katteks 2223, 11 eurot.
2.Pärast vara realiseerimist oli kostja võlgnevus hageja ees seisuga 13.01.2014 kokku 21 684, 31 eurot sh põhiosa võlgnevus 14 716, 39 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 4 226, 81 eurot, intresside võlgnevus 2 199, 07 eurot, kindlustuse võlgnevus 409, 90 eurot ja kõrval nõuetelt arvestatud viivis 132, 14 eurot. Hageja loobus enne hagi esitamist kostjalt 6 684, 31 euro välja mõistmisest. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse kokku 15 000 eurot sh põhiosa 14 716, 39 eurot ning varakindlustuse võlgnevus 283, 61 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 sätestatud määras. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostjale määrati esindaja riigi õigusabi korras. Kostja hagi ei tunnista. Tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline tasuma võlgnevust 15 000 eurot. Kostjal on töövõimetus 80 %. Kostja sissetulekuks on ainult töövõimetuspension 110 eurot kuus, millest jääb elamiseks 79 eurot. Ülejäänud raha võtab maha kohtutäitur Kristel Maalman. Kostjal ei ole piisavat sissetulekut ja muud vara, et tasuda võlgnevus hagejale. Elab Kiviõli Linnavalitsuse poolt antud munitsipaalkorteris. Linnavalitus hüvitab talle kulud, mis on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga selliselt, et ta tunnistab võlgnevust osaliselt summas 5 000 eurot ja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 20 eurot. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (I kd, tl. 5, 196). Hageja esitas 11.02.2011 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks hüpoteegi seadmise lepingust hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tl 31). Kinnistu müügist täitemenetluses kustutati põhivõlgnevus summas 2223, 11 eurot (I kd, tl 57). Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 15 000 eurot, sh. laenu põhiosa 14 716, 39 eurot ning varakindlustuse võlgnevuse 283, 61 eurot (I kd, tl 59 ja II kd, tl 12). Kuna hageja hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenev nõue kostja vastu rahuldati täitemenetluse käigus osaliselt, on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülejäänud võlgnevust.
2-13-52298
5.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva põhiosa ja varakindlustuse võlgnevuse tasumist. Intressi ja viiviste väljanõudmisest kostjalt on hageja loobunud, st. hageja on vähendanud tasumata maksete kogusummat. Hageja oli valmis sõlmima kompromissi, kui kostja esitab tervislikku seisundit so. 80% töövõimetust tõendavad dokumendid, konto väljavõtte, kuhu laekub pension ja tõendid selle kohta, et linnavalitsus hüvitab kommunaalteenuste tarbimisega seonduvad kulud ((I kd, tl 182). Kostja teatas vastuses hagile, et tunnistab võlgnevust summas 5000 eurot ja on valmis sõlmima kompromissi selliselt, et tasub võlast 5000 eurot osamaksetena 20 eurot kuus. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks (I kd, tl 183, 189, 191). Kostjale määratud esindaja teatas 09.09.2015 kohtule, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, kuna kostja ei ole talle panga nõutud dokumente esitanud (I kd, tl 196).
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 19 697 eurot ja laenu tagatiseks seati hüpoteek kostja kinnistule (I kd, tl. 3537). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud on poolte vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 järgi, mis on tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Lepingu p 4.3 järgi kohustus kostja laenu koos intressidega tagasi maksma osamaksetena maksegraafiku alusel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4).
7.Asjas ei vaielda selle üle, et kostja ei olnud kohaselt täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja kostjal on laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Järelikult ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt sh. ei tasunud põhiosa, intressi, ega kindlustanud tagatist vastavalt lepingu p-le 4.7. Pooled leppisid p. 4.7.1 kokku, et kui laenusaaja ei esita kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on pangal õigus sõlmida kindlustusleping laenusaaja eest (I kd, tl 36). Hageja andis 29.11.2010 lepingu ülesütlemise teatises kostjale tähtaja kuni 15.12.2010 võlgnevuse 40 719,09 krooni (2602, 42 eurot) tasumiseks. Teatise kohaselt kohustuse täitmata jätmisel on hageja sunnitud ennetähtaegselt lugema lepingu lõppenuks (I kd, tl 24). Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 11.1.2 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust tulenevat maksekohustust (sh. on viivituses 3 laenusumma osamakse tasumisega ning ei tasu võlgnevust ka 2 nädala jooksul pangalt vastava nõude saamisest. Eeltoodud üldtingimuste punkt on kooskõlas seaduses tarbijakrediidilepingule (VÕS § 402) sätestatud nõuetega. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
8.Laenulepingu ülesütlemisel muutub sisse nõutavaks kogu laenu tagastamise nõue (VÕS §-d 399 ja 416 lg 1) ja tegemist ei ole enam korduvate kohustusega. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sisse nõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.12.2010, siis loetakse leping üles öelduks 16.12.2010 ja sellest ajast on krediidiandjal õigus kostjalt nõuda kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja lepingu ülesütlemise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ainsaks vastuväiteks menetluse jooksul on olnud see, et kostjal ei ole võimalik võlgnevust tasuda tulenevalt tervislikust seisundist ning sissetuleku ja vara puudumisest. Kostja vastusest nähtub, et laenusaaja majanduslik olukord, maksevõime ja tervislik seisund on peale laenu võtmist muutunud halvemaks, mis aga ei tähenda seda, et laenuandja peaks kohustuse täitmise nõudmisest loobuma, see annaks kostjale alust kohustuse täitmisest keelduda, või kohustust enam ei ole. Eestkosteasutuse, Kiviõli Linna vastuse (tl. 100) järgi,
2-13-52298 on S. R. täiesti teo- ja vastutusvõimeline ning on suuteline oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama, sh. võetud laenudest ja nende tagastamise vajadusest.
9.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse rikkumiseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kuivõrd kostja ei ole omapoolset lepingulist kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 15 000 eurot sh. laenu põhiosa 14 716, 39 eurot ning varakindlustuse võlgnevus 283, 61 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel 04.11.2013 tasutud riigilõivu 550 eurot (I kd, tl 34) ning viivise menetluskuludelt. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõivu 550 eurot ning viivise menetluskuludelt (550 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on antud menetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl. 170). Kuna kostjale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust kostjale ei tulene ka antud juhul, st. olenemata sellest, et kohtuotsus tehti kostja kahjuks.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.