A N, M N ja A N hagi O N vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
A N hagi hind on 2430 eurot M N hagi hind on 2430 eurot A N hagi hind on 2430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A N (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II M N (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja III A N (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja I N, lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja O N (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
22. oktoober 2019 kohtuistung (eelistung), edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A N (isikukood xxxxxxxxxxx), M N (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A N (N; isikukood xxxxxxxxxxx) hagi O N (N; isikukood xxxxxxxxxxx) vastu osaliselt.
2.Mõista O N A N ülalpidamiseks välja alates 29. augustist 2019 kuni A N täisealiseks saamiseni (xx. xxxxxxxx xxxx) elatis 100 eurot, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.Mõista O N M N ülalpidamiseks välja alates 29. augustist 2019 kuni M N täisealiseks saamiseni (xx. xxxxxxxxxx xxxx) elatis 100 eurot, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
Mõista O N A N ülalpidamiseks välja alates 29. augustist 2019 kuni A N täisealiseks saamiseni (x. xxxx xxxx) elatis 100 eurot, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 1(13)
5.Mõista O N A N kasuks välja perioodi 1. juunist 2019 kuni 28. augustini 2019 eest tagasiulatuv elatis 160 eurot.
6.Mõista O N M N kasuks välja perioodi 1. juunist 2019 kuni 28. augustini 2019 eest tagasiulatuv elatis 160 eurot.
7.Mõista O N A N kasuks välja perioodi 1. juunist 2019 kuni 28. augustini 2019 eest tagasiulatuv elatis 160 eurot.
8.Kohustada O N maksma resolutsiooni punktides 2-4 välja mõistetud elatis I N arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx iga kuu 8. päevaks, märkides selgitusse „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
9.Kohustada O N maksma resolutsiooni punktides 5-7 välja mõistetud tagasiulatuva elatise võlgnevus I N arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päevaks, märkides selgitusse „elatisevõlg“.
10.Jätta rahuldamata A N, M N ja A N hagi esitamisest (28. august 2019) edasiulatuva elatise nõue osas, mis ületab 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
11.Jätta rahuldamata A N, M N ja A N tagasiulatuv elatise nõue perioodi
1.juunist 2019 kuni 28. augustini 2019 eest osas, mis ületab 100 eurot ühes kuus ühe hageja osas.
12.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on hagejatele tasunud elatist kokku 200 eurot selliselt, et 20. detsembril 2019 tasus 50 eurot ning
12.jaanuaril 2020 tasus 150 eurot.
13.Jätta rahuldamata hagejate taotlus tõendite kogumiseks – taksofirmadest kostja töötamise kohta andmete küsimise kohta ning AS-ist LHV Pank pangakonto väljavõtte küsimise kohta.
14.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.A N (hageja I), M N (hageja II) ja A N (hageja III) (edaspidi koos hagejad, lapsed) esitasid
28.augustil 2019 Pärnu Maakohtusse ühise hagi O N (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Iga hageja palub mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks 29. augustist 2019 välja 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks 1. juunist kuni 28. augustini 2019 välja 792 eurot ((2 x 270) + 252), millest arvata maha kostja poolt tasutud 240 eurot (eelduslikult 80 eurot (240 / 3) iga hageja kohta). Seega kokku palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks välja 712 eurot (792 - 80). Hagejad taotlevad kostjat kohustama kandma elatis iga ülalpidamiskuu
2(13)
8.päevaks hagejate ema I N arveldusarvele. Elatisevõla 2136 eurot (3 x 712) paluvad hagejad kostjal tasuda hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päevaks. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuluna 948 eurot (sh käibemaks).
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja (isa) ja I N (ema) ühised lapsed. Käesolevaks hetkeks on hageja I (tütar) xx-aastane, hageja II (tütar) x-aastane ja hageja III (poeg) xaastane. Kostja elab hagejatest ja nende emast lahus alates 1. juunist 2019 ning ei kindlusta neid elukohaga ega aita muul viisil toime tulla. Hagejad ja nende ema lahkusid kostja juures pärast viimase vägivaldseid rünnakuid ema vastu. Kostja lastega koos aega ei veeda. Alates lahkukolimisest kuni hagi esitamiseni on kostja andnud hagejate ülalpidamiseks 240 eurot. Kõik muud kulud lastele kannab ema. Lapsed elavad emaga üüripinnal. Hagejaid toetavad ka nende emapoolsed vanavanemad.
3.Kostja puhul ei esine mõjuvat põhjust miinimumelatise vähendamiseks. Kostja saab piisavat sissetulekut, et elatist maksta, kuid varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja ei teatanud, et põhitöö kõrvalt tegeleb ta taksoteenuse pakkumisega. Kostjale kuulub sõiduauto Škoda Rapid (reg.nr xxxxxx), mis on registreeritud küll kostja õe nimele, kuid see kanne ei ole õige. Auto kuulus algselt hagejate emale ja kostjale ühiselt, kuid kostja müüs selle fiktiivselt oma õele. Automüügi eest hagejate ema raha ei saanud, 14. jaanuari 2020 seisuga on kostja emale üle kandnud vaid 1250 eurot 2500 eurost. On üldteada, et taksojuhid saavad osa raha klientidelt kassaväliselt, mistõttu osa kostja sissetulekust ei kajastu ilmselt kusagil. Kostja väide, et ta aastane kasum taksoteenuse osutamise eest on alla 3000 euro, millelt tuleb tasuda 589,38 eurot, ei ole usutav ega tõendatud. AS-i SEB Pank kostja kontoväljavõttest nähtub, et perioodil 1. aprillist kuni 22. oktoobrini 2019 olid kostja sissetulekud kokku 12 846,57 eurot. Luminor Bank AS-i kostja kontoväljavõttest nähtub, et perioodil 30. aprillist kuni 1. oktoobrini 2019 olid kostja sissetulekud 2946,87 eurot. Seega oli kostja ühe kuu sissetulekuks keskmiselt 2632 eurot. Kostja ei ole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis ei lubaks tal lisatööd teha ja rohkem teenida. Lisaks esitasid hagejad tõendina kostja
31.augusti 2019 e-kirja (tl 129), kus on kostja kirjutanud mh: „Ma käin keldris tihti, mul on seal rasked tööriistad haltuura jaoks“. Nimetatu kinnitab, et kostja tegeleb lisaks põhitööle ja taksoteenuse osutamisele ka nn haltuuratöödega, mis on eeldatavalt tasulised. Kostja märkis, et ta otsib odavamat korterit. xxxxxx on kostjal vanemate korter olemas ja ta saaks seal elada odavamalt kui xxxxxxxxx, sõita seal taksot ja/või teha haltuuratöid.
4.Hagejate ema sõlmis 3. septembril 2019 üürilepingu (tl 194-200; algne leping tl 91-94) xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xxx-x asuva korteri üürimiseks. Selle igakuine üür on 300 eurot, millele lisanduvad majandamiskulusid. Hagejad selgitasid, et üürilepingusse on märgitud üürnikuna ka hagejate xxxxxxx elav vanaisa V S, kuna kolme lapsega üksikemale ei taha korterit keegi muidu üürile anda. Tegelikult elavad korteris neli inimest – hagejad ja ema.
5.Arvestades mastaabisäästu kulub hageja I kohta 502,97 eurot kuus, hageja II kohta 569,97 eurot kuus ja hageja III kohta 569,97 eurot kuus. Tegemist on keskmise kuluga, mis sõltuvalt elukoha muutumisest ning hagejate vajadustest ja vanusest muutub. Kolme lapse igakuised kulud koosnevad järgmisest: toit 500 eurot (sh toit väljas), üks hageja 166,66 eurot; vitamiinid, puuviljad, maiustused jms - 55 eurot, üks hageja 18,33 eurot; üür 300 eurot, üks hageja 75 eurot; kommunaalid ca 108,37 eurot (novembri ja detsembri väljavõtte põhjal), üks hageja 27,09 eurot; riietus 178,33 eurot, üks hageja 59,44 eurot; jalatsid 83,33 eurot, üks hageja 27,77 eurot; hügieen, hügieenitarbed 30 eurot, üks hageja 10 eurot; koolikulud, -tarbed 105 eurot, üks hageja 35 eurot; pere- ja kultuuriüritused jms 20,83 eurot, üks hageja 6,94
3(13)
eurot; sporditarbed 45 eurot, üks hageja 15 eurot; transport 30 eurot, üks hageja 10 eurot; mööbel ja voodipesu 30 eurot, üks hageja 10 eurot; telefon, internet, TV, arvuti ja arvutitarvikud 35,25 eurot, üks hageja 11,75 eurot; raamatud, lauamängud, kino jms 35 eurot, üks hageja 11,66 eurot; ravimid, ravivõimlemine 55 eurot, üks hageja 18,33 eurot; lasteaiatasu 134 eurot (hagejad II ja III), üks hageja 67 eurot; sõprade sünnipäevade kingitused, sünnipäevade korraldamine, jõulukingid jms 30 eurot, üks hageja 10 eurot. Hagejad ei osale tasulistes huvialaringides, sest selleks puuduvad rahalised võimalused.
6.Hagejate emale makstav peretoetus on 558,36 eurot kuus, mis kulub ära hagejate ema ülalpidamiskohustuste katteks, kuivõrd hagejate ema sissetulekute ja kohustuste vahe ei võimalda tal hagejate ülalpidamisel osaleda rahaliselt samas määras, mida hagis kostjalt nõutakse. Arvestada saab sellega, et hagejate ema tegeleb lastega, teeb neile süüa, peseb pesu, aitab koolitöödes. Kostja suhtleb lastega vähe ega osale märkimisväärselt laste ülalpidamisel ja kasvatamisel. Kostja väide, et 2019 maist kuni oktoobrini on lapsed olnud tema juures mitu korda kuus ja kolmel korral jäid lapsed mitmeks päevaks tema juurde, on vale.
7.Hagejate ema töötab kahel kohal ja tema töötasu on ca 1000 eurot kuus. Ema esitas oma kaks AS-i SEB Panga kontoväljavõtet (tl 132-191) perioodi 17. märts 2019 kuni 12. jaanuar 2020 eest tõendamaks, kui palju kostja on elatist tasunud ning, kui suured on ema sissetulekud ja väljaminekud. Hagejate ema igakuine laenukohustus on 737,48 eurot, millest 87,48 eurot moodustab õppelaenu makse. Õppelaenu kandis ema kostja pangakontole üle. Kostja laenu pere huvides ei kasutanud ja lubas laenu ise tagasi maksta, kuid ei ole tänaseni laenu emale hüvitanud. Ülejäänud ema laenukohustus (650 eurot kuus) tuleneb sellest, et ema võttis erinevatelt krediidiasutustelt võlgu 19 200 eurot lootes investeeringuga lisa teenida, kuid langes kelmuse ohvriks. Politsei- ja Piirivalveameti tõendi (tl 131) kohaselt on alustatud ema kuriteokaebuse alusel kriminaalasja. Hagejate ema selgitas, et tema ema, M S, tuli talle appi ja maksis võetud laenud tagasi krediidiasutustele, kellelt hagejate ema investeerimiseks raha laenas. Nüüd maksab hagejate ema M. S tagasi 650 eurot kuus. 2019 detsembris maksis ema tagasi 200 eurot seoses pühadest tulenevate suuremate väljaminekutega. Kostja vastus
8.Kostja esitas hagile 15. septembril 2019 vastuse, mille kohaselt on ta nõus hagejatele tasuma igakuiselt elatisena 260 eurot (tl 33). Kostja 27. septembri 2019 e-kirjast (tl 40) nähtub, et kostja on nõus maksma hagejatele iga kuu kokku 270 eurot elatisena. Tagasiulatuvat elatist kostja nõus hagejatele maksma ei ole, kuna kostja on alates juunist iga kuu hagejate ema kontole kandnud 100-150 eurot. Kostja leiab oma 17. jaanuari 2020 menetlusdokumendis, et hagejate ema peaks temale hüvitama 24 000 eurot ehk selle, et kostja teda 8 aastat ülal pidas, kui neil ühised lapsed sündisid ja ema tööl ei käinud.
9.Kostja selgitas, et ta töötab xxxxxxxxx müüjana igakuise töötasuga 830 eurot. Tasuvamat tööd kostja leidnud ei ole. Muud sissetulekut tal pole, autot ega kinnisvara pole. Menetluse käigus täpsustas kostja (tl 68), et ei teatanud enda töötamisest taksojuhina, kuna ta tegi 2019 septembris taksoteenuse osutamise kulu ja tulu arvestuse, mille tulemusel oli ta šokis, kui suured on kulud ja kui väike on kasum. Taksotöö kulud ja tulud kajastuvad Luminor Bank AS-i kontoväljavõttel. Kostja on alati taksos teenitud sularaha Luminor Bank AS-i kontole läbi panga rahaautomaadi kandnud. Kaasaegsed kliendid maksavad 99% juhtudel teenuse eest pangakaardiga. Sularahas koguneb nädalas umbes 7-15 eurot. Kostja kavatseb taksoteenuse osutamise lõpetada 8. veebruaril 2020, kuna ta pole enam noor ja tervisele ei mõju mitmel töökohal töötamine hästi. Tõene ei ole väide, et kostja teenib n-ö haltuuratööde tegemisega.
4(13)
10.Kostja elab üksinda üürikorteris. 15. oktoobri 2019 sõlmitud üürilepingust (allkirjastatud
2.novembril 2019, tl 69-71) nähtub, et kostja kohustub xxxxxxxxx xxxxx xx-xx asuva eluruumi eest tasuma igakuiselt üüri 360 eurot ning kommunaalmakseid vastavalt arvetele (kommunaalarve, v.a remondifond ja elektriarve). Kostja väitel on üür ja kommunaalkulud kokku ca 440 eurot. Odavamat üüripinda kostja leidnud ei ole ning juhul, kui lapsed tulevikus tema aega hakkavad veetma, siis ei oleks väiksem elamispind mõistlik. Hagejate ema väide, et kostjal on xxxxxx korter, pole õige. Selles korteris elab kostja õde oma perega. Lisaks pole xxx-xxxxxxxxx kolimine seal valitseva tööpuuduse tõttu ka hagejate ülalpidamise kohustuse täitmiseks kasulik.
11.Algselt selgitas kostja (tl 68 pöördel), et hagejate ema ja kostja lahkuminekul jäi nende ühine sõiduauto Škoda Rapid (väärtusega 5000 eurot) kostjale, kuid kostjal raha hagejate emale tema osa väljaostmiseks polnud. Seetõttu otsustasid kostja ja tema õde kanda auto õe nimele ja kostja sai õelt selle eest 2500 eurot, s.o pool auto väärtusest. Kostja saadud raha hagejate emale ei andnud, kuid tasub võla 2019 lõpuks. Kostja esitas hagejate emale tehtud
22.oktoobri 2019 maksekorralduse (tl 55) 500 euro tasumise kohta, 31. oktoobri 2019 maksekorralduse (tl 56) 750 eurot tasumise kohta ja 12. jaanuari 2020 maksekorralduse (tl 217) 100 euro tasumise kohta auto eest. Kostja sularaha kadus augustis 2019 koos arvutikotiga. Kostja kasutab autot taksoteenuse pakkumiseks. Hiljem, 17. jaanuari 2020 menetlusdokumendis (tl 204) väitis kostja, et võttis Škoda Rapidi ostmiseks laenu 4500 eurot ja lisas oma säästudest 1000 eurot ning kandis autoostuks raha hagejate ema kontole. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hagejate ema peaks hoopis kostjale 2500 eurot tagasi maksma.
12.Kostja esitas Luminor Bank AS-i kontoväljavõtte (tl 57-62, 220-221) perioodi 30. aprilli kuni 1. oktoobri 2019 ja 5. detsembri 2019 kuni 12. jaanuari 2020 eest ning AS-i SEB Pank kontoväljavõtte (tl 63-67, 222-223) perioodi 1. aprilli kuni 22. oktoobri 2019 ja 1. novembri 2019 kuni 17. jaanuari 2020 eest. AS-is LHV Pank ei ole tal muud kontot kui pensionifondi oma. Kostja esitas Swedbank AS-i kontoväljavõtte (tl 100) perioodil 1. aprillist kuni 6. novembrini 2019, mille jääk on 5,55 eurot. Kostja selgitab, et pole seda kontot üle 10 aasta kasutanud. Lisaks esitas kostja maksekorraldused (tl 74-77, 212-213), millest nähtub, et kostja on teinud hagejate emale järgmised ülekanded: 19. juunil 2019 150 eurot selgitusega „Toetus“; 28. juunil 2019 100 eurot selgitusega „Ülekanne“; 29. juulil 2019 40 eurot selgitusega „Ülekanne“; 19. augustil 2019 100 eurot selgitusega „Ülekanne Laste raha“;
20.detsembril 2019 50 eurot selgitusega „Laste elatis“; 12. jaanuaril 2020 150 eurot selgitusega „Laste elatis“. Kostja esitas kohtule ka mitmed kviitungid (tl 210-211), millega soovib tõendada, et ostis lastele kingitusi ja riideid.
13.Kostja kohtus lastega maist kuni oktoobrini 2019 mitu korda kuus ja kolm korda jäid lapsed mitmeks päevaks kostja juurde. Kostja ostis neile kaks tõukeratast, riideid, mänguasju, maiustusi. Kostja soovib lastega kohtuda, kuid laupäeviti on tal harva puhkepäev. Laste ema piirab kostja kohtumist lastega. Hagejate ema soovib, et kostja võtaks lapsed kaheks nädalaks või iga nädal reedest esmaspäeva hommikuni, kuid see on kostja jaoks võimatu. Lisaks selgitas kostja 17. jaanuari 2020 menetlusdokumendis, et hagejad elasid 23. detsembrist kuni
30.detsembrini 2019 kostja juures ning sel ajal kandis kostja laste kulud, mis olid üle 260 euro. Samuti tuleb hageja I alates 2019 novembrist igal nädalal 2-3 korda õhtuti kostja juurde pärast kooli kell 16.00-19.00, mil kostja õpib hagejaga I ja teeb talle süüa ja annab taskuraha 2-5 eurot. Kostja käis hagejaga I hambaarsti juures ja hakkab hagejat III 2020 jaanuari lõpust logopeedi juurde viima, tasudes visiidi eest. Kostja nõustub tulevikus võimaluse korral võtma lapsed 7-10 päeva kuus enda juurde.
5(13)
14.Kostja igakuine kasum taksoteenuse osutamise eest on 96,24 eurot. AS-i SEB Panga kontole laekub xxxxxxxx töötasu 830 eurot. Seega on kostja igakuine tulu 926,24 eurot (96,24 + 830). Kostja igakuised kulud üürile ja kommunaalmaksetele on 440 eurot ning toidule, riietele, sidele ja ravimitele on 210 eurot. Seega jääb kostjale 276,24 eurot (926,24 – 440 – 210) vaba raha. Kostja saab lastele maksta elatist 270 eurot kuus. Kuigi see on väike summa, kuid sellele peaks lisanduma hagejate ema panus 270 eurot ja igakuine lastetoetus igale hagejale 100 eurot. Kostja hinnangul on 840 eurot (2 x 270 + 300) hea summa hagejate ülalpidamiseks. Hagejad elavad ema vanemate juures xxxxxxx kahekordses majas, mille eest hagejatel ei ole vaja midagi tasuda. Hagejate emal on vaid kütusekulud 150 eurot xxxxxxxxxxx tööle sõitmise eest. Laste emapoolsed vanavanemad töötavad ja vajadusel abistavad hagejaid. Hagejate esindaja arvutustes kostja igakuise sissetuleku kohta taksoteenuse osutamisel ei ole arvestatud kostja kulusid.
15.Hageja süüdistused kostja vägivaldsuse kohta on tõendamata. Seoses hagejate ema võetud õppelaenuga märgib kostja, et selle võttis ema kostja teadmata ja kandis selle ilma kostja nõusolekuta tema kontole. Laenusummast 1760 eurot on kostja hagejate emale 1350 eurot sularahas tagastanud. Ülejäänud raha kulutati pere peale. Menetluse käik
16.Maakohus võttis hagi 30. augusti 2019 määrusega menetlusse, määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja korraldas 22. oktoobril 2019 eelistungi. Pooled olid nõus istungil jätkama edasist menetlust kirjalikus menetluses ning kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Hagejad palusid kohtul nõuda taksofirmadest xxxx (endine xxxxxx), xxxx ja xxxxxx xxxx välja andmed kostja töötamise ning saadud tasude kohta. Samuti palusid hagejad kohtul koguda tõendid - kostja kontoväljavõtted Luminor Bank AS-ist, Swedbank AS-ist, AS-ist LHV Pank ja AS-ist SEB Pank juhul, kui kostja ise nendest pankadest väljavõtteid ei esita. Kohus tegi 7. jaanuaril 2020 päringu Maksu- ja Tolliametile (MTA) kostja varandusliku seisundi hindamiseks. 8. jaanuaril 2020 esitas MTA kostja 2018 tuludeklaratsiooni ja kostja maksuandmete tõendi perioodi jaanuarist 2018 kuni jaanuarini 2020 kohta. Kohus selgitas 7. jaanuari 2020 kirjas pooltele asjas kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist ning määras tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, vastaspoole seisukohtadele ja menetluskulude nimekirjadele vastamiseks ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks 5. veebruaril 2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Maakohus ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas
6(13)
TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.
19.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
20.Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Alates 1. jaanuarist 2019 on töötasu alammäär 540 eurot, millest pool on 270 eurot. Alates 1. jaanuarist 2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
21.Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit, tuvastades võimalikult täpselt vanemate varalised võimalused (sissetuleku), millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Samas lahendis on Riigikohus seoses mõjuva põhjusega miinimumelatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi märkinud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:
7(13)
hagejate seadusliku esindaja I N ja kostja abielust on sündinud kolm last, vastavalt rahvastikuregistri väljavõtetele nähtub, et xx. xxxxxxxx xxxx sündis tütar A (tl 11), xx. xxxxxxxxxx xxxx sündis tütar M (tl 9) ja x. xxxx xxxx sündis poeg A (tl 10); vanemate kooselu lõppes 1. juunist 2019 ja pärast lahkuminekut jäid lapsed elama emaga ning kostja ei maksa hagejatele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras; alates 2019 maikuust kuni 2020 jaanuari keskpaigani (9 kuu jooksul) on kostja tasunud elatist ebaregulaarselt kolme hageja kasuks kogusummas 590 eurot (tl 74-77, 212213, maksekorraldused); hagejate emale laekub igakuiselt peretoetus 558,36 eurot (tl 132-191, pangakonto väljavõte).
23.Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
24.Praegusel juhul palub iga hageja mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks
29.augustist 2019 välja 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni (PKS § 101). Lisaks palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks 1. juunist kuni 28. augustini 2019 välja 792 eurot ((2 x 270) + 252), millest arvata maha kostja poolt tasutud 240 eurot (eelduslikult 80 eurot (240 / 3) iga hageja kohta) (PKS § 108). Seega kokku palub iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks välja 712 eurot (792 - 80).
25.Hagejad toovad välja, et alates 1. juunist 2019 elavad koos emaga, kes kannab kõik nende ülalpidamiskulud ning kostja nende ülalpidamisel ei osale. Hagejad leiavad, et kostja on võimeline neile miinimummääras elatist igakuiselt maksma ja elatise vähendamiseks alla miinimummäära mõjuv põhjus puudub. Hagejate väitel varjab kostja oma sissetulekuid – saab taksoteenuse osutamise eest sissetulekuid ja teeb n-ö haltuuratöid.
26.Kostja vaidleb hagile vastu ning on nõus maksma hagejatele elatist igakuiselt kokku 270 eurot, kuna suuremat summat tasuda tema sissetulekud ei võimalda. Lisaks on kostja väitnud, et on lastega alates maist 2019 viibinud koos, osutades vahetut ülalpidamist, ostes lastele kaks tõukeratast, riideid, mänguasju, maiustusi ja andes hagejale I taskuraha ning maksnud hagejate emale võimaluste piires hagejate ülalpidamiseks igakuiselt elatist. Kostja palub ka arvestada sellega, et kõik lastetoetused kantakse hagejate ema kontole.
27.Seega sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatist või esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab aluse kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõista alla miinimummäära.
28.Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, asjas kohalduvat õigust ja kohtupraktikat
22.oktoobri 2019 eelistungil ja 7. jaanuari 2020 menetlusdokumendis ning kohustas pooli esitama selgitused ja tõendid selleks, et tuvastada asja lahendamiseks vajaliku (laste vajadused ja tavalise elulaadi iga hageja osas eraldi; laste ema ning kostja varalise seisundi (sissetulek ja muu vara, mille arvelt ülalpidamist anda); laste viibimise aja kostjaga; mastaabisäästu suuruse; lastetoetuse suuruse). 8(13)
29.Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras ning on oma kulud ja nende rahalise suuruse iga hageja osas eraldi välja toonud, sh arvestades mastaabisäästu, siis puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Seejuures ei ole kostja ka tõendanud ega esile toonud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad.
30.Kostja tugineb vastuväidete esitamisel sellele, et tema töötasu ehituspoe müüjana on ca 830 eurot kuus ja sellele lisandub taksoteenuse osutamise saadav tulu ca 96,24 eurot, millest peab kostja lisaks elatisele kandma ka muid kohustusi. Taksoteenuse osutamise plaanib kostja
8.veebruaril 2020 lõpetada, kuna arst soovitas töökoormust vähendada. Enda väidete tõendamiseks esitas kostja xxxxxxx xxxxx xx 11. septembril 2019 väljastatud palgatõendi (tl 35), millest nähtub, et kostja sissetulek pärast hagejate kostjast eraldi elama asumist oli netos 2019 juunis 871,20 eurot, juulis 832,64 eurot ja augustis 832,64 eurot. Kohtu järelepärimise vastuseks esitatud MTA 8. jaanuari 2020 kostja maksuandmete tõendist (tl 122) nähtub, et xxxxxxx xxxxx xx on väljamakstud töötasu brutosummadena deklareerinud 2019 juunis 1000 eurot, juulis 950 eurot, augustis 950 eurot, septembris 822,18 eurot, oktoobris 500 eurot, novembris 500 eurot. Kostja esitas ka enda konto väljavõtted Luminor Bank AS-is (tl 57-62, 220-221), AS-is SEB Pank (tl 63-67, 222-223) ja Swedbank AS-is (tl 101). Luminor Bank AS-i väljavõttest (periood 1. juunist kuni 1. oktoobrini 2019 ja 5. detsembrist kuni 31. detsembrini 2019) nähtub, et kostja teenis pärast hagejate kostjast eraldi elama asumist taksoteenuse osutamisega 2019 juunis ca 356 eurot, juulis ca 315 eurot, augustis ca 446 eurot, septembris ca 870 eurot, detsembris ca 163 eurot. Kostja selgitas, et taksoteenuse osutamisega kaasnevad kulud auto remondile, bensiinile, kindlustusmaksetele. Kohus loeb kostja väited eluliselt usutavaks, kuivõrd kulud autole nähtuvad ka konto väljavõtetest, mistõttu ei saa kogu teenitud tasu sissetulekuna, mille arvelt oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita, arvestada. Kohtu arvates võiks olla põhjendatud lugeda taksoteenuse eest saadava lisatuluna perioodi juunist 2019 kuni detsembrini 2020 eest ca 200 eurot kuus. AS-i SEB Pank väljavõttest nähtuvad xxxxxxx xxxxx xx töötasu laekumised samas määras kui palga- ja MTA tõendil. Seega on kostja keskmiseks sissetulekuks ehituspoe müüjana 2019 juunist kuni detsembrini ca 750 eurot (keskmine tasu juuni, juuli, augusti, septembri, novembri, detsembri eest). Swedbank AS-i väljavõttest nähtub, et kontojääk on 5,55 eurot ja kostja kinnitas, et ei ole kontot 10 aastat kasutanud. AS-i LHV Pank väljavõtet kostja ei esitanud, kuna seal asub tal üksnes pensionikonto.
31.Hinnates eeltoodut kogumis tuvastab maakohus kostja keskmise sissetulekuna ca 950 eurot. Siinjuures arvestab kohus, et juhul kui kostja loobub taksoteenuse osutamisest edaspidi, et teenida lisasissetulekut oma laste ülalpidamiseks, siis selle aja arvelt on kostjal võimalik töötada ehituspoes täistöökohaga (palgatõendist nähtub, et 2019 aprillis on kostja töötasu olnud nt 1069,39 eurot) ja jätkata tulusama töökoha otsimist soovi korral. Kohus märgib ka, et hagejate väited kostja sissetulekute varjamise kohta ja tasustatud haltuuratööde tegemise kohta ei ole praegusel juhul tõendatud. Isegi kui nimetatud väited on tõesed, arvestab kohus sellega, et kostja elustandardist, mis nähtub asjas esiletoodust (mh kostja elab 2-toalises üürikorteris xxxxxxxxx, töötab müüjana ehituspoes, kontoväljavõtetest nähtuvatest tehtud kulutustest), tulenevalt ei saa tema tegelik sissetulek olla tuvastatust märkimisväärselt suurem.
32.Oma kuludena nimetab kostja korteri üüri ja kommunaalmakseid, mis on ca 440 eurot kuus ning kulud toidule, riietele, sidele ja ravimitele on ca 210 eurot kuus. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks 15. oktoobri 2019 sõlmitud üürilepingu (tl 69-71) millest nähtub, et kostja kohustub xxxxxxxxx xxxxx xx-xx asuva eluruumi eest tasuma igakuiselt
9(13)
üüri 360 eurot ning kommunaalmakseid vastavalt arvetele (kommunaalarve, v.a remondifond ja elektriarve). Kostja AS-i SEB Pank väljavõtetest nähtub üürikohustuse täitmine ning igakuised kommunaalmaksed (nt augustis 75,60 eurot, detsembris 111,07 eurot). Kohus leiab, et kostja eeldatavad igakuised kulutusi saab pidada mõistlikeks.
33.Kohus selgitab, et kuigi vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, siis vastavalt PKS § 102 lg-le 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.
34.Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma elatist miinimummääras, s.o 1. juunist kuni 31. detsembrini 2019 igale lapsele 270 eurot kuus, kokku 810 eurot kuus ning alatest 1. jaanuarist 2020 igale lapsele 292 eurot kuus, kokku 876 eurot kuus. Kostja selgitas, et kahel kohal töötamine kahjustab tema tervist ning selleks, et oma väikeseid lapsi veel pikalt üleval pidada suuta, peab ta oma tervist arsti soovitusel hoidma. Kostja selgitas samuti, et ei ole hetkel tasuvamat tööd leidnud. Kohus loeb nimetatud kostja väiteid eluliselt usutavateks.
35.Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilajas nr 3-2-1-37-17 p-s 21.4 selgitanud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on ca 950 eurot (vt p 30), siis ei jätku sellest miinimummääras (s.o kokku 876 eurot kuus 2020. a-l) elatise maksmiseks. Kostja on hetkel 58-aastane ning MTA maksuandmete tõendist nähtub, et enne ehituspoodi müüjana tööle minekut 2019 aprillis oli kostja 2018 septembrist 2019 märtsini Eesti Töötukassas töötuna arvel. Kostja selgitas, et kahel töökohal töötamine põhjustab tal väsimust ja seljavalusid, ka on kostjal kõrge vererõhk. Arvestades kostja vanust, tervislikku seisundit ning asjaolu, et kostja oli enne ehituspoodi tööleminekut töötuna arvele võetud, pole kohtu arvates mõistlik kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha kolme lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et miinimumelatis ei pruugi täita praegusel ajal enam oma eesmärki - poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Lisaks ei ole põhjendatud eeldada, et kostjal tuleb tasuda kogu oma sissetuleku ulatuses hagejatele ülalpidamist, kuna ilmselgelt on ka kostjal endal kulusid, mida tuleb kanda.
36.Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
10(13)
Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada, et alaealiste hagejate ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta kohtu hinnangul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimumelatise määras 270 eurot (292 eurot 2020. a-l) kuus iga lapse kohta, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat.
37.Eelduslikult peaksid vanemad kandma lastega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise kokku 810 eurot (876 eurot 2020. a-l) kuus, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka nende ema. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest (tl 132-191) nähtub, et hagejate ema saab riigilt laste toetusi summas 558,36 eurot kuus, tema töötasu on tema enda väitel keskmiselt 1000 eurot kuus. Seega leiab kohus, et ka hagejate seaduslikul esindajal ei ole võimalik anda lastele ülalpidamist 810 eurot (876 eurot 2020. a-l) kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigilt saadud toetused on mõeldud laste ülalpidamiseks.
38.Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejate mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus igale lapsele. Oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu.
39.Kohus leiab, et kostja väited vahetu ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ja kulude jooksva kandmise kohta on vastuolulised ja ei ole praegusel juhul tõendamist leidnud. Kohtuistungil selgitas ema, et lapsed ei ole kostjaga 1. juunist kuni 22. oktoobrini 2019 koos pikemalt kui paar tundi viibinud. Kostja nimetatule vastu ei vaielnud ja selgitas 4. novembri 2019 vastuses, et sooviks küll lapsi enda juurde viia, kui töögraafiku tõttu on see võimatu. Kohus palus nii hagejatel kui kostjal selgitada, kas kostja väide, et hagejad on iga kuu viibinud kostja juures vastab tõele. Hagejate väitel ei ole nad kostja juures pikemalt viibinud. Kostja sõnul viibisid lapsed temaga 2019 detsembri lõpus ning hageja I ka 2-3 korda nädalas pärast koolipäeva 2-3 tundi. Lisaks on kostja esitanud kohtule kviitungid (tl 210-211), millega soovib tõendada ülalpidamiskohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole täpsemalt välja toonud, millised kviitungite kajastatud kulutused on kantud hagejate ülalpidamiseks, ei hinda kohus esitatud kviitungeid elatise väljamõistmise otsustamisel. Kohus selgitab muuhulgas, et lastele ebaregulaarselt mänguasjade, maiustuste, tõukerataste, riiete ostmist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavas mahus. Arvestades poolte seisukohti, sh vasturääkivaid väiteid hagejate viibimise kohta kostja juures, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hagejad viibiksid regulaarselt kostja juures sellisel määral, mis võimaldaks kaaluda elatise vähendamist põhjusel, et kostja osutab lastele vahetut ülalpidamist ja kannab laste kulusid jooksvalt.
11(13)
40.Kostja väitel täidab ta hagejate ülalpidamiskohustust vastavalt võimalustele. Selle kinnituseks esitas kostja maksekorraldused hagejate emale elatise maksmise kohta 590 eurot (tl 74-77, 212-213). Samuti nähtuvad AS-i SEB Pank väljavõttest hagejate emale tehtud ülekanded 2019 juunist kuni 2020 jaanuarini kokku 590 eurot, s.o 65,56 eurot kolme lapse ülalpidamiseks kuus. Kohus võtab kostja elatisemakseid ülalpidamisekohustuse täitmise hindamisel arvesse, kuid leiab, et selliselt ebapiisavalt ja ebaregulaarselt elatist makstes rikub kostja oma laste ülalpidamiskohustust (vt ka p 19).
41.Arvestades kõike eelnevat, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat selliselt, et kostja kohustub tasuma 2019. a eest elatist iga lapse kohta 100 eurot. Kuna nimetatud summa moodustab ca 37% elatise miinimumsummast (270 eurot) ja hagejad on palunud oma nõudes siduda elatise maksmine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, mõistab kohus kostjalt elatise nimetatut arvestades välja. Sellises määras elatise väljamõistmisel ei saa kahjustada olulisel määral kostja enese tavaline ülalpidamine ega alaealiste laste igapäevased vajadused. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et laste vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb praegusel juhul arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud ja tõendanud, et lapsed saavad riigilt toetusi 558,36 eurot kuus. Kolme lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästuga, st et laste ülalpidamisel on olemas n-ö ühised kulud, mida ei tule kanda iga lapse kohta eraldi, nt söögikulud, kütte- või elektrikulud, mänguasjad, osaliselt riided jms.
42.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul hagejate igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab alates 29. augustist 2019 igakuiselt elatist igale lapsele 100 eurot, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatisele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Arvestada tuleb, et kostja on hagejatele tasunud elatist kokku 200 eurot selliselt, et 20. detsembril 2019 tasus 50 eurot ning 12. jaanuaril 2020 tasus 150 eurot. Seoses tagasiulatuva elatisenõudega PKS § 108 alusel leiab kohus, et perioodi 1. juunist kuni
28.augustini 2019 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista iga hageja kasuks 160 eurot ((2 x 100 + (100/31) x 28) – (390/3)), arvestades igakuist põhjendatud elatist 100 eurot iga hageja kohta ning seda, et kostja on hagejatele tasunud elatist kokku tagasiulatuva perioodi eest 390 eurot selliselt, et 19. juunil 2019 tasus 150 eurot, 28. juunil 2019 tasus 100 eurot, 29. juulil 2019 tasus 40 eurot ning 19. augustil 2019 tasus 100 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt.
43.Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
12(13)
44.Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejad taotlesid TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist, paludes nõuda taksofirmadest xxxx (endine xxxxxx), xxxx ja xxxxxx xxxx välja andmed kostja töötamise ning saadud tasude kohta. Samuti paluvad hagejad nõuda välja kostja kontoväljavõtted Luminor Bank AS-ist, Swedbank AS-ist, AS-ist LHV Pank ja AS-ist SEB Pank juhul, kui kostja ise nendest pankadest väljavõtteid ei esita. Praegusel juhul esitas kostja nii Luminor Bank AS-i, Swedbank AS-i kui ka AS-i SEB Pank. AS-i LHV Pank osas selgitas kostja, et seal on tal üksnes pensionikonto. Kohtul puudub alus kahelda kostja sõnades. Luminor Bank AS-i kontoväljavõttelt nähtuvad kostja sissetulekud erinevatest taksofirmadest. Kuivõrd üle interneti tegutsevate taksoplatvormide kasutamine toimub reeglina läbi telefoniäppi ja sellega ühendatud krediitkaardi, siis ei ole kohtu arvates usutav, et kostja saaks taksofirmadest või klientidelt ulatuslikke sularahamakseid, mille abil hagejate ülalpidamiskohustust täita. Seega jätab kohus hagejate taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
45.Kohtu hinnangul ei oma praeguse asja lahendamisel, st hagejate elatisenõude põhjendatuse hindamisel alates 1. juunist 2019 eest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, tähendust hagejate vanemate elukorraldus, omavahelised suhted, sh varalised suhted, kohtuasjale eelnenud perioodil. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.