2-20-26
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-20-26
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2020, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
D. K.i hagi V. K.i vastu elatise nõudes. Hagihind 2 628 eurot. Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 407 lg 1
Menetluse staatus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
Hageja seaduslik esindaja:
Kostja:
D. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx, Ida-Viru maakond, e-post xxx) V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx, Ida-Viru maakond, e-post xxx)
D. K. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi V. K.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja osales lapse ülalpidamises osaliselt, makstes 2019.a. detsembris lapse ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot ning teatas, et rohkem ta hageja ülalpidamiseks raha ei kanna. Laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palub välja mõista kostjalt elatise hageja ülalpidamiseks alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud määras. Hagiavalduses on esitatud taotlus hagi tagamiseks.
02.01.2020. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 02.01.2020. a määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse käiguta, andes hageja seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagi tagamise nõude põhjendamiseks ja korrektse hagi tagamise taotluse esitamiseks. Hageja seaduslik esindaja kõrvaldas puudused 16.01.2020, esitades kohtule põhistatud taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt ei täida kostja lapse ülalpidamise kohustust, kostja olevat viimati tasunud elatist detsembris 2019 summas 100 eurot ning teatanud, et rohkem raha ei maksa. Seadusliku esindaja väitel töötab kostja Soomes ja saab piisavat sissetulekut elatise maksmiseks. Laps on oma ema täielikul ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja taotles hagi tagamiseks tagada kuni kohtuotsuse tegemiseni ülalpidamiskohustuse täitmine V. K.i poolt, mõistes välja elatise seadusega ettenähtud alammääras, so 292 eurot kuus. 16.02.2020. a määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse.
Maakohus saatis kostjale V. K.ile hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 05.02.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Registreeritud sünni tõendist (tl. 6) nähtub, et hageja seaduslik esindaja A. F. on alaealise lapse D. K.i ema, seega lapse seaduslik esindaja. V. K. on D. K.i isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2020. aastal on 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale V. K.ile kätte isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt V. K.ilt välja elatise hageja D. K.i kasuks alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus kuni D. K.i (sündinud xx.xx.2017) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2035, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1).
Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (kui nad olid tekkinud) poolte endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.