Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. veebruar 2025 nr 2-24-109581 OK Incure OÜ hagi T.T. vastu ESTO AS-ga 08.02.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4975808993 tuleneva põhivõlgnevuse 315,77 euro, intressi 98,51 euro, võla sissenõudmiskulu 25 euro ja viivise 44,10 euro ning 28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 30315401704 tuleneva põhivõlgnevuse 74,28 euro, intressi 3,65 euro, viivise 2,90 euro ja haldustasu 6,80 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Tsiviilasja hind
566,69 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn)
Hageja esindaja
Anu Volmer (e-post: XXX)
Kostja
T.T. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista T.T. OK Incure OÜ kasuks tasumata põhivõlg 201,60 eurot.
3.Resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 36% kostja ja 64% hageja kanda.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista T.T. OK Incure OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 63 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Kostja ja ESTO AS (krediidiandja) sõlmisid 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 4975808993, krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 47-51). Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt lepingu intressimäär, s.o 35,40% aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus on 50,45% aastas, krediidi kogukulu 4351,61 eurot.
3.Kostja pidi tasuma igakuiselt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule. Kostja on perioodil 08.02.2022 - 15.12.2023 saanud krediiti kokku summas 398 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, see tähendab 6,20 eurot. Kostjale on 09.02.2022 kantud 193,80 eurot ja 16.06.2022 198 eurot (dtl 5355). Kostja tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 315,77 eurot (krediit 398 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 82,23 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 35,40% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 98,51 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 08.02.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2023 kogunenud intress 197.98 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 99,47 eurot = 98,51 eurot). Vastavalt Teenusetingimustele kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras s.o 35,40% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 07.05.2024 kokku summas 44,10 eurot. Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe kohaselt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot. Hageja saatis peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel nõudekirjad: 08.01.2024 (15 eurot), 13.02.2024 (5 eurot), 05.03.2024 (5 eurot) (dtl 81-89).
4.Krediidiandja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist seoses tarbijakrediidilepinguga nr 4975808993 järgmiselt. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust, analüüsides tema arvelduskonto XXX viimase nelja kuu sissetulekuid perioodil 01.10.2021 - 08.02.2022. Selle analüüsi põhjal tuvastati kostja keskmiseks sissetulekuks
1032,62 eurot kuus (91-99). Regulaarsete sissetulekutena arvestati töötasu XX OÜ-st ning peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt summas 60 eurot. Kostja oli enda igakuiseks sissetulekuks deklareerinud 1000 eurot ja oma finantskohustuste suuruseks 100 eurot (dtl 90). Krediidiandja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel ka muid mõistlikke majapidamiskulusid summas 100 eurot. Täiendavaid finantskohustusi ei tuvastatud, kuna registriandmete ja esitatud info põhjal ei ilmnenud maksehäireid ega täitmata kohustusi (dtl 100, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st). Vaba tagasimaksega krediidileping tähendab, et otseseid igakuiseid kuumakseid ei ole, vaid klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kui kogu krediidilimiit (2000 eurot) oleks kasutuses, moodustaks maksimaalne intressimakse kuus ligikaudu 60 eurot (2000 eurot x 0,1% x 30 päeva), millele lisanduks krediidisumma tagasimakse 33,33 eurot, kokku 93,33 eurot. Seega kujunes krediidi väljastamisel kostja kohustuste osakaal sissetulekutest 19,30% ((93,33 + 100) / 1032.62 x 100), mis on Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas äärmiselt mõistlik tase. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjal endiselt piisavalt vahendeid majapidamiskulude katmiseks. Hageja selgitab, et arvelduskonto analüüs, mis on kuupäevaga 17.04.2024, viitab krediiditoimikust väljastamise kuupäevale, mitte analüüsi tegelikule koostamise ajale, mis viidi läbi enne krediidilepingu sõlmimist. Kostja finantskohustuste suhe tema sissetulekutesse oli novembris 2021 46,26%, detsembris 2021 63,75% ja jaanuaris 2022 54,81%, moodustades keskmiselt 54,94%. Krediidiandja leidis, et see tase on aktsepteeritav ning pärast finantskohustuste tasumist jäi kostjale piisavalt vabu vahendeid majapidamiskulude katmiseks. Samuti on hageja seisukohal, et kostja poolt teise isiku, R. Hints, eest tasutud kohustusi ei saa arvestada kostja enda finantskohustustena, kuna need ei olnud tema otsesed lepingulised kohustused. Hageja täpsustab ka intressinõuet krediidilepingus 4975808993, viidates, et hagiavalduses on ekslikult arvestatud intressi tasutud summaks 98,51 eurot, kuigi tegelik laekumine intressi katteks oli 103,79 eurot. Seega on korrektne intressinõue 94,19 eurot (kogunenud intress 197,98 eurot, millest maha arvestatud tasutud intress 103,79 eurot). Intressinõude korrigeerimise tulemusena muutub ka hagihind, milleks on nüüd 566,69 eurot.
5.Kostja ja ESTO AS sõlmisid 28.12.2021 järelmaksulepingu nr 30315401704 kauba soetamiseks maksumusega 139,19 eurot. Kostja hakkas seega krediiti kasutama 28.12.2021. Krediidi kulukuse määraks on 50,57% aastas, krediidi kogukuluga 207,36 eurot. Intressimäär on 9,90% aastas ehk 0,03% päevas. Lepingu kohaselt on igakuise osamakse suurus 8,64 eurot, kokku 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.12.2023.
6.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 133,37 eurot, millest on arvestatud põhiosa 64,91 eurot, intressi katteks 23,61 eurot, haldustasu katteks 23,80 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 1,05 eurot, meeldetuletustasude katteks 20 eurot (dtl 64). Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 74,28 eurot (väljastatud krediit summas 139,19 eurot – tagasimaksed summas 64,91 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja jäi võlgnevusse alates 15.03.2023 intressi osamakse tasumiseega, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.03.2023-15.07.2023 kokku summas 3,65 eurot. Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele arvestab hageja viivist tagastamata krediidisummalt määraga 9,90% aastas ehk 0,03% päevas võlgnetavalt summalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise seisu päevaga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 9,90% aastas kokku summas 2,90 eurot. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punkti 3 (krediidiga seotud kulud – kaasnevad kulud) ja maksegraafiku kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 1,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 6,8 eurot (4 x 1.70 eurot, st. 15.03.202315.07.2023 eest).
7.Krediidilepingu nr 30315401704 taotluses teavitas kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (dtl 101). Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 448,71 eurot, tuginedes Pensionikonto analüüsile (dtl 102). Kostja teavitas oma finantskohustuste suuruseks 100 eurot (dtl 101). Krediidiandja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel ka muid mõistlikke regulaarseid kulutusi majapidamisele summas 100 eurot. Täiendavaid kohustusi ei tuvastatud, kuna registriandmete ja esitatud info põhjal ei ilmnenud maksehäireid ega täitmata kohustusi (dtl 99). Kostja järelmaksulepingu igakuine kohustus oli 8,64 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 24,21% ((8,64 + 100) / 448,71 x 100), mis on Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas äärmiselt mõistlik tase. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjal endiselt piisavalt vahendeid majapidamiskulude katmiseks. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Täiendavalt lisab hageja, et arvestades kohustuse väikest summat ja madalat igakuist osamakset, ei ole hageja hinnangul realistlik eeldada äärmiselt põhjalikku krediidianalüüsi. Selline lähenemine muudaks väiksemamahuliste järelmaksulepingute sõlmimise ebamõistlikult keeruliseks ning praktikas võimatuks.
8.Krediidilepingute nr 4975808993 ja nr 30315401704 “II Põhitingimuste” osa järel on selgitatud, et käesoleva lepingu osaks on Teenusetingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted, mis on kättesaadavad ESTO kodulehel https://esto.ee. Maksegraafik ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht on lepingu osad.
9.Kostjat hoiatati 30.11.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teadetega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.12.2023, jooksul võlgnetavaid summasid (dtl 64-67). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja oli alates märtsist 2023 viivituses mõlema lepingu raames täielikult vähemalt kolme, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023 osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 15.12.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohase teatise kostja emailile XXX (dtl 70-72).
10.Kostjale edastati 09.01.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 75).
11.Kohus võttis asja 09.05.2024 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.
12.Kostja leiab 26.05.2024 esitatud vastuses, et krediidiandja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tema krediidivõimekuse hindamine ei ole olnud piisav ega põhjalik (dtl 117-119). Kuigi krediidiandja kogus kontoväljavõtteid ja registriandmeid, ei ole neid adekvaatselt analüüsitud ega hinnatud realistlikult Kostja tegelikku maksevõimet. Kostjal oli juba enne laenu võtmist mitmeid finantskohustusi ning suur osa tema sissetulekust kulus laenude tagasimaksetele, mistõttu poleks pidanud talle täiendavat krediiti väljastama. Kostja leiab, et krediidiandja piirdus vaid maksehäirete kontrollimisega, kuid ei hinnanud tema tegelikku finantskäitumist ega võimekust igakuiste laenumaksete tasumiseks. Kontoväljavõttest on selgelt näha, et suur osa tema sissetulekust kulus varasematele laenumaksetele ning tema majanduslik olukord ei võimaldanud täiendavate kohustuste võtmist. Sellest hoolimata andis krediidiandja talle korduvalt laenu, süvendades seeläbi tema makseraskusi veelgi. Lisaks leiab ta, et krediidiandja kasutas agressiivseid turundusvõtteid, suunates teda uusi laene võtma, isegi olukorras, kus varasemad kohustused olid juba raskesti hallatavad. Krediidiandja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust tagada, et laenuvõtja on tegelikult võimeline oma kohustusi täitma, ega teinud piisavalt pingutusi, et kontrollida kostja finantsolukorda. Seetõttu palub kostja
menetluse lõpetamist, kuna krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning väljastatud laen on olnud majanduslikult vastutustundetu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
14.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
16.On tuvastatav, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 (I) krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 47-51) ning kostjale on 09.02.2022 ülekantud 193,80 eurot (dtl 53) ja 16.06.2022 ülekantud 198 eurot (dtl 55). Samuti on tuvastatav, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 28.12.2021 järelmaksulepingu nr 30315401704 (II), mille alusel osteti kaup maksumusega 139,19 eurot ning maksegraafiku kohaselt oli ettenähtud 24 igakuist osamakset summas 8,64 eurot. Mõlemal juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja laenu välja maksnud. Kohus loeb tõendatuks, et krediit on kostja kasutusse antud kauba eest tasumise kaudu. Samuti on tuvastatav, et krediidiandja andis mõlema lepingu osas täiendava kahenädalase tähtaja (dtl 65-68). Kuna kostja ei tasunud võlga ka pärast täiendavat tähtaega, ütles krediidiandja laenulepingud 15.12.2023 üles (dtl 71-73) ning loovutas nõuded hagejale 09.01.2024 (dtl 76-79). Kostja ei ole ülesütlemise ega nõuete loovutamise kohta vastuväiteid esitanud.
17.Kostja poolt 08.02.2022 allkirjastatud tarbijakrediidilepingu konteiner sisaldab lisaks lepingule ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ja teenustingimusi (dtl 40-51). Samuti sisaldab 28.12.2021 allkirjastatud järelmaksulepingu konteiner lepingut ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte (dtl 57-63). Kohus on kontrollinud hagis esitatud andmete põhjal, et 08.02.2022 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 krediidi kulukuse määr 50,45% ei ületanud selle sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (50,85%). Samuti ei ületanud 28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 30315401704 krediidi kulukuse määr 50,57% selle sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,04%).
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 11.04.2024 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.
19.Kohus ei nõustu väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud asjaoludest nähtuvalt hindas krediidiandja kostja varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja finantskohustusi peamiselt laenutaotluses esitatud andmete, pensionikonto ning
arvelduskonto väljavõtte alusel. Lisaks kogus krediidiandja teavet kliendi andmete õigsuse ning varasemate maksekohustuste täitmise kohta avalikest andmebaasidest, sealhulgas E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Hagiavalduse kohaselt ei tuvastanud krediidiandja täiendavaid kohustusi ei esitatud andmete ega registriandmete põhjal. Päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei näidanud krediidisaajal maksehäireid ega täitmata kohustusi.
20.Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). Hageja on esitanud tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 hindamisel kostja laenutaotluse (dtl 90) ning lisaks konto analüüsi perioodil 01.10.2021–08.02.2022, mille juurde kuulub ka konto väljavõte (dtl 91-98). Taotluses on kostja märkinud oma sissetulekuks 1000 eurot, kohustusteks 100 eurot ning eluasemekuludeks samuti 100 eurot, märkides ära ka ühe ülalpeetava. Kohus ei mõista, kuidas krediidiandja ei tuvastanud kostja konto väljavõtte põhjal tema täiendavaid finantskohustusi. Analüüsides kostja finantsseisundit krediidilepingu nr 4975808993 sõlmimisele (08.02.2022) eelnenud nelja kuu jooksul, on ilmne, et kostja oli märkimisväärses finantssõltuvuses, mida iseloomustab laenukohustuste oluline osakaal tema sissetulekutes. Konto väljavõtte põhjal olid kostja sissetulekud oktoobris palk 803,35 eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 863,35 eurot. Samal kuul tegi ta makseid mitmetele krediidiasutustele, sealhulgas Coop Finants AS-le summas 48 eurot, 14,79 eurot ja 61,50 eurot, Inbank Finance AS-le 124,40 eurot, Holm Bank AS-le 74 eurot, Svea Finance AS-le 13 eurot, TF Bank AB-le 17,85 eurot ja 16,83 eurot, Bondora AS-le 133,23 eurot ja 134,44 eurot, Bigbank AS-le 176,10 eurot ning Placet Group OÜ-le 50 eurot ja 78,76 eurot. Kokku moodustasid tema väljaminekud nendele asutustele 868,90 eurot, mis ületas tema kuu sissetuleku. Novembris olid kostja sissetulekud palk 880,80 eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 940,80 eurot. Laenumaksed jätkusid, sealhulgas Ferratum Bank PLC-le 201 eurot, Holm Bank AS-le 68 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 63 eurot, Coop Finants AS-le 48 eurot ja 14,79 eurot, Inbank Finance AS-le 123,71 eurot ning TF Bank AB-le 21,59 eurot ja 22,62 eurot. Kokku tasus ta nendele krediidiasutustele 562,71 eurot. Detsembris olid kostja sissetulekud palk 837,52 eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 897,52 eurot. Kuu jooksul tegi ta mitmeid laenumakseid, sealhulgas Placet Group OÜ-le 84 eurot ja 53 eurot, Bondora AS-le 134 eurot ja 134 eurot, Coop Finants AS-le 48 eurot ja 14,79 eurot, Esto AS-le 33,40 eurot ning Ferratum Bank PLC-le 205 eurot. Kokku ulatusid tema väljaminekud neile asutustele 706,19 euroni. Jaanuaris suurenes kostja sissetulek märgatavalt, moodustades kokku 1428,81 eurot (palk 1368,81 eurot ja peretoetus 60 eurot). Samas jätkusid ka suured laenumaksed: Bigbank AS-le 333 eurot, Bondora AS-le 134,60 eurot ja 130,85 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 47,65 eurot ja 62,80 eurot, Inbank Finance AS-le 123,71 eurot, Coop Finants AS-le 48 eurot, 14,79 eurot ja 70 eurot. Kokku ulatusid väljaminekud neile asutustele 965,40 euroni.
21.Kohus leiab, et konto väljavõtte põhjal oli kostja finantskohustuste tase märkimisväärselt kõrge ning krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud tema tegelikku maksevõimekust. Eestis puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki laenukohustusi, mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab hinnata tarbija tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot kuus ning samal aastal kehtinud miinimumelatis ühele lapsele oli 292 eurot kuus. Seega oleks minimaalne summa, mida krediidiandja pidanuks arvestama kostja elamiskuludeks ja lapse ülalpidamiseks, kokku 525,57 eurot kuus. Kuna juba oktoobris ületasid kostja finantskohustused tema sissetulekuid, oli tema majanduslik seisund objektiivselt keeruline. Sellises olukorras, kus kostjale ei jää pärast kohustuste täitmist kätte isegi elatusmiinimumi ega lapsele ülalpidamiseks vajalikku summat, on krediidiandja otsus pidada teda krediidivõimeliseks äärmiselt küsitav. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks
krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut.
22.Hageja on esitanud tarbijakrediidilepingu nr 30315401704 hindamisel kostja laenutaotluse (dtl 101) ning lisaks pensionikonto väljavõtte (dtl 101). Taotluses on kostja märkinud oma sissetulekuks 1000 eurot, kohustusteks 100 eurot ning eluasemekuludeks samuti 100 eurot, märkides ära ka ühe ülalpeetava. ohus asub seisukohale, et ka järelmaksulepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja täitnud kohustust kontrollida kostja tegelikku maksevõimekust. Ei ole esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi perioodi kohta, mis eelnes lepingu sõlmimisele, mistõttu ei ole võimalik teha objektiivseid järeldusi kostja tegeliku krediidivõimekuse kohta. Samuti ei ole esitatud andmeid kostja tegelike eluaseme-, toidu- ja muude igapäevaste kulude kohta, vaid on lähtutud üksnes kostja enda avaldatud informatsioonist, mida ei saa pidada usaldusväärseks ega piisavaks krediidivõimelisuse hindamiseks. Isegi kui hageja väidab, et väiksema järelmaksu väljastamisel ei ole eluliselt realistlik, et krediidiandja viiks läbi põhjaliku süvaanalüüsi, ei vabasta see krediidiandjat vastutusest. Krediidiandja argument, et selline praktika välistaks väikese mahuga järelmaksulepingute sõlmimise, kuna krediidi sõlmimise kulud ja tingimused muutuksid liiga mahukaks, ei ole põhjendatud. Kohus rõhutab, et krediidiandjal on kohustus veenduda iga krediidilepingu puhul tarbija maksevõimes. Mõeldamatu on seisukoht, et väikese summa puhul ei peaks krediidiandja kostja finantsseisundit kontrollima, sest just sellisel viisil satuvad tarbijad makseraskustesse – võttes järjest väikeseid laene, mille puhul võlausaldajad krediidivõimelisust ei kontrolli. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud oma kohustust hinnata kostja maksevõimekust ka järelmaksulepingu sõlmimise puhul.
23.Kohus on kontrollinud 08.02.2022 sõlmitud krediidilepingule eelnenud pangakonto väljavõtet ning jõudnud veendumusele, et kostjal olid juba oktoobris 2021 märkimisväärsed finantsraskused, kus tema kohustused ületasid sissetulekuid. See tähendab, et krediidiandja oleks pidanud märkama kostja finantsprobleeme juba kolm kuud enne esimese lepingu, 28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu sõlmimist. Kui krediidiandja oleks oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud ja krediidivõimekust põhjalikult hinnanud, oleks ta tuvastanud, et kostja ei olnud juba tollal võimeline täiendavaid krediidikohustusi kandma. Selle teabe pinnalt ei oleks pidanud sõlmima ka 08.02.2022 uut krediidilepingut. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning jätnud kostja tegeliku finantsseisundi nõuetekohaselt hindamata.
24.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal (28.12.2021 ja 08.02.2022) 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
25.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tarbijakrediidilepingu nr 4975808993 alusel on kostjale väljastatud krediiti 391,80 eurot, millest ta on tagastanud 196,02 eurot, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seetõttu mõistab kohus
hageja kasuks 195,78 eurot, mis kujuneb järgmiselt: 391,80 eurot (väljastatud krediit) – 196,02 eurot (tasutud tagasimaksed) – 6,20 eurot (väljavõtte tasu). Samuti tuleb 28.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 30315401704 alusel ostetud kauba maksumusest 139,19 eurot maha arvestada kostja poolt tehtud maksed summas 133,37 eurot. Seega jääb kostjal selle lepinguga seonduvalt tasuda 5,82 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 201,60 eurot (5,82 + 195,78) Seda summat ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.
27.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 175 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 36% menetluskuludest, mis on 63 eurot (175 × 36%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.