Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-14-26975

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

2-14-26975 kontrollida. Müügilepingul ning isikut tõendaval dokumendil olevad allkirjad ei erine olulisel määral üksteisest. Hagejal ei ole vastuväiteid käekirja ekspertiisi määramiseks.

II KOSTJA VASTUS

III KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-26975 elukohana, ega elukoha andmetena. Kinnistusraamatu järgi kuulub korteriomand aadressil xxx linnas kostjale. Lepingu üldtingimuste p 8.1 järgi edastatakse lepingust tulenevad teated lepingu p-s 1.4 märgitud posti, või e-posti aadressile. Lepingu p 1.4 on kostja aadressiks märgitud xx ja e-posti aadressiks xxx (tl. 16). Seega ei oma tähtsust kostja väide, et ta korterit ei kasuta, sh. oma elukoha andmetena. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste järgi oli hageja õigustatud lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teatise edastama lepingus märgitud aadressile.

2-14-26975 lisaks eelnevale viivisele (so. viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. sisse nõutavaks muutunud viivis 77, 95 eurot. Hageja nõuab edaspidi viivist 0,03% päevas põhinõudelt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (1096, 31 eurot) alates 28.10.2014 võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 551, 51 eurot sh 21.08.2014 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja 27.10.2014 hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 155 eurot, õigusabi kulud 351, 51 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on lisaks hagiavaldusele ja selle lisadele (tl 12-30) esitanud kohtule 27.11.2014 kirjaliku seisukoha koos täiendavate tõenditega kostja vastuse osas, milles põhjendatakse täiendavalt hageja nõuet (tl 57-64) ning 09.06.2015 nõude aluseks olevad originaaldokumendid (tl 79). Kohus leiab, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 351, 51 eurot on vajalik ja põhjendatud. Riigikohus on 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13 leidnud „et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“. Käesolevas asjas ei ületa hageja õigusabikulu (351, 51 eurot) hagihinda (1420, 24 eurot). Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 551, 51 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel täiendav riigilõiv 155 eurot, õigusabi kulud 351, 51 eurot ja viivise menetluskuludelt (351, 51 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.