Tsiviilasi 2-19-17860
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
D. M. hagi J. B. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 452.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja D. M. , ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX; kostja J. B. , ik XXX, viibib XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2020
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Jätta rahuldamata D. M. hagi J. B. vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad J. B. i poeg D. M. on sündinud XX.XX.XXXX ning õpib XXX õppeaastal XXX klassis. Hageja palus 12.11.2019 kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 1. oktoobrist 2019. Nõude põhjenduste kohaselt kostja hageja ülalpidamist ei toeta, ülalpidamist annab hagejale tema ema. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt, esitatud 16.12.2019, on hageja igakuised kulutused summas 545 eurot. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Ta on oma poega sünnist saadik üleval pidanud. Kostjale kuuluva korteriomandi kirjutas kostja hageja ema nimele, kui sattus esimest korda vanglasse. Eesmärk oligi kompenseerida hageja ülalpidamise kulutuste kandmist kostja vangistuses viibimise ajal. Hetkel kannab kostja taas
vanglakaristust vabanemise tähtajaga XXX. Kostjal puudub igasugune vara, tema igakuiseks sissetulekuks on ca XXX euro suurune töötasu koristustööde eest. Kostjal ei ole rahalisi vahendeid elatise maksmiseks, kuni vangla ei taga temale mõistliku töötasuga tööd. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule väljatrüki kinnipeetava pangakonto kohta. Kohtuistungile 21.01.2020 hageja ei ilmunud, esitades eelnevalt kohtule taotluse asja arutamiseks hageja osavõtuta. Videokonverentsi teel osales kohtuistungil J. B. . Kostja ei vaidlustanud poja ülalpidamise kohustust, kuid jäi selle juurde, et käesolevalt puuduvad temal selleks igasugused rahalised võimalused. Kostja loodab XX.XX.XXXX pääseda vangistusest jalavõruga järelevalve alla, mis lubab temal ka tööle minna. Töökoht olevat olemas ja siis on võimalik ka elatist maksta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-15 punktis 11 selgitanud: „Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.“ Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised kulutused 545 eurot, mis võib olla mõistlik ja põhjendatud kulutus. Hageja ei ole välja toonud selget nõude summat kostja vastu, kuid eelduslikult võib see olla pool hageja vajalikest kulutustest, so 272.50 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei ole kostja võimeline hagejale ülalpidamist andma ei hageja vajalikest kulutustest pooles ulatuses ega ka väiksemas ulatuses. Kohtule on esitatud kinnipeetava J. B.i rahaliste vahendite aruanne 18.12.2019 seisuga. Selle kohaselt on J. B.i sissetulek detsembrikuus olnud XXX eurot laekumistena füüsilistelt isikutelt ja töötasuna XXX eurot. Ka veebruaris-märtsis 2019 on J. B.i kontole kantud raha füüsiliste isikute poolt kokku XXX eurot, kuid sellest rahast oluline osa on kantud kinnipidamistena nõuete fondi ja vabanemisfondi. Raha kandmisest nõuete fondi on võimalik järeldada, et
J. B.i vastu esitatud rahalisi nõudeid ei ole olnud võimalik täita tema vara ja muude sissetulekute arvel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on väärteoasjas XXX kohus XX.XX.XXXX määruses tuvastanud, et J. B.il puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid ja muu vara, tulenevalt kohtutäitur Sirje Taela poolt esitatud infost: „Kohtutäitur teavitas 04.11.2019 sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Rahatrahv on täielikult tasumata.“. Füüsiliste isikute poolt kostja kontole kantav raha ei ole reeglipärane ning kostja kinnitusel ei ole tegemist nõuete rahuldamisega, vaid kingitustega. Kohus on seisukohal, et J. B.il puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid ja muu vara, et maksta elatist täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumiharidust omandavale lapsele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetlusosalise kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku materjalide kohaselt puuduvad kostjal menetluskulud, mida on seaduse kohaselt võimalik välja mõista hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.