Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

K. M. eestkostja T. L. esitas 15.01.2020 Tartu Maakohtule hagi A. M. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on abikaasade ühine soov abielu lahutada. Poolte abielu on registreeritud XX.XX.XXXX Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, kanne nr XXX. Mõlemad abikaasad on XXX eestkostel olevad isikud. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX

määrusega tsiviilasjas nr XXX määrati K. M. eestkostjaks T. L. . Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX määrati A. M. eestkostjaks T. L. . Pooltel on ühised alaealised lapsed, A. M.(XXX. aastane) ja P. M. (XXX. aastane), lapsed elavad koos K. M. ga.

KOHTUISTUNG

30.01.2020 kohtuistungil avaldas K. M. , et soovib abielu lahutada, pooled elavad lahus alates 2019. aasta oktoobrist. A. M. kinnitas, et on nõus abielu lahutama. T. L. e esindaja kinnitas, et abikaasad koos ei ela ja soovivad abielu lahutada. Lastega kohtumise osas probleeme A. M. ga ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 207 lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Abikaasade eestkostja, T. L. , kinnitab, et poolte abielu tuleb nende tahte kohaselt lahutada. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastata. Abikaasad on kohtule avaldanud, et neil ei ole abielulist kooselu alates 2019. aasta oktoobrist ja nad soovivad abielu lahutada. Kohus on abielu lahutamise otsuse tegemiseks asjaolud piisavalt välja selgitanud. Kohtul ei ole alust kahelda abikaasade soovis abielu lahutada. Kohus lahutab poolte abielu. Kohus selgitab, et abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 kohaselt hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Seega tuli hagejal esitatud hagilt tasuda riigilõivu 100 eurot. 21.01.2020 määrusega rahuldas kohus K. M. menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja vabastas K. M. abielu lahutamise hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 euro tasumisest. Kohtuotsusega jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Seega on hagejal TsMS § 179 lg 1 alusel kohustus tasuda hagiavalduselt tasumata riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja majanduslik olukord ei ole 21.01.2020 määruse tegemise aja seisuga muutunud ning K. M. le tuleb anda menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja vabastada TsMS § 181 lg 1 ja § 190 lg 7 alusel täilikult riigilõivu 100 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.