OÜ Aktiva Finants hagi A. N.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1420, 24 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants Weizenbergi 20, 10151 Tallinn)
(RK
xxx,
asukoht
Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected] ) Kostja: A. N. (IK xxx; elukoht: xxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi A. N. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt A. N.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks 19.07.2013 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr FA00029 võlgnevus kokku 1300, 19 eurot, sh. põhiosa 1096, 31 eurot, intress 125, 93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 77, 95 eurot perioodi 04.03.2014-27.10.2014 eest.
3.Välja mõista kostjalt A. N.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivise põhivõlalt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud määras.
4.Jätta kostja taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud A. N.i kanda.
2-14-26975
6.Välja mõista A. N.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud 551, 51 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 155 eurot ja õigusabi kulud 351, 51 eurot.
7.Välja mõista A. N.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (551, 51 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Fauni Kaubanduse OÜ ja kostja 19.07.2013 osamaksetega tasumise müügilepingu nr FA00029. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Lepingu üldtingimuste p 2.10 järgi, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,03% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Cofi AS saatis kostjale lepingu lõpetamise teatise 03.03.2014, kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Cofi AS loovutas 09.04.2014 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrval nõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1096, 31 eurot, intress 125, 93 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivised 77,95 eurot. Lisaks mõista kostjalt välja viivised hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,03% päevas tasumata põhivõlalt. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskulud, sh. riigilõiv 200 eurot ja esindaja tasu 351, 51 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohtule 27.11.2014 esitatud hageja seisukohast kostja vastusele tuleneb, et kostja omandas müügilepingu alusel lauaarvuti ja monitori. Müügilepingus näidatud aadressile xxx on saadetud lepingust taganemise ja nõude loovutamise teatised. 23.05.2014 võttis kostja hagejaga ühendust ja soovis saada nõude aluseks olevaid dokumente, mis said talle posti teel ka saadetud. Peale seda ei õnnestunud hagejal enam kostjaga kontakti saada. Kostjale olid võlgnevuse aluseks olevad dokumendid juba varasemalt saadetud ning ta oli nõude olemasolust teadlik. Tavapärase praktika kohaselt kontrollitakse lepingu sõlmimisel lepingut allkirjastava isiku samasust isikut tõendava dokumendi abil. Antud juhul tehti seda passi abil, millest tehti ka koopia. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik juhul, kui kostja oma passi kodus hoiab, kolmandatel isikutel kuritarvitada tema passi. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud 1) et tema isikut tõendavat dokumenti on kolmandate isikute poolt kuritarvitatud ja allkirjad on võltsitud; 2) et kostja on oma dokumendi kuritarvitamisest teavitanud politseid. Kostja väited on paljasõnalised ning hagejal ei ole võimalik nende tõepärasust kuidagi
2-14-26975 kontrollida. Müügilepingul ning isikut tõendaval dokumendil olevad allkirjad ei erine olulisel määral üksteisest. Hagejal ei ole vastuväiteid käekirja ekspertiisi määramiseks.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja lepinguline esindaja Arvi Lundver esitas 19.11.2014 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ja selles esitatud nõuet ei tunnista. Esindaja märgib, et esitatud hagis vastavad tegelikkusele ja tõele vaid hageja poolt hagiavalduses nimetatud kostja nimi, registrijärgne postiaadress ja kostja passikoopia. Hagiavaldusele lisatud müügilepingus on õiged kostja ees ja perenimi ning hagejale kuuluva kinnisvara aadress, kuid väärad on nii telefoni number xxx kui ka elektronposti aadress xxx ning lepingul olevad allkirjad. Kostja esindaja märgib, et kostja ainsaks telefoninumbriks on viimased paarkümmend aastat olnud xxx ning kuna kostjal puudub igapäevane ja reaalne kokkupuude arvutitega, ei ole vajadust mistahes arvuti või elektronposti järele. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (lihtmenetluses) tehtud otsusega, eeldusel, et tagatakse õiglus st et selgitatakse välja isik, kes on kasutanud ära kostja isiku identiteeti ning on tekitanud kostja nime ja kostjale mittekuuluvaid andmeid kasutades kostjale kohustuse, mille täitmist hageja kostjalt nõuab. Kostja taotleb kohtult esitatud dokumentide osas allkirjaekspertiisi tegemist, et võrrelda järelmaksu lepingul olevaid allkirju kostja allkirjadega ning kohustada hagejat esitama kohtule nõude aluseks olevad originaaldokumendid. Kostja palub jätta tema menetluskulud hageja ja/või kostja asemel käesolevas kohtuasjas tegelikult kostjana esinema pidanud isiku kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1420, 24 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda kauba eest. Kostja hagi ei tunnista. Kostja põhiväiteks menetluse jooksul on olnud see, et kostja ei ole vaidlusalust lepingut sõlminud, allkirjastanud ega omandanud lepingu alusel mingit kaupa, sest seda on teinud keegi kolmas isik. Kostja taotles allkirjaekspertiisi tegemist ja palus 20.11.2014 kohtul teatada ekspertiisitasu ettemaksu suurus ja panga rekvisiidid kuhu vastav makse tuleb tasuda. Hageja esitas 09.06.2015 kohtule nõude aluseks olevad originaaldokumendid tulenevalt kostja taotlusest (tl 79). Kohus andis kostjale 28.05.2015 kohtunõudes tähtaja käekirjaekspertiisi maksumuse 282 eurot tasumiseks, kostja poolt allkirjastatud dokumentide originaalide esitamiseks ning palus tulla Jõhvi kohtumajja allkirjanäidiseid andma (tl 65). Kostja ei ole kohtunõuet täitnud. Kuna kostja ei ole ekspertiisikulude ettemakset teinud ja allkirjanäidiseid andma ei tulnud, jätab kohus käekirjaekspertiisi määramata (TsMS § 148 lg 4). Samas nähtub maksekäsu kiirmenetlusele esitatud vastuväitest, kostja passi koopiast ja lepingust koos lisadega, et kostja allkirjad on äärmiselt sarnased. Kohus on andnud kostjale piisavalt võimalust ja aega oma väidete tõendamiseks. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole.
5.Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr FA00029, mille Cofi AS on ühepoolselt lõpetanud (üles öelnud), kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust (tl. 21). Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping, mille esemeks oli asja omandamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 405 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid lepingu ülesütlemisele esitanud. Kostja on oma vastuses väitnud, et ta ei ole krediidiandjale tasunud ühtegi osamakset. Kohus leiab, et VÕS § 416 lg 1 sätestatud lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Lepingu ülesütlemise avaldus on saadetud kostja lepingus märgitud aadressile. Kostja väitel on Kungla tänaval talle kuuluv korteriomand, kuid kostja ei kasuta seda oma
2-14-26975 elukohana, ega elukoha andmetena. Kinnistusraamatu järgi kuulub korteriomand aadressil xxx linnas kostjale. Lepingu üldtingimuste p 8.1 järgi edastatakse lepingust tulenevad teated lepingu p-s 1.4 märgitud posti, või e-posti aadressile. Lepingu p 1.4 on kostja aadressiks märgitud xx ja e-posti aadressiks xxx (tl. 16). Seega ei oma tähtsust kostja väide, et ta korterit ei kasuta, sh. oma elukoha andmetena. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste järgi oli hageja õigustatud lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teatise edastama lepingus märgitud aadressile.
6.Cofi AS on 03.03.2014 lepingu ülesütlemise teatises andnud kostjale 18 päevase täiendava tähtaja osamaksete võlgnevuse tasumiseks ning märkinud et võlgnevuse osas kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda Cofi AS poole (tl. 21). Seega on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise nõuded täidetud. Laenulepingu ülesütlemisel muutub sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue (VÕS §-d 399 ja 416 lg 1) ja tegemist ei ole enam korduvate kohustusega. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sisse nõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna hageja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.03.2014, siis loetakse leping üles öelduks 22.03.2014 ja sellest ajast on krediidiandjal õigus kostjalt nõuda kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kauba maksumuse 1099, 86 eurot igakuiste osamaksetena, 34, 95 eurot kuus. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kostja sisulisi vastuväited võlgnevusele esitanud ei ole. Seega on kostja maksekohustust rikkunud, st. jätnud osamaksed tasumata. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1096, 31 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 125, 93 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 77, 95 eurot ja edaspidi viivise 0,03% päevas põhinõudelt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimäära 11, 9 % aastas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul (19.07.2013-12.07.2017). Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Hageja on arvestanud intressi perioodi eest kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress summas 125, 93 eurot.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415, mille lõige 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja laenusaajana ei pea maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist peab laenusaaja
2-14-26975 lisaks eelnevale viivisele (so. viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. sisse nõutavaks muutunud viivis 77, 95 eurot. Hageja nõuab edaspidi viivist 0,03% päevas põhinõudelt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 551, 51 eurot sh 21.08.2014 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja 27.10.2014 hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 155 eurot, õigusabi kulud 351, 51 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on lisaks hagiavaldusele ja selle lisadele (tl 12-30) esitanud kohtule 27.11.2014 kirjaliku seisukoha koos täiendavate tõenditega kostja vastuse osas, milles põhjendatakse täiendavalt hageja nõuet (tl 57-64) ning 09.06.2015 nõude aluseks olevad originaaldokumendid (tl 79). Kohus leiab, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 351, 51 eurot on vajalik ja põhjendatud. Riigikohus on 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13 leidnud „et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“. Käesolevas asjas ei ületa hageja õigusabikulu (351, 51 eurot) hagihinda (1420, 24 eurot). Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 551, 51 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel täiendav riigilõiv 155 eurot, õigusabi kulud 351, 51 eurot ja viivise menetluskuludelt (351, 51 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.