Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-15-11867/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1131

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Capital Inkassoteenused OÜ11553825(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-11867

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-11867

Tsiviilasi

Capital Inkasso OÜ hagi F.S.i vastu võlgnevuse 3895.00 eurot, leppetrahvi 1000.00 eurot, viiviste 704.04 eurot ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8809.04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Capital Inkasso OÜ, registrikood 11553825, asukoht Estonia pst 15a, 10141 Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab, e-post: [email protected] Kostja: F.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista F.S.ilt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825) kasuks 13.09.2013 sõlmitud võlatunnistusest/maksegraafikust FS190759 tulenev põhivõlg 3895.00 eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2103.30 eurot, kokku 5998.30 eurot (viis tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 30 senti).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid 02.09.2015 kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja ei ole täitnud hagejaga 13.09.2013 sõlmitud võlatunnistusest/maksegraafikust FS190759 tulenevaid

rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 kohaselt viivist, mis on arvutatud võlatunnistuses kokkulepitud viivise määra alusel 0,5 % päevas. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 3895.00 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2103.30 eurot ja viivis arvestatuna tasumata võla põhiosalt alates 23.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,5 % päevas, kuid mitte rohkem kui kokku 3895.00 eurot hageja Capital Inkasso OÜ kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 1000 eurost leppetrahvi ja sissenõutavaks muutunud leppetrahvilt viivise tasumise nõuet. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. VÕS § 44 kohaselt kui leppetrahvi tasumise nõuet kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab, et võlgnevuse tasumisega viivitamise eest peab kostja juba tasuma viivist 0,5% päevas ja lisaks leppetrahvi tasumine 25,67% suuruses summas tasumata põhivõlalt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis on tühine. Tarbijakrediidilepingu puhul on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel leppetrahvi – alus VÕS § 415 lg.1. Tehingu v. selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlustest. Seega kohus leiab, et leppetrahvi ja sellelt arvestatud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o 82,09 % (hagi esitamise seisuga hageja nõue 5599.04 eurot ja kohtuotsusega rahuldatud nõue 4596.10 eurot. Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 82,09 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 17,91 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude nimekirja kohaselt hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 500 eurot ja õigusabikulud 260 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust ja õigusabikulust, summas 760 eurost 82,09 % ehk 623.88 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).