Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

05.04.2011 ning pärimistunnistus väljastati 06.07.2011. Sellest tulenevalt ei olnud IJ kunagi RJ pärija. Kuivõrd pärast pärimistunnistuse väljastamist ning pärast pärandaja surma on kõik nõuded TV kui pärija nõuded, siis alates 13.07.2010 on IJ teinud tehinguid TV varaga. IJ näol ei olnud tegemist pärijaga, pärandi hooldajaga ega muu õiguslikult pädeva isikuga, kellel oleks õigus pärija vara kasutada ja käsutada, seetõttu on tegu õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille suhtes on TV-l kahju hüvitamise nõue. IJ vastuväited IJ palus jätta vastuhagi rahuldamata. Ta kasutas oma poja RJ pangakontot poja haiguse ajal. RJ ülalnimetatud pangakonto oli IJ ja RJ ühine aktiivne pangakonto ning raha nimetatud pangakontole oli kogutud IJ ja RJ ühise töö tulemusena ühises majapidamises. IJ ja RJ ühises tegutsemises esinevad seltsingulepingu tunnused. IJ oli oma poja RJ surma ajal teadlik, et on oma poja ainuke seadusjärgne pärija. IJ oli teadlik, et tema pojal oli elukaaslane, kellel sündis poeg ja keda RJ kutsus pojaks, kuid kas tegemist on lapsega, kes põlvneb kostja pojast, kostja ei olnud kindel. Vahetult pärast poja surma võttis IJ pangakontolt matusekuludeks 42 825 krooni (2737 eurot). Pärast 19.07.2010 ei ole IJ RJ pangakontolt rohkem raha välja võtnud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja IJ-lt TV kasuks kahju hüvitise 2710,23 eurot. Nii hagi kui vastuhagi menetlusega seotud menetluskulud jäid IJ kanda. RJ arveldusarve nr. XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 21.04.2010-13.07.2010 RJ arveldusarvelt sularahas välja võetud või RJ pangakaardiga tasutud kokku 19 596 kooni (1252,41 eurot). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et RJ oli sellel ajal koomas ja ise eelnimetatud arveldusarvel oleva rahaga tehinguid teha ei saanud. IJ ei vaielnud vastu TV väitele, et eelnimetatud ajavahemikus võttis ta välja sularaha RJ pangakontolt ja tasus RJ pangakaardiga kokku 19 596 krooni (1252,41 eurot). IJ ei tõendanud, et tema ja RJ ühise tegutsemise näol oleks olnud tegemist VÕS §-s 580 sätestatud seltsingulepinguga või tal oli õigus kasutada enda huvides RJ arveldusarvel olevat raha mõnel muul õiguslikul alusel. Samuti ei tõendanud IJ, et ta kasutas RJ kontolt välja võetud sularaha või tasus RJ pangakaardiga RJ huvides. IJ, võttes välja sularaha RJ arveldusarvelt ja tasudes RJ arveldusarvel oleva raha eest pangakaardiga kokku 19 596 krooni (1252,41 eurot), tekitas kahju RJ omandile, st kahju on tekitatud pangas oleva raha kui vallasvara suhtes. IJ kasutas enda kasuks RJ-le kuuluvat raha, ilma, et tal oli pangas asunud raha suhtes mingisugust õigust. Tõendatud on kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda RJ arveldusarvelt võetud summasid VÕS § 127 lg. 1 tähenduses RJ kahjuks, kuna 19 596 krooni (1252,41 euro) võrra oleks RJ-l olnud vara rohkem. TV päris RJ-lt PärS § 130 lg. 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude IJ vastu. RJ arveldusarve väljavõttest nähtuvalt võeti ajavahemikus 14.07. - 19.07.2010 välja sularahas 42 825 krooni ja 30.07.2010 kanti IJ arveldusarvele 14 985 kroon. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist, et IJ kandis RJ matuskulusid järgmiselt: OÜ P arve 9300 krooni, M OÜ arve nr. 363 summas 500 krooni, M OÜ arve summas 14 170 kroon, so kokku 23 970 krooni. TV võttis omaks, et RJ matusekulud olid 35 000 krooni, seega pidi IJ

tõendama, millele kulus RJ arveldusarvelt välja võetud 7825 krooni. RJ arveldusarvelt välja võetud 7825 krooni kasutamise kohta RJ matuste korraldamiseks IJ tõendeid ei esitanud. IJ ei tõendanud, millisel õiguslikul alusel kandis taa RJ arveldusarvelt enda arveldusarvele 14 985 kroon. Kuivõrd 13.07.2010 surnud RJ pärijaks tunnistati TV ning RJ pärand avanes 13.07.2010, siis pärast 13.07.2010 RJ arveldusarvel oleva rahaga tehinguid tehes tegi IJ tehinguid TV-le kuuluva varaga. IJ ei ole RJ pärija, pärandi hooldaja ega muu õiguslikult pädev isik, kellel oli õigus RJ pärandvara kasutada või käsutada. Eeltoodust tulenevalt kasutas IJ pärast 13.07.2010 ilma õigusliku aluseta RJ arveldusarvel olevat raha 22 810 krooni. IJ, võttes RJ arveldusarvelt välja sularaha 7825 krooni ja kandes enda arveldusarvele 14 985 krooni, tekitas kahju TV omandile 22 810 kroon (1457,82 eurot). Tõendatud on kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda RJ arveldusarvelt välja võetud eelnimetatud summasid VÕS § 127 lg. 1 tähenduses TV kahjuks, kuna 22 810 krooni (1457,82 euro) võrra oleks TVl vara rohkem. IJ ei tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Apellatsioonkaebus IJ palus tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta vastuhagi rahuldamata. RJ on IJ poeg. Koos elati kogu elu aadressil XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX. IJ-le tagastati 1995 omandireformi käigus XXXXXX XXXX hooned ja maa ning ta loovutas tagastatu oma pojale. IJ elas talus sünnist saati. Kui poeg sai täiskasvanuks, hakati koos talu pidama. Selleks panustas kumbki nii rahaliste vahendite näol kui ka oma tööga. Ühiste vahendite ja isiklikel vahenditel tehti pere poolt vahet. Pojal oli olemas 2 pangakontot, kus olid tema rahalised vahendid. Samuti oli eraldi pangakonto IJ-l. Pangakonto Swedbangas oli RJ nimel, kuid sinna laekus kõik seoses talupidamisega saadud raha ja tehti tehinguid seoses taluga. Talus kasvatati ja müüdi kartulit, kasvatati loomi ja viidi tapamajja, müüdi piima. Kogu majapidamise eest hoolitsesid nii RJ kui IJ. Raha, mis tuli piima, kartulite müügist ja loomade tapamajja viimisest kanti RJ pangakontole, sest tapamajas polnud võimalik hakata seletama, et raha tuleks kahes osas kuskile kanda. Samuti arveldati turgudel sularahaga. Tegemist ei olnud pelgalt perekonna kooselamisega, vaid ühise majapidamisega, mis oli loodud ühise raha ja tööjõu tulemusena. IJ poolt oli panustatud koheselt talupidamiseks vajaliku maa ja hoonetega. Tegemist ei olnud talukohaga, kus lihtsalt enda tarbeks peeti loomi ja karjatati. RJ konto väljavõttest nähtub, et talle kanti üle Rahandusministeeriumi poolt veebruaris 2010 loomade karjatamise eest toetust (PRIA rahad). Ka varasemalt kanti talle üle toetust. PRIA toetusi ei saanud igaüks, vaid selle toetuse saamiseks olid oma nõuded – kohustuslikud majapidamisnõuded, head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused. Seega oli tegemist riigi poolt tunnustatud põllumajandusettevõttega. Seltsingulepingule ei ole ette nähtud kindlat vorminõuet. See võib olla ka sõlmitud suulises vormis ja kuna tegemist oli ema ja pojaga, ei hakatud seda kirjalikult vormistama. RJ-l ja IJ-l oli kogu talupidamise suhtes kindlad kokkulepped - loodi ühine majapidamine, kasutati ühiseid rahalisi vahendeid ja ühist tööd pidamaks talu. Kogu IJ elutöö ja rahalised vahendid on paigutatud sellesse talusse. Poja kontole laekus PRIA raha (loomade karjatamine ) ja ka hüvitis

liinirajatiste talumise eest. Samuti raha, mida saadi loomade tapamajja viimise eest ja piima, munade jne müügist. Seltsinglase surma korral seltsing lõppeb. Seega peale poja surma oli IJ-l õigus oma panus seltsingusse tagasi saada (VÕS § 603 ). RJ kasutas kolme pangakontot: Swedbangas, SEB pangas ja Krediidipangas. Swedbanga arvel oli raha, mis oli ühise töö eest ja mõeldud ühiseks kasutamiseks. Kui poeg sai teada, et tal tuleb haiglasse minna vähi diagnoosiga, siis läks ta panka ja tegi pangakaardi. Pangakaardi tegi poeg selleks, et ka ema pääseks rahalistele vahenditele ligi. Ka kandis poeg 26.01.2010 oma arvelt IJ arvele 3000 krooni. Kui poeg läks haiglasse, andis ta IJ-le oma pangakaardi koos PINkoodiga, et ema saaks vajadusel raha võtta. Lisaks jäi ema kasutada kodus olev sularaha. Poeg oli haiglas 2 korda kopsupõletikus. Ema ostis oma raha eest rohte, tõi tasulise maarohtudega ravitseja jne. Ema tegi kõik mis võimalik, et poega päästa. Kõige selle eest tuli tasuda, kuid nende väljaminekute kohta IJ-l ei ole kviitungeid. IJ teadis, et tema pojal oli elukaaslane, kellel sündis laps. Kas laps oli tema poja oma, ta kindel ei olnud. Samas lootis ta, et tegemist on pojapojaga ja vanaemana pidas TV-t meeles ka lapsepõlves. Kuna IJ-l teisi lapselapsi ei olnud, siis kandis ta TV-le üle raha nii tema arvele kui tema ema HV arvele: 25.02.2004 ülekanne 5000 krooni, 19.08.2004 ülekanne 1000 krooni, 06.01.2005 ülekanne 2000 krooni jne. Kui vanaema läks kuuendat korda operatsioonile, andis ta 2 kuldsõrmust ja kuldkõrvarõngad T tulevasele abikaasale. Kui RJ oli haiglas, ei tulnud TV surevat RJ vaatamagi. Kui RJ suri, teatas IJ sellest kohe TVle. Olles poja surmast äärmiselt traumeeritud ja haige, lootis IJ, et TV aitab vähemalt RJ matuseid korraldada. Kahjuks ei teinud TV matuste jaoks midagi. IJ-l tuli maksta teistele inimestele transpordi eest, et poeg saaks väärikalt maha maetud. TV oleks võinud panustada kasvõi transpordiga või aidanud asja korraldada. IJ kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et TV soovis teda tema sünnikodust välja tõsta. IJ sooviks edasi elada kuni surmani oma talus. Seni kuni ta elab, ta tegeleb taluga. IJ eesmärgiks ei olnud saada raha, vaid TV tähelepanu talule. Väikese kohandamise tulemusena saaks talu hoida elamiskõlbuliku. IJ loobus menetluse käigus oma hagist. VÕS § 1043 kohaselt on tegemist lepinguvälise kahjuga ja isiku tegu peab olema õigusvastane. Seega peab TV tõendama, et IJ käitus seadusevastaselt. Nagu eelpool välja toodud, oli tegemist seltsingulepinguga. IJ täitis poja korraldusi. RJ andis ema kätte oma pangakaardi ja PIN-koodi. IJ-l oli tulenevalt poja poolt antud loast ja korraldustest õigus kasutada poja arvel olevat raha, mis oli nende ühise töö tulemus, omal äranägemisel. IJ sai pangakaardi ja PIN koodi õiguslikul alusel ja täitis poja korraldust. IJ teadis raha kasutamisel, et ta on sellel ajal pärija. Kuna TV ei olnud isadust tuvastanud RJ eluajal, ei võinud IJ teada, et ta seda hakkab kohtu korras äkki pärast surma tegema. Vastuväited kaebusele TV vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, maakohtu otsus tühistada osas, millega mõisteti IJ-lt välja 1252,41 eurot, ja jätta selles osas TV hagi rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

TV on RJ vara pärija. Vastavalt PärS §-le 130 lg. 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Selle kaudu on TV esitanud nõude VÕS §-de 1043 ja 1045 lg. 1 p. 5 järgi, mis räägib kahju tekitamise õigusvastasusest, kui see tekitati kannatanule, s.o. antud juhul pärandajale RJ-le, tema omandi või sellega sarnase õigus või valduse rikkumisega. Maakohus tuvastas, et ajavahemikus 21.04.2010 kuni RJ surmani 13.07.2010 kasutas ja käsutas IJ poja oma RJ pangakontot Swedbankis, vähendades seda 1252,41 euro ulatuses, kasutades selleks pojalt saadud pangakaarti ja pangarekvisiite (PIN-koodi). Maakohus leidis selles osas, et IJ tekitas sellega kahju RJ omandile, kasutades enda kasuks pojale kuuluvat raha. Maakohus ei ole arvestanud, et pangakaardi ja selle kasutamiseks vajalikud pangarekvisiidid andis IJ-le RJ ise enne haiglasse minekut. Arvestades, et RJ elas ühise perena koos IJ-ga ja puuduvad tõendid (ja väited), et IJ oleks pangakaardi ja selle kasutamiseks vajalikud rekvisiidid enda kätte saanud ilma poja tahte ja teadmata (piltlikult öeldes varastanud), siis tuleb eeldada, et tal oli poja luba ja volitus poja pangaarvel olnud raha kasutada ja käsutada. Poja koomas olek ei lõpetanud volitust. Seega ei kujuta IJ poolt poja arvel olnud raha kasutamine kuni poja surmani õigusvastaselt kahju tekitamist, mistõttu tuleb TV hagi selles osas jätta rahuldamata. Vastavalt TsÜS §-le 125 lg. 2 p. 9 volitus lõpeb esindatava surmaga. Seega puudus IJ volitus pärandavaraks muutunud RJ rahalisi vahendeid kasutada ja käsutada. RJ matusteks kulunud raha võrra on TV osaliselt arvestanud juba hagiavalduse esitamisel ja hiljem osaliselt nõudest loobumisel. Apellant ei ole tõendanud, et matusteks kulus rohkem kui 35 000 kr ja selle summa ta pakkus ise algselt välja. Seetõttu on RJ matustekulu suurusesse puutuvad väited asjakohatud ja mittearvestatavad. Maakohus rahuldas hageja nõude 2710,23 euro ulatuses. IJ vastutus TV ees viimasele tekkinud kahju eest s,o. pärast 13.07.2010 kuupäeva, põhineb VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg. 2 p. 5 Arvestades, et 1254,41 euro ulatuses on hagi põhjendamatu, siis kolleegium muudab maakohtu otsust, vähendades väljamõistmisele kuuluvat kahju 1254,41 euro võrra, s.o. 1455,82 euroni. Vastavalt IJ taotlusele ja TV nõusolekule määrab ringkonnakohus otsuse täitmise korra selliselt, et IJ maksab temalt väljamõistetud kahjusummat TV-le igakuiste osamaksetena 40 eurot iga kuu 10-daks kuupäevaks kuni summa täieliku tasumiseni. Arvestades, et hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ja mõlemad on hagidest (TV osaliselt) loobunud, jätab ringkonnakohus poole menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda. IJ-le Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 määruse alusel osutatud riigi õigusabi tasu ja kulutused jätab kolleegium TsMS § 190 lg. 7 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.