2-19-16542
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-19-16542
Tsiviilasi
N. - T. V. hagi V. M. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N. - T. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:);
esindajad
Kostja: V. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
N. - T. V. esitas 23.10.2019. a kohtule hagiavalduse V. M. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud laps A. V. põlvneb kostjast. Kohus võttis hagi 19.11.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse määrusega toimetati kostjale kätte 20.11.2019. a. Kostja V. M. kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi toimumisajaga 11.02.2020. a. 06.02.2020. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatel soovib ta hagist loobuda, kuna abiellub kostja V. M. .
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 näeb ette, et kui hageja on hagist loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Antud juhul ei ole kohtule teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmiseks. Hageja esitatust nähtub, et pooled abielluvad, millest võib järeldada, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkulepe ja vajadus nõuda lapse põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu on ära langenud. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtul ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 40 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna hageja loobub hagist, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale poolt tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.