Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 21.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-14-38370/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1263

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21.oktoober 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-14-38370

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi V. S. (SIKK) vastu võla ja viivise summas 326,73 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

346,66 eurot Hageja: Creditreform Eesti OÜ – registrikood 10887820, asukoht Pirita 20, Tallinn Lepinguline esindaja: Olga Vijard; e-post: [email protected] Kostja: V. S. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx Posti (sealhulgas menetlusdokumente) vastu võtma volitatud isik: S. K. - isikukood xxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Creditreform Eesti OÜ hagi V. S. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista V. S. AS Creditreform Eesti OÜ kasuks 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot ja 61 senti lepingust tuleneva võla katteks, sealhulgas 273 eurot põhivõlgnevuse ja 62,61 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.10.2015.a. (kaasa arvatud) tekkinud viivise katteks.

3.Välja mõista V. S. Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (273 eurot) alates 22.10.2015.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras (0,022% põhivõlgnevuselt, s.o 0,06 eurot päevas), kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostja poolt volitatud isikule isiklikult kätte toimetatud 30.06.2015. a (tl 51). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Anttila AS vahel sõlmitud müügileping, mille järgi pidi kostja tasuma müüjale 273 eurot. Müüja on loovutanud 10.11.2014.a. oma nõude hagejale. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mis sätestab, et müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 ja 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 273 eurot alates 27.05.2015. a, s.o alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse 273 eurot täieliku tasumiseni seadusjärgse viivise määraga (käesoleval ajal 0,022% päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 27.05.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 53,73 eurot. Kohus on arvestanud viivist seaduses sätestatud määras, s.o 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 273 eurot ajavahemiku 27.05.2015. a (hagiavalduse esitamise päevast) kuni 21.10.2015. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 148 päeva eest summas 8,88 eurot (273 x 0,022% x 148) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 62,61 (53,73 + 8,88) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina tasumata põhinõudest – 273 x 0,022%, s.o 0,06 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 150 eurot (käibemaksuta) väljamõistmist (tl 23). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 2,37). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja lepinguline esindaja on kostja V. S. suhtes hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulutanud 2 tundi, ühe tunni hinnaga 75 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses on arvestades õigusabi mahtu, vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 225 (75 +150) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel (tl 23). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses – VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval ajal on seadusjärgne viivisemäär 8,05 % aastas, s.o 0,022% päevas.