2-15-15632
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2015. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
A. N. hagi Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
A. N. (IK xxx, viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi 41536)
Kostja:
Viru Vangla (RK xxx, asukoht: Ülesõidu 1, Jõhvi 41536)
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtumäärus saata teadmiseks hagejale.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Hagiavalduse kohaselt käis hageja 17.07.2013.a Viru Vangla uroloogi dr. T. M.i juures kaebustega suguelundi peale tekkinud punnide kohta. Dr. M. diagnoosis anogenitaalkondüloomid ehk tüükad ja määras ravi, mida arsti sõnul pidi hageja hakkama saama kahe nädala jooksul. Raviga aga ei alustatud. Tüükad tekitasid sügelust ning sügamise tagajärjel oli suguelund paistes, mis tekitas hagejale ebamugavustunnet ja aeg-ajalt piina. Kuu aja möödudes lasi hageja end uuesti uroloogi vastuvõtule registreerida uurimaks, miks määratud raviga alustatud pole. Uroloog lubas asja uurida. Hageja ei hakanud aga ravi saama ka pärast teist vastuvõttu. 18.11.2013. avastati valvurite ruumist hagejale määratud ravim Duofilm lahus, mida hagejale ei antud kuigi vanglas oli reaalselt olemas. Ravi hakkas hageja saama alles 20.11.2013.a so 4 kuud 3 päeva ehk 123 päeva hiljem esimesest vastuvõtust ja ravi määramisest. Viru Vangla arst R. A. 03.01.2014.a tõendi kohaselt oli hagejale ordineeritud ravi adekvaatne ja ravi lõpetati kuue päeva möödudes ning seoses hageja tervenemisega. Hageja väidab, et ta ei olnud täielikult tervenenud, kuid keegi ei tundnud selle vastu huvi. Hageja leiab, et tema inimväärikust on alandatud, talle ei võimaldatud määratud ravi ning seetõttu pidi hageja taluma tervisehädast tulenenud vaevusi. Hageja palub maakohtul välja mõista kostjalt õiglane hüvitis hagejale põhjustatud kannatuste eest (4 kuud ja 3 päeva).
Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab uue kohtusse pöördumise. Kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata muuhulgas ka juhul kui esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 372 lg 2 p 2)
välja mõistetud. Hageja väited, et vanglas olemas olnud ravim ei olnud sobiv, on paljasõnaline ja põhineb hageja enda oletustel. Arvestades haldusasjas tehtud lahendis ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis toodut on küsitav põhjusliku seose tuvastamine meditsiinitöötajate tegevuse /tegevusetuse ja A. N.i väidetavate kannatuste vahel. Käesoleva kaasuse asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada ka raviviga, mis iseenesest võiks anda alust mittevaralise kahju nõudeks. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1, kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.