2-19-2373/50 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja seisukoht vastuhagile Harju Maakohtu menetluses oli Carl-Robert Pajula hagi Xxxvastu elatise nõudes. 23.09.2019 võttis hageja seaduslik esindaja hagi tagasi. 27.01.2020 võttis hageja seaduslik esindaja vastuhagi õigeks. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. 25.03.2019 esitas kostja kohtule vastuhagi, mida täpsustas 10.05.2019 ja 16.05.2019. Vastuhagi kohaselt võttis Xxxisaduse omaks, sest arvas lapse sündimisel, et tema on bioloogiline isa ning tõsist kahtlust selleks kuni 2018. aasta kevadeni Madis Pajulal ka ei tekkinud. Pooled elasid koos veel 2015 so ajal, kui laps sai 2-aastaseks. Kui pooled vahel tülitsesid, siis lapse ema solvas vahel isa, et ta on kasuisa. Seda solvangut ei pidanud lapse isa veel asjaoluks, mis andnuks aluse kahelda tema isaduses. Tõsine kahtlus tekkis Madis Pajulal isaduses siis, kui ta edastas lapse emale meili lapsele isaduse tuvastamiseks DNA testiga ning lapse ema sellega ka nõustus. Meili edastas Xxxlapse emale 02. oktoober 2018. Sellest ajast hakkas kulgema PKS § 93 lg 1 tähtaeg. DNA testi aeg määrati lapse ema võimalustest lähtuvalt, so millal on temal vaba aeg selleks. DNA test jäi tegemata vaid seetõttu, et lapse emal ei olnud kokku lepitud ajaks transporti Tallinnasse sõitmiseks koos lapsega, kuna viibis sel ajal maal. Kui lapse ema ei oleks DNA testiga nõustunud, ei oleks Madis Pajulal siiani kahtlusi olnud, et tema on lapse bioloogiline isa. Mõistlikule kõrvalvaatajale on kahtlusteta selge see, et kui lapse üks vanem ehk lapse ema on nõus lapsele DNA testi tegemisega, annab see teisele vanemale ehk isale selge signaali, et lapse põlvnemine temast on kahtluse all ka lapse ema arvates. Xxxpalus tuvastada, et Xxxei põlvne xxx ning Eesti Perekonnaseisuasutuses 21.11.2013 sünnitõendile nr 274-2013/1033 kantud isa kanne Xxxkohta on ebaõige. 23.09.2019 teatas kostja kohtule, et ta ei ole hagi tagasivõtmise vastu. Kostja jääb vastuhagi juurde. Menetluse käik 26.09.2019 määrusega jättis kohus xxx hagi Xxxvastu elatise nõudes läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud, mis seonduvad xxx hagiga Xxxvastu elatise nõudes, täies ulatuses Xxxkanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 373 lg 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus

mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Vastuhagi kohaselt ilmnesid oktoobris 2018 asjaolud, mis välistavad Xxxisaduse Xxxsuhtes. Xxxsoovib vaidlustada enda isaduse lapse Xxxsuhtes. 11.12.2019 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi Xxxpõlvnemise tuvastamiseks xxx. 13.01.2020 esitas ekspertiisiasutus kohtule DNA ekspertiisiakti 19E-GE1429, mille kohaselt Xxxei saa olla Xxxbioloogiline isa. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Xxxei põlvne xxxt ja Xxxnõue kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 103 lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et isaduse vaidlustamise nõude puhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid isaduse vaidlustamise nõudes rahaliselt kindlaks. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 11.04.2019 määrusega rahuldas kohus Xxxriigi õigusabi taotluse ja andis xxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi abi Deivi Vahti.