L. M. u ja S. M. u hagid K. M. u vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasjade hind
2 430 eurot ja 2 430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I L. M. , ik XXX, elukoht XXX; Hageja II S. M. , ik XXX; elukoht samas; Hagejate seaduslik esindaja S. P. , ik XXX; elukoht samas; e-post XXX; Kostja K. M. , ik XXX; e-post XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
18. veebruar 2020 Istungisekretär Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. M. u ja S. M. u hagid K. M. u vastu osaliselt.
2.Välja mõista K. M. ult L. M. u kasuks elatis perioodi eest 28. november 2019 kuni 4. märts 2020 summas 246.81 eurot.
3.Välja mõista K. M. ult S. M. u kasuks elatis perioodi eest 28. november 2019 kuni 4. märts 2020 summas 246.81 eurot.
4.Välja mõista K. M. ult L. M. u kasuks elatis alates kohtuotsuse tegemisest, so
5.märtsist 2020 igakuuliselt 262 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud 1⁄2 riiklikust lapsetoetusest kuni L. M. u täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
5.Välja mõista K. M. ult S. M. u kasuks elatis alates kohtuotsuse tegemisest, so
5.märtsist 2020 igakuuliselt 262 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud 1⁄2 riiklikust lapsetoetusest kuni S. M. u täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
6.Välja mõista K. M. ult L. M. u kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 1. jaanuar 2019 kuni 27. november 2019 summas 2491 eurot.
7.Välja mõista K. M. ult S. M. u kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 1. jaanuar 2019 kuni 27. november 2019 summas 2491 eurot.
8.Elatis tuleb tasuda S. P. e arveldusarvele selgitusega „Elatis lastele (kuu) eest“.
9.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.L. M. ja S. M. (hagejad) esitasid 28.11.2019 Tartu Maakohtule hagi K. M. u (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks iga lapse kasuks kehtivas alammääras alates hagiavalduse esitamisest ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks iga lapse kasuks alates 01.01.2019 miinimumääras, millest on maha arvestatud 250 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei maksa laste isa lastele elatist ega anna ülalpidamist muul moel. Laste ema on korduvalt pöördunud isa poole palvega maksta elatist, kuid isa ei ole seda teinud. Hageja sissetulek on XXX eurot. Laste ema kontole laekub lapsetoetus 120 eurot. Kostja elab üüripinnal ja tegeleb ettevõtlusega. Tagasiulatuva elatise summast tuleb lahutada kostja poolt 2019. aasta veebruaris makstud 250 eurot.
2.Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb elatise nõudele vastu. Vastuse kohaselt oli kostjal laste emaga suuline kokkulepe ja ta tasus lastele 2019. a sularahas elatist. Lisaks on ta lastega käinud veekeskuses ja restoranis söömas.
3.18.02.2020 kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde. Kostja leidis, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada peretoetusega. Hagejate esindaja oli nõus, et peretoetus läheb maha. Kostja avaldas kohtuistungil, et tagasiulatuv elatis on kaetud muul moel kui ülekannete tegemisega, ta on ostnud lastele riideid ja käinud väljasõitudel. Hagejate esindaja ei nõustu, et kostja on tagasiulatuva elatise nõude perioodil hagejaid vahetult ülal pidanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus leiab, et nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. L. M. u sünnitunnistusega on tõendatud, et ta on sündinud XX.XX.XXXX ja tema isa on K. M. . S. M. u sünnitõendiga on tõendatud, et ta on sündinud XX.XX.XXXX ja tema isa on K. M. .
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus.
5.Kohus on seisukohal, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks alammääras alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel eelkõige arvestada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17, p 18). Riigikohtu juhiste järgi tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega miinimumelatise nõudmisel ei pea lapse vajadusi eraldi tõendama. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Riigikohus on selgitanud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses sätestatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2.). Kostja on tööealine ja töövõimeline isik. Kohus tegi kostja varalise seisundi kindlakstegemiseks päringud registritesse. Kohus tuvastas, et kinnisvara kostjale ei kuulu. Registrisse on kantud üks sõiduauto, millele on seatud keelumärge. Kostja on seotud kahe ettevõttega, mõlemad ettevõtted on asutatud sissemakset tegemata. Kostja suhtes on käimas kaks täitemenetlust, mistõttu on kostja pangakontod arestitud. Täitemenetluses olevate nõuete jääk on kokku 1824.80 eurot. Kostja väitel on ta hagejaid vahetult ülal pidanud ning elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada peretoetusega.
6.Kohtu hinnangul PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära moodustavad koosmõjus järgmised asjaolud: kostja halb varanduslik seisund ja hagejatele makstavad riiklikud peretoetused. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et hagejate vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetustega), tuleb seetõttu kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada 1⁄2 peretoetuse ehk 30 euro võrra ühe lapse kohta.
7.Kostja on esitanud kohtule väljavõtted oma ettevõtte arvelt 01.12.2019, 10.01.2019 ja 09.01.2020 tehtud ülekannetest kogusummas 1150 eurot laste emale, selgitusega „last.“ Ja „laste elatis“. Kohus leiab, et tegemist on elatise tasumisega ning selles ulatuses on kostja elatise nõude täitnud. Seetõttu tuleb hagiavaldusest kuni kohtuotsuse tegemise ajani väljamõistetavast elatisest tasutud summad maha arvestada. Järelikult tuleb iga lapse kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõista 246.81 eurot (elatise summa miinimummääras, millest on maha arvestatud pool peretoetusest, on 821.81 eurot (2019. aasta novembris 3 päeva 24 eurot, 2019. aasta detsembris 240 eurot, 2020. aasta jaanuaris 262 eurot, 2020. aasta veebruaris 262 eurot, 2020. aasta märtsis 4 päeva 33.81 eurot), millest tuleb lahutada tasutud summa 575 (1150/2)).
8.Alates kohtuotsuste tegemisest mõistab kohus iga hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja elatise miinimummääras, millest on maha arvestatud pool riiklikust peretoetusest ehk 2020. aastal 262 eurot (292-30).
9.Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatise nõude kohtule esitamist. Lisaks võib õigustatud isik nõuda kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist samal perioodil. Hageja on hagiavalduses esitanud tagasiulatuva elatise nõude, mitte kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel erisätete puudumisel lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-16, p 20; Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, on vaid sellisel juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Hagejate ema on tõendanud, et pöördus aprillist kuni juunini 2019. a järjepidevalt kostja poole e-kirjadega, paludes tasuda elatist. Kostja väited, et ta tasus elatist 2019. aastal pidevalt sularahas, on jäänud paljasõnaliseks.
Lahus elaval vanemal on kohustus tasuda oma lapsele elatisena põhjendatud ja vajalik summa. PKS § 101 sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele. PKS § 102 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Pooled vaidlevad selle üle, kas isa on tagasiulatuva elatise nõude täitnud muul viisil kui rahas maksmisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on elatise nõudmisele eelnenud ajal kandnud hagejatega seotud kulutusi mingil määral. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse ülalpidamisest piisavalt osa võtnud. Samas tuleneb kohtu hinnangul koosmõjust asjaoludega, et hagejad on saanud peretoetust ja kohtulahendi tegemisel ajal on kostja majanduslik olukord halb, mõjuv põhjus peretoetuse mahaarvamiseks tagasiulatuva elatise nõudest. Lisaks tuleb välja mõistetavast elatisest maha arvestada kostja poolt tehtud ülekanne 250 eurot. Elatis perioodi eest 01.01.2019 – 27.11.2019 ühe lapse kohta on 2 491 eurot (2019. aasta jaanuarist oktoobrini 2400 eurot (10 x 240) + 216 (2019. aasta novembri 27 päeva) – 125). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana 2 491 eurot.
10.Vastavalt hagiavalduses toodule tuleb elatis tasuda S. P. e arveldusarvele nr XXX, selgitusega „Elatis lastele (kuu) eest“. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.