Hageja: A-H K (isikukood: xxxx, aadress: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: H K (isikukood: xxxx, aadress: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx) Kostja: E K (isikukood: xxxx, aadress: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E K ́ult igakuine elatis A-H K`u ülalpidamiseks summas 235 eurot (kakssada kolmkümmend viis eurot) kuus alates 13.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 19.09.2037.a.
3.Elatise maksed kanda hiljemalt kalendrikuu 15. kuupäevaks J T arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „elatisraha A-H K“.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.13.12.2019 esitas A-H K Harju Maakohtusse hagi E K vastu elatise nõudes. Kuna kostja ei täida ülalpidamiskohustust, siis hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 13.11.2019.a. 28.01.2020 toiminud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja palub elatise summa määrata muutuva suurusena vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kostja vastuväited
2.09.01.2020 esitatud vastuses (tlk 9 jj) kostja on seisukohal, et elatise nõudeks puudub alus. Kostja leiab, et kuna suhtluskord on määramata, siis on elatise nõue ennatlik. Alles pärast suhtluskorra määramist on alust elatisele ning kes, ja kas üldse, kellele ja millises ulatuses elatist maksab. Kostja üüris poolte ühisel soovil perele pikaajaliselt korteri xxxx alates 12.09.2019. H K kolis koos lapsega xxxx 24.11.2019 omal soovil. Perioodil 24.11.2019 kuni tänaseni külastab kostja poega regulaarselt, ostab süüa ja muud vajalikku. Novembrikuus kandis kostja H K kokku 185 eurot. Jõulud ja aastavahetuse perioodi veedeti kostjaga koos. Praegu kostjal püsiv sissetulek puudub. Suulisel kokkuleppel tasub kostja esimese lapse H K ülalpidamiseks 156 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise
maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates
01.jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb elatise miinimummäär 270 eurot.
5.Kohus loeb registriväljavõttegatõendatuks, et hageja A-H K on sündinud 19.09.2019. Lapse emana on registrisse kantud H K ja isana E K. Seega on H K ja E K lapse hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
7.Kostja vaidlustab hageja kulude suuruse ning palub välja mõista elatis allapoole seadusega sätestatud minimaalse määra, sest kostja majanduslik olukord ei võimalda elatist suuremas summas maksta. 28.01.2020 toiminud kohtuistungil avaldas kostja, et õiglane oleks tasuda hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus.
8.Kostja väite kohaselt on elatise nõue ennatlik, sest suhtluskord on määramata. Alles pärast suhtluskorra määramist on alust elatisele ning kes, ja kas üldse, kellele ja millises ulatuses elatist maksab. Kohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega, et elatist saab nõuda alles pärast suhtlemiskorra kindlaks määramis. Laps vajab oma vanematelt ülalpidamist täna ja kuna alaealine laps ise endale elatist teenida ei suuda, siis lapse ülalpidamise kohustust täidavad lapsevanemad. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Praegusel juhul ei ole kostja kohtule tõendanud, et lapsel on vahelduv elukoht, millega kohus võiks elatise määramisel arvestada. Lisaks märgib kohus, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures. Elatise suurus tuleb kindlaks teha PKS § 99 järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1-118-12, p 15).
9.Kuna kostja vaidlustab lapse kulusid, siis kohus hindab hageja kulude põhjendatust. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada. Arvestades hageja poolt hagiavalduse esile toodud hagi põhistusi, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja,
asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 28.01.2020 istungiprotokoll): 1) Eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, TV) kokku 60 eurot lapse kohta. Laps elab koos emaga 2-toalises korteris xxxx. Kostja vaidlustab kulud ja leiab, et summa peaks olema 50 eurot. Hageja nõustub kostja pakutuga. Kohus loeb põhjendatud eluasemekuluks 50 eurot kuus. 2) Toidukulu 130 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, kuid ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Arvestades toiduainete hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvava lapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, püreestatud lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa 2 liikmelise perekonna toidukorvist tarbib, siis kohus lähtub toidukulu suuruse puhul üldteada olevast suuruses 130 eurot (s.o 4,3 eurot päevas lapse kohta). Kohus asub seisukohale, et toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuna üldtuntud asjaolu on, et elamiseks on vaja toitu. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. 3) Tervishoid 20 eurot. Selle kululiigi moodustavad kulud, mis kaasnevad järgmiste ostudega: palsam, dušigeel, kreemid, vitamiinid, ravimid jne. Kohus on seisukohal, et on üldteada asjaolu, et lapse tervishoiu eest tuleb hoolt kanda ning tervishoiu puhul tuleb pidada mõistlikuks kuluks 20 eurot kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 10 eurot. 4) Hügieenitarbed 100 eurot kuus. Arvestades lapse vanust, mähkmete vajadust ja mähkmete maksumust, siis kohus loeb põhjendatud hügieenitarvete kuluks 100 eurot kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 20 eurot. 5) Riided ja jalanõud 80 eurot. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 80 eurot. 6) Muud vältimatud püsikulutused: toolid, käimiskärud, kergkäru, mänguasjad 90 eurot kuus. Kostja väitel on ta nõus suuremad arendavad asjad kahepeale ostma. Kohus selgitab, et nimetatud kulu arvestab kohus väljamõistetava elatise hulka ning kostjal puuduvad kohustused lisaks väljamõistetavale elatisele tasuda täiendavaid summasid. Juhul kui kostja soovib enamaga panustada kui väljamõistetud elatis, siis vabal tahtel on tal selleks õigus, kuid mitte kohustus.
7) Kohus ei pea põhjendatuks arvestada elatise hulka 200 eurot kuus lapsehoiutasu. Laps on hageja emapoolse vanaema hoida, kes on pensionär. Puudub mõistlik põhjendus hageja ema väitele tasuda lapse hoidmise eest lapse vanaemale 200 eurot kuus olukorras kui on raskusi lapse esmavajaduste katteks. Kohus ei pea praegusel juhul õigeks perekonnaliikmete teeneid rahasse ümber arvestada, küll aga saab pidada põhjendatuks kui lapse hoidmise ajaks viiakse mähkmed ja riided ja mänguasjad vanaema juurde. Mähkmete, riided ja mänguasjad on kohus juba eelpool arvestanud elatise hulka.
10.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Eelmärgitud kulude hindamisel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid summas 470 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 235 eurot.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Kostja on tööotsijana xxxx arvel olnud alates septembrist 2018. Kostja sissetulek on olnud xxxx ametiühingu xxxx poolt 1350 eurot kuus, mis katkestati novembris 2019 kuni veebruarini 2020. Pole teada, kas peale katkestamise lõppu väljamaksed xxxx poolt jätkuvad. See tähendab, et kostjal puudub kindel sissetulek 3 kuud (detsembrist kuni veebruarini), juhul kui tööd ei leia. 28.01.2020 toimund ärakuulamisel kinnitas kostja, et hetkel teeb ta juhutöid.
12.Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut,
tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
13.Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja ei võtnud xxxx poolt pakutavat vastu, siis kostja sissetulek on piisav, et maksta hagejale elatist 235 eurot kuus. Kostja väide, et ta maksab teisele lapsele H K 156 eurot kuus, ei anna alust mõista hagejale välja elatist vähem kui hageja põhjendatud vajadused. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu (PKS § 102 lg 1 ja lg 2) ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla 235 euro põhjendatud. Kohus selgitab, selleks, et hoida ära võimalikke erimeelsusi, siis on lapse huvides, et käesoleva kohtuotsusega mõistetaks kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks.
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 235 eurot kuus alates 13.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et pärast käesoleva otsuse jõustumist, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.