lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-102905/11

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-102905/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Kiviõli Soojus10245027(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-102905

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Kohtuasi

AS Kiviõli Soojus väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2015 otsus

Tsiviilasja hind

1860,36 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

hagi

IK

vastu

võlgnevuse

nende Hageja: AS Kiviõli Soojus (registrikood 10245027), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja: IK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda IK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtu 14. septembri 2015 otsuse peale ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.AS Kiviõli Soojus esitas 05.02.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse IK vastu 1942,78 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

esitas 29.06.2015 hagiavalduse kostjalt põhivõla 1721,76 euro ja põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks alates 26.06.2015 arve nr 12230 maksetähtajale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 425 eurot, millest riigilõiv on 225 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.

2.Hagiavalduse kohaselt on hageja võrguettevõtjana kütnud Kiviõlis, Võidu tn 2 elamut, sh korterit nr 1 ja esitanud korteriomanikule selle eest arveid. Kostja on korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud TD pärija, kellele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. Korteriomanik on kohustatud kütteteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, kuid on jätnud kohustuse hageja ees täitmata ja arved täies ulatuses tasumata. Seisuga 29.06.2015 on kostja võlg hageja ees perioodi eest 30.04.2009 kuni 31.05.2015 eest kokku 1721,76 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Pärimistunnistusest ega kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kostjal või kostja õiguseellasel oleks tekkinud kohustusi hageja ees. Kostja või tema õiguseellase poolt allkirjastamata arvest ning arveldustabelist ei tulene kostjale ega tema õiguseellasele kohustust, sest arve ei tõenda kohustuse tekkimist ega olemasolu. Kohustuse tekkimise ja olemasolu peab hageja põhistama mõne dokumentaalse tõendi või asitõendiga, millest oleks nähtuv, et hageja on tõepoolest teinud mõne soorituse, mis annaks hagejale õiguse esitada kostja vastu nõudeid. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamise eelduseks on, et soodustatud isik ei oleks käsundita asjaajale andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Samas nähtub hagiavaldusest, et poolte vahel oli sõlmitud leping, kuna hageja tugineb VÕS § 8 lg-le 2. Eelduslikult kohustas kostja õiguseellane hagejat või kolmandat isikut teostama soojusenergia tarnet lepinguga. Ei ole usutav, et poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut. Hageja on väidetavat teenust kostja õiguseellasele pakkunud pika aja jooksul. Isegi juhul, kui hageja ei soovi kohtule esitada lepingut, välistamaks nõude aegumisest tulenevat vastuväidet, tuleks jaatada lepingu sõlmimist kostja õiguseellase ja hageja vahel suuliselt või konkludentselt.
4.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 425 eurot. Otsuse kohaselt on korteriomandile kommunaalteenuse osutamine ilma lepinguta tavaline praktika, eriti juhtudel, kui teenust osutatakse majas, kus pole korteriühistut või kus teenust hakati osutama enne korteriühistu loomist. Kostja ei ole vaidlustanud selgesõnaliselt väidet, et hageja on korterit kütnud ega väitnud, et korter on olnud kütmata. Täidetud on käsundita asjaajamise eeldused – hageja on varustanud soojusenergiaga kostja korterit, olemata selleks lepingu järgi kohustatud. Lisaks on hagejal soov tegutseda teise isiku kasuks. Teenuse osutamine vastab ka soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele, mis tuleneb KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevatest kohustustest. Kostja ei ole vaidlustanud esitatud arveid ega seda, et arved on tasumata. Kuigi arve ise ei tekita kohustust, vaid kohustus tekib võlasuhtest (antud juhul käsundita asjaajamisest), kajastab arve kohustuse suurust ja täitmise aega. Põhjendamatud on etteheited, et arve ja arveldustabel on allkirjastamata, kuna seadusest ei tulene nõuet, et arve saaja peaks selle allkirjastama. Kooskõlas TsMS § 367 sätestatuga tuleb viivis välja mõista mitte alates 26.06.2015, vaid alates hagi esitamisest s.o 29.06.2015.
5.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt oli kostjale üllatuslik, et kohus kvalifitseeris poolte suhted VÕS § 1018 lg 1 alusel. Kohus pidi pooltele selgeks tegema, kuidas ta suhted kvalifitseerib ja andma võimaluse oma väiteid ja vastuväiteid täiendavalt tõendada ning põhjendada. Seega ei teinud kohus eelmenetluse toiminguid ja jättis täitmata selgitamiskohustuse, kuna ei arutanud pooltega tõendite võimalikke puudusi ega nendele antavat hinnangut. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostja on omaks võtnud, et hageja

on korterit soojusenergiaga varustanud, kuna kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Toimikus ei ole ühtegi tõendit, mille alusel saaks kindlaks teha, et hageja on kostja korterit soojusenergiaga varustanud. Seega ei rajane kohtu otsus tõenditele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et osutas kostjale teenuseid summas 1721,76 eurot. Määruse põhjendused

6.Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 1721,76 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole oma otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, mistõttu saaks ringkonnakohus kaebust menetleda juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel oleks selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Hageja on käsundita asjaajamise sätetele tuginenud juba esialgses hagiavalduses ja kostja on käsundita asjaajamise sätteid nõude alusena oma vastuses ka käsitlenud. Seega ei saanud asja lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel tulla kostjale üllatusena. Kostja ei ole oma vastuses hagile ega ka apellatsioonkaebuses välja toonud väiteid või asjaolusid, millest nähtuks, et elamu Kiviõlis Võidu tn 2 või selle korter nr 1 oleks olnud kütmata või et korterit oleks kütnud keegi teine peale hageja. Kostja vastuväited hagile on paljasõnalised. Maakohus rahuldas seega hagi õigesti. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja