Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2020.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-19-115359
Tsiviilasi
A hagi S.S vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
2 430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Hageja seaduslik esindaja P.S, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXXX,
Kostja S.S , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2020.a.
02.09.2019.a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 28.11.2019.a. kohtumäärusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet elatise saamiseks alates hageja täisealiseks saamisest kuni hageja poolt kõrgkooli lõpetamiseni. Kohus vaatas hagi läbi kohtuistungil 15.01.2020.a. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja A palub välja mõista kostjalt S.S elatis alates hagi esitamisest elatise alammääras, milleks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast 1⁄2. Elatise palub hageja välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub välja mõista ka tagasiulatuv elatis alates 01.01.2019.a. kuni hagi esitamiseni, kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras täitnud. Kostja poolt makstud elatis on ebapiisav ja korrapäratu.
Hageja ja kostja leppisid 15.01.2020.a toimunud kohtuistungil kokku, et hageja põhjendatud igakuised kulud on 600 eurot kuus /dt lk 295/. Hageja leiab, et kostja peab kandma 1⁄2 tema ülalpidamisega seotud kuludest. Elatise alammäär vastab hageja põhjendatud kuludele ning hageja teine vanem kannab samuti 1⁄2 hageja ülalpidamiseks vajalikest kuludest.
Hageja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel ei tule arvestada riigi poolt makstavate peretoetustega. Riigi poolt makstav toetus on ette nähtud hageja ja pere teiste laste arendamiseks, mitte aga igapäevase ülalpidamise katteks.
Kompromissi korras oli hageja nõus, et tagasiulatuv elatis mõistetakse välja perioodi 01.01.2019 kuni 30.05.2019 eest igakuiselt summas 110 eurot ja alates hagi esitamisest tasub kostja elatist 200 eurot kuus.
Kostja seisukohad
Kostja hagi ei tunnista, kuna on hagejat nõuetekohaselt üleval pidanud. Kostjal ja hageja seaduslikul esindajal on kolm alaealist last. Vanemate kokkuleppel on üks laps kostja ülalpidamisel ja kaks last hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. 2019 on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 65 eurot kuus. Arvestada tuleb, et hageja seaduslik esindaja saab igakuiselt peretoetused 520 eurot kuus. Peretoetuse eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
Kostja on nõus tasuma elatist 110 eurot kuus. Tuleb arvestada, et vanemad elavad üksteisest 500 meetri kaugusel ja lapsed viibivad selle vanema juures, kus ise soovivad. 2019 suvel oli üks hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel olevatest lastest enamiku ajast kostja juures. Kostja on käinud ka hagejaga reisimas. Kostja leiab, et peretoetused tuleb jagada kolme lapse vahel. Hageja seaduslik esindaja saab lapse kohta 173,33 eurot kuus peretoetusi.
Kostja ei ole nõus kompromissiga, et tasub tagasiulatuvat elatist 110 eurot kuus ja alates hagi esitamisest 200 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma elatist 110 eurot kuus ja tagasiulatuvat elatist täiendavalt 45 eurot kuus.
Kohtuotsuse põhjendused
Kostja S.S on hageja A vanemaks, kes on kohustatud talle Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi andma ülalpidamist /dt lk 42/. Hageja alaealise lapsena on õigustatud ülalpidamist nõudma PKS § 97 p 1 alusel.
sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled ei vaidle, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub 600 eurot /dt lk 295/. Riigikohus lahendis 3-2-1-174-16 punktis 14 märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kostja ei ole tugine asjaolule, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks seaduses sätestatud elatise alammääras. Kohus leiab, et kui vanemal on piisavalt rahalisi vahendeid seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määras, siis lähtudes Riigikohtu lahendist ei ole põhjendatud arvestada riigi poolt A ́le Perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavat peretoetust. A osas maksab riik lapsetoetust igakuiselt 100 eurot vastavalt PHS § 17 lg-le 3. Riigi poolt makstakse ka lasterikka pere toetust ühele vanemale 300 eurot, tulenevalt PHS § 21 lg-st 1 ja 2. Kohus on seisukohal, et hageja puhul saab summaliselt arvestada lapsetoetusega 100 eurot kuus, mis riik maksab hagejale, kuid lasterikka pere toetuse kasutamise ja käsutamise otsustab vanem ning sellest tulenevalt ei saa teha järeldust, et iga laps peab saama sellest toetusest igakuiselt 100 eurot, mida käesoleval juhul kostja arvestab. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kolm alaealist last, kellest üks on kostja ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et hageja seaduslik esindaja annab ka S.S ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid. Seega puudub kohtul alus arvata, et hageja seaduslik esindaja ei kasutaks riigi poolt makstavalt lapsetoetust, mis S.S puhul on 60 eurot ja lasterikka pere toetust kõigi alaealiste laste huvides, mida sätestab PHS § 15. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks kohtul alus asuda seisukohale, et hageja seaduslik esindaja ei oleks kasutanud peretoetusi laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Arvestades kostja varalisi võimalusi ning hageja vajadusi ja juhindudes Riigikohtu lahendi 3-21-174-16 punktist 14 on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks alla PKS § 101 lg-s 1 nimetatud alammäära põhjusel, et hageja saab igakuiselt lapsetotust summas 100 eurot ning perele laekuvad lasterikka pere toetused.
annab hagejale ülalpidamist. Kostja on märkinud kirjalikus vastuses, et annab muul viisil ülalpidamist /dt lk 92/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt kumbki pool määrab ise asjaolud, mida ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on oma tõendamiskoormuse jätnud täitmata.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.