Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

üürikorteris. Hageja vajadus lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist saada on tekkinud seoses sellega, et laps on nii väike, et pole võimalik ta lasteaeda anda ja ise tööle asuda, seetõttu hageja peab last kodus hooldama. Hageja igakuine sissetulek on emapalk 532 eurot, lapsetoetus kahele lapsele kokku 120 eurot, elatised kahele lapsele kokku 570 eurot. Hageja kulud ühe kuu kohta on järgmised: eluasemekulud (hageja osa) 35-70 eurot; korteri üür (hageja osa) 150 eurot; kulutused toidule ca 150 eurot; sidekulud 50-65 eurot; kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Hagejale teadaolevalt on kostja sissetulek piisavalt suur (ta on XXX OÜ juhatuse liige), et tagada elatis oma lapsele ja ka endisele abikaasale, kuni lapse kolme aastaseks saamiseni 270 eurot kalendrikuus. Kostja ei toeta hagejat materiaalselt ja oma õiguste kaitseks oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks õigusbüroo poole ja laenama selleks 500 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja väidab, et temal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, kuid kostja veedab aega koos pojaga peamiselt sel ajal, kui hageja on tööl. Hageja on saatnud kostjale oma töögraafiku. Hagiavaldus oli esitatud 16.08.2019, kuid kirjavahetusest saab kinnitust, et hageja töötas ka 31.08.2019, s.o juba peale kohtusse pöördumist. Hageja töötab ilusalongis XXX Kostja on kindel, et hageja suudab ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, kuna lisaks emapalgale ja toetusele hageja hangib sissetuleku. Enne lapse sündi hageja käis samal tööl ning tema sissetuleku suurus, tavapärane elulaad ega võimalus saada sissetulekut pole muutunud, seega elatisenõue on alusetu ja põhjendamatu. Kostja saab töötasu miinimummääras ning igakuiselt maksab elatist poolte ühise alaealisele lapsele, seepärast iga lisamakse kahjustab tema enda varalist seisundit. Kostja kohustused on elatis lapsele 270 eurot, eluasemekulud 137,19 eurot (kostja elab XXX OÜ-le kuuluval äripinnal, kannab kommunaal- ja valvekulud), tarbijakrediit 26,82 eurot ja toidukulud 105 eurot. Kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et pidada ülal hagejat ilma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata. Hageja pole tõendanud, et tema sissetulekust ei piisa tema tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Hageja eluasemekuludeks tuleks arvestada 40 eurot. Kontoväljavõttelt ei nähtu üüri tasumine. Põhjendatud kuludeks riietele tuleks lugeda 20 eurot kuus, hageja ei ole kasvueas inimene.

Kohtuotsuse põhjendused 14.01.2020 istungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Hageja ja kostja olid abielus 01.07.2016 kuni 16.05.2019 (t lk 6-7, 17-18, 71-72), pooled ei ela koos alates 21.02.2019. Abielu kestel pooltel on XXX sündinud poeg XXX (t lk 9, 16, 70). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Kohtu hinnangul on nõude aluseks PKS § 72, mis sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. PKS § 74 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse ülalpidamise suurus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Riigikohus on lahendis 3-2-1-10-13 p 15 selgitanud, et abikaasa peab abielu lahutamise järel üldjuhul end ise ülal pidama ning hankima selleks vajaliku sissetuleku või tegema seda muu vara arvel. Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma vanuse või terviseseisundi tõttu teha, või seetõttu, et hooldab abikaasade ühist alla kolmeaastast last. PKS § 72 järgse nõude eeldus on, et lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Pooled on lahutatud ja hageja hooldab poolte ühist last, kes on noorem kui kolme aastane. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud on 455-505 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja osale elamiskuludest (üüri tasumine pole tõendatud, kommunaalkulud on väiksemad – elamiskuludeks tuleks arvestada 40 eurot), riietele kuluvaks summaks tuleks arvestada 20 eurot. Hageja selgitas istungil, et üüri tasutakse sularahas, hageja osa kommunaalkuludest koos elektriga on keskmiselt 165 eurot (hageja osa keskmiselt 55 eurot) ja kulud riietele on hageja reaalsed kulud. Kohus peab usutavaks, et üüri tasutakse sularahas – see on praktikas tavapärane ja hageja on konto väljavõttest (t lk 79-88) nähtuvalt võtnud välja sularaha augustis 370 eurot, septembris 300 eurot ja oktoobris 400 eurot - 01.08.2019 (t lk 20-22, 74-76) üürilepingu kohaselt on üüri suurus 450 eurot kuus. Usutav on ka see, et majandamiskulud koos elektriga on hageja nimetatud summas. Hageja on esitanud 2019.a septembri ja oktoobri majandamiskulude arved (summades 68,46 eurot ja 101,15 eurot; t lk 77) ning AS STV arved (mõlemad summas 9 eurot; t lk 78); konto väljavõttest nähtub tasumine Eesti Energiale septembris 15,93 ja oktoobris 16,96 eurot. Hageja sõlmis üürilepingu 01.08.2019, seega ei ole esitatud suve- või talvekulude arveid, kuid talvekuudel on tavapäraselt suuremad majandamiskulude ja elektrienergia arved. Kulu riietele ei ole iseenesest ülemäära suur, kuid halvas majanduslikus olukorras on tegu sellise kuluga, mida saab vähendada. Laste isad tasusid 2019.a elatist hagejaga koos elavate laste ülalpidamiseks summas 300 ja 270 eurot, neid summasid ei saa arvestada hageja sissetulekuks. Hageja sissetulekutena saab käesolevas asjas arvestada vanemahüvitist 532 eurot ja lastetoetust 120 eurot (viimast põhjusel, et arvestades isade poolt tasutud elatiste summasid, siis nendest ilmselt ei ole maha arvestatud poolt peretoetuse osa) – kokku 652 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et vanemad peavad oma lapsi ülal võrdselt, siis peaks hageja sarnaselt laste isadega kandma laste kulusid kokku summas 570 eurot. Seega jääks hagejal enda kulude kandmiseks 82 eurot, mis ei kata hageja kulusid ka siis, kui kuludest maha arvestada kostja poolt vaidlustatud osa. Samas on PKS § 72 nõude eelduseks ka see, et abikaasa ei suuda enda ülalpidamise eest hoolitseda. Kostja on seisukohal, et hageja käib tööl, kuna laps on viibinud kostja juures ajal, kui hageja on tööl (t lk 37-40). Hageja väitel käis ta praktikal (t lk 56). Kohus järeldab sellest, et hagejal on tegelikult võimalik teenida endale sissetulekut vähemalt teatud ulatuses oma kulude katmiseks. Kui ühe kuu tulu jääb alla 1 774,05 euro, siis ei mõjuta see ka hageja poolt saadava vanemahüvitise suurust.

PKS § 76 lg 2 järgi võib kohus vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja saab minimaalset töötasu (t lk 94-96) ja ta maksab pool töötasust elatiseks poolte ühisele lapsele. See, et kostja on XXX OÜ (t lk 8, 19, 73) juhatuse liige, ei tähenda tingimata suurt sissetulekut. On ilmne, et igal täiskasvanud inimesel on kulud (kostja elukoht on XXX OÜ omandis olev äriruum, millega seotud kulusid ta kannab, samuti on kostjal laen ja toidukulud; t lk 97-104) ning hageja nõude rahuldamine toob kaasa olukorra, kus kostjal puuduks igasugused vahendid enda kulude kandmiseks. Kuna kostja ei ole suuteline andma ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata ning hagejal oleks võimalik enda ülalpidamise eest hoolitseda, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu kokku summas 1 080 eurot. Õigusabi on osutatud 9 tundi: • hagile vastuse koostamine 2 tundi, • ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil 2 tundi, • tõendite ja seisukoha esitamine 3 tundi, • ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil 2 tundi. Hageja hinnangul on kostja põhjendatud ajakulu 4,5 tundi ja mõistlikud menetluskulud 540 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab kostja menetlusdokumentide koostamise ajakulust (5 tundi) põhjendatuks kokku 3 tundi. Esimeses seisukohas on kostja sisuline väide, et hageja käib tööl, pool seisukohta on normide või kohtupraktika ümberkirjutus. Teine seisukoht on põhjalikum ja hõlmab valdavas osas sisulisi vastuväiteid. Kuigi dokumentide maht ei ole suur (tekstiosa vastavalt 1 ja 1,5 lehekülge), eeldab seisukoha koostamine ka tõendite analüüsimist ja vastaspoole dokumentidega tutvumist. Nendele toimingutele peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi kokku. Menetluses on toimunud kaks istungit ning kostja esindaja ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil on kokku võtnud aega 4 tundi (1 tund kummagi istungi ettevalmistamiseks ja 1 tund kummalgi istungil osalemiseks). Samas on kostja pidanud oma vastuväites hageja menetluskuludele põhjendatuks, et hageja analoogsete toimingute põhjendatud ajakulu oleks 1 tund kummagi istungi kohta. 05.11.2019 ja 14.01.2020 istungid toimusid protokollide kohaselt ca 40 minutit (esimese istungi protokollis on märgitud vale istungi lõppemise aeg, kuid ajakulu nähtub salvestise alguse ja lõpuaegadest). Kuivõrd kostja ise peab hageja istungi ja selle ettevalmistamise mõistlikuks kuluks 1 tund ühe istungi kohta, siis lähtub kohus samast põhimõttest kostja enda kulude osas – istungite ettevalmistamise ja neil osalemise põhjendatud ajakulu kokku on 2 tundi. Tegu ei ole eriliselt keerulise ega mahuka asjaga. Seega peab kohus kostjale osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale.

Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 600 eurot ja mõistab menetluskulud hagejalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.