Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seega on hageja ema K P andnud samal ajal, mil hageja viibib vahetusaastal xxxx, vastuvõtva perekonnana täiendavalt ülalpidamist vahetusõpilasele M M Rile. Seda kõike lisaks hageja vahetusaastaga seotud kulude ning igapäevaste ülalpidamiskulude kandmisele. Kostja vastusest nähtuvalt seisneb kostja senine rahaline panus hageja ülalpidamisel hageja telefoniarvete tasumises ning hagejale taskuraha andmises. Lisaks on kostja võimaldanud hagi esitamise järgselt hagejale ühe reisi Xxxxle. Eelnev ei ole aga käsitatav lapse ülalpidamiskohustuse nõuetekohase täitmisena. Esiteks ilmneb kostja poolt esitatud Xxxx AS mobiilse teenuse arvelt, et hageja telefoniga seotud kulu on 35 eurot (mitte 70-150 eurot igas kuus). Samuti ei ole tegemist hädavajaliku kuluga, kuna vastuvõtva Xxxx klubi poolt on soovi korral tagatud hagejale kohalik telefoninumber ja sellega seotud kulude katmine. Kostja poolt finantseeritud hageja 4-päevase xxxx reisiga seoses on oluline, et tegemist ei olnud Xxxx vahetusaastaga seotud kohustusliku reisiga, vaid meelelahutusliku nädalavahetuse reisiga, mis ei olnud hageja ema K Pga kooskõlastatud ning millega seotud kulu (s.o lennupiletite kulu summas 133,49 eurot) kandis kostja ilmselgelt üksnes põhjusel, et kostjal oleks võimalik käesolevas menetluses näidata lapsega seotud kulude kandmist. Kostja on küll teinud hagejale perioodil jaanuar 2017 kuni jaanuar 2019 taskuraha ülekandeid kokku summas 920 eurot (s.o 2-aastase perioodi jooksul keskmiselt ca 40 eurot kuus), kuid taskuraha andmine ei ole käsitatav lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena ning seda kulu ei ole võimalik kostja ülalpidamiskohustuse täitmise hulka arvata. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et kuni elatise hagi esitamiseni tegi kostja hagejale taskuraha ülekandeid ebaregulaarselt ja väikestes summades, nt 2016. a kokku summas 10 eurot, 2017.a kokku summas 140 eurot, 2018.a kuni hagi esitamiseni kokku summas 380 eurot. Alles pärast hagi esitamist 2018.a detsembris hakkas kostja kandma hagejale taskurahana suuremaid summasid. Käesoleval juhul ei ole hageja ema andnud nõusolekut tasuda elatist lapse kontole ega sel viisil elatise tasumist ka hiljem heaks kiitnud. K P poolt kantud kulud seoses vahetusaastaga: 2018/2019 vahetusaasta korraldustasu 550 eurot, 2018/2019 vahetusaasta kohustuslik kindlustusmakse 515 eurot, uue mobiiltelefoni kulu 900 eurot, vahetusaasta lennupiletite kulu (xxxx) 400 eurot, vahetusaasta hädaolukordade fondi mõeldud sularaha (deposiit) 600 eurot, sülearvuti kulu 560 eurot, Xxxx klubi Euroopa bussireisi kulu 1230 eurot, xxxx laevareisi kulu 158 eurot, lennupiletite kulu (xxxx) 188,14 eurot. Kulu kokku: 5 101,14 eurot, mis teeb iga vahetusaastal viibitud kuu kohta keskmiselt ca 510 eurot (5 101,14/10). K P poolt hageja ainukasutusse antud AS Xxxx kaardiga tehtud kulutused hageja igapäevaste vajaduste katteks: september 2018.a 326,51 eurot, oktoober 2018.a 347,18 eurot, november 2018.a 335,16 eurot, detsember 2018.a 340,20 eurot, jaanuar 2019.a 327,61 eurot, veebruar 2019.a 444,08 eurot, märts 2019.a 442,79 eurot, aprill 2019.a 545,68 eurot, mai 2019 (01-24.05) 501,74 eurot. Kulu kokku: 3 610,95 eurot, mis teeb selle perioodi ühe kuu keskmiseks kuluks ca 400 eurot (3 610,95 / 9). K P täiendavad ülekanded hageja isiklikule arvelduskontole AS-is Xxxx hageja igapäevaste kulude katteks perioodil august 2018–mai 2019 kokku summas 388,50 eurot, mis teeb selle perioodi ühe kuu kuluks kokku 38,85 eurot. Hageja on vajanud ülalpidamist ka xxxx viibides ning hageja ema K P on seoses hageja vahetusaastaga kandnud märkimisväärses ulatuses kulutusi (kõik K P poolt hageja vahetusaastaga seotud ja hageja xxxx viibimise ajal kantud kulud on kokku ca 9 100 eurot), mille kandmisel ei ole kostja vähimalgi määral panustanud.

Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et tegemist oli põhjendamatute ja ebavajalike kuludega. Hageja ema K P ostis hagejale uue telefoni, sest lapse 5 aastat vana telefon oli katki. Samuti oli vajalik sülearvuti ost, kuna ei oleks mõeldav, et hageja oleks pidanud võtma xxxx kaasa lauaarvuti. Mis puudutab 08.04-19.04.2019 toimunud Euroopa ringreisi, siis vanemad ei ole mitte kunagi kokku leppinud, et hageja ei lähe nimetatud reisile, kuna selle kulu on liiga suur. Vastupidi, tegemist oli Xxxx klubi poolt korraldatud n-ö kohustusliku reisiga, mille toimumine oli juba vahetusaasta algusest teada ning millest hageja soovis osa võtta. Hageja ema K P käis 11.06.2019 hagejal lennujaamas järgi ja hageja ööbis ema juures kodus xxxx (kuhu hageja viis ka kõik oma asjad) ühe öö ning alates 12.06.2019 on hageja veetnud enamus öid kostja elukohas xxxx. Samas vajab rõhutamist, et tegemist ei ole hageja püsiva elukorraldusega ning hageja alaline elukoht ei ole kostja juures xxxx. Hageja viibib kostja juures üksnes ajutiselt ja seda põhjusel, et kostja pakkus hagejale xxxx naastes suviseks koolivaheajaks tööd ning hageja töötab alates juunikuu keskpaigast ajutiselt (suveperioodil) kostja elukohas asuvas kodumajutuses (s.o xxxx hotellis) koristajana, mille eest kostja maksab hagejale töötasuna 20 eurot iga töötatud päeva eest. Selguse huvides märgib hageja, et hageja ei tööta kostja juures ametlikult ning kostja on teadvalt teinud hagejale ülekandeid selgitusega „kulude katteks“, et vältida tööjõumaksude tasumist. Lapse poolt tehtud töö eest tasu maksmine ei ole aga käsitatav lapsele ülalpidamise andmisena. Hageja on kostja juures töötamise ajal eelistanud ööbida isa elukohas (xxxx kodumajutuses) üksnes seetõttu, et hageja ja tema ema K P elukoha (xxxx) kaugus kostja elukohast on ca 20km ning tähendaks hagejale iga päev ca 1-1h 30min ühistranspordiga liiklemist mõlemal suunal. Samas läheb hageja kostja elukohta (kodumajutusse) peamiselt töö tegemise ajaks (külaliste lahkumise järel tubade koristamiseks) ning ööbimiseks (kuna elamut peetakse hotellina, siis on hageja sunnitud isa juures viibides ööbima isa garderoobis). Kogu tööst vaba aja veedab hageja sõpradega (peamiselt V P elukohas xxxx). Seda kinnitab mh hageja XxxxAS-i arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad tihedad xxxx kaupluse ja xxxx asuva xxxx poe (ca 350m V elukohast) külastused. Seejuures ei kanna kostja mingeid hagejaga seotud ülalpidamiskulusid. Kostjal puuduvad hageja elamiskulud, kuna kõik xxxx elamu kulud, sh kostja poolt välja toodud toidu, pesumaja, transpordi (taksokaardi) kulud kaetakse kostjale kuuluva Xxxx OÜ või Xxxx OÜ rahalistest vahenditest. Kostjal puuduvad ka hageja toidukulud, kuna hageja kulutab suurema osa tööga väljateenitud isiklikust rahast just toidule, milline asjaolu nähtub ka hageja Xxxx AS-i arvelduskonto väljavõttelt (igapäevased söögiasutuste ja toidupoodide külastused). Samuti kinnitab hageja selgitus kostja poolt kohtule esitatud ja hageja poolt allkirjastatud kinnituskirja osas, et hageja kannab kõik oma kulud kodumajutuses tehtud tööga teenitud rahast ning kostja talle mingeid muid rahalisi vahendeid ei anna. Seega on kostja tegelik rahaline panus hageja ülalpidamisse olematu, kuna kostja väidetav hageja ülalpidamine seisneb üksnes hagejale xxxx hotellis töötamise eest tasu maksmises ning kõik kostja väidetud hageja ajutised kulud kostja juures viibides kaetakse kodumajutuse vahenditest. Tegemist on hageja ajutise, suveperioodiaegse elukorraldusega ning septembrist 2019 (mil hageja läheb kooli), jätkab hageja ema K P juures elamist. Alates õppeaasta algusest elab hageja koos emaga nende uues elukohas aadressiga xxxx. Kostja vastuväited 4.Kostja vastuses hagile märkis, et hagejal puudub õigus nõuda elatist olukorras, kus vanemad on siiani suutnud lapse huvidest lähtuvalt teostada hooldusõigust ühiselt, panustades materiaalselt võrdselt.

Kostja on alates 2013.aastast üksinda kasvatanud poegi ning mõlema poja kodu on kostja juures. Alates 2015.aastast on hageja hakanud suhtlema ka emaga. Hagejal on aastatega välja kujunenud harjumus, kuidas oma vanematega suhtleb ning kelle juures elab. Kooliajal peale kooli, tuleb hageja tavaliselt koju xxxx sööma, vahetevahel käib lõunal K P ema, V M, juures xxxx maanteel. Kui hageja soovib ema juurde minna, viib kostja ta sinna autoga või tuleb ema õhtul peale tööd xxxx talle järele. K elab xxxx, ca xxxx, kuhu ühistransport ei sõida. Ema juurde mineku tingimuseks on olnud, et ema viib G hommikul autoga linna kooli. Koolivaheajad on G püsivalt kostja ja venna juures xxxx. Alates kevadsuvest kuni augustini 2018 elas hageja püsivalt kostja juures xxxx. Augustis 2018.a saatis kostja hageja 2018/19 õppeaastaks Xxxx vahetusõpilasena xxxx (kostja on Xxxx klubi liige ja xxxx). Alates 20. detsember 2018 kuni juuni 2019 on vahetusõpilane M M R kostja vastutusel ja ülalpidamisel, mis oli K Ple teada juba aprillis 2018. Seega viibis vahetusõpilane K P juures ainult august kuni detsember 2018 (4 kuud), mitte kogu õppeaasta ja viibib kostja vastutusel 6 kuud (12.2018-06.2019). Xxxx Klubi on K Ple tasunud (periood august kuni detsember) vahetusõpilasega seotud kulud vastavalt tema poolt esitatud kuludokumentidele. Vahetusõpilane M M R on pärit xxxx mitte xxxx nagu K P väidab. Xxxx klubi hoolitseb ja maksab hageja elamise, toidu, kooli, kultuuriprogrammi jne eest, lisaks antakse klubi poolt talle igakuiselt taskuraha. Vanematel tuleb tasuda kulud, mis ei ole seotud Xxxx vahetusprogrammiga. Nii näiteks tasus kostja hageja reisikulud xxxx ja kohapealsed kulud. Kostja maksab juba aastaid igakuiselt hageja elamiskulusid, nt hageja telefoni eest xxxx on kulu ca 70-150 eurot kuus ning annab sularahas või kannab arvele taskuraha. Kuna 2019.a juunini katab hageja kulud Xxxx klubi ja hageja saab rahalist toetust isalt, siis milliseid faktilisi kulusid K P 2019 aastal seoses hagejaga katab. Ka ei ole teada, milliseks kujuneb hageja elukorraldus 2019.a sügisest. Kooli kuhu hageja õppima asub, valitakse alles peale vahetusõpilase programmi lõppu. Teadvalt ebaõiged ja kohut eksitav on väide, et K Pl ei olnud peale lahkuminekut võimalus oma lastega suhelda ega harjumuspäraseid elamistingimusi pakkuda. Ebaõige on ka väide, et 2014 juulis kolis K P 3-toalisesse täismugavustega korterisse. Nimetatud korterisse xxxx maanteel kolis elama K ema V M, kes elab seal tänaseni ja kus hageja käib vahetevahel peale kooli külas. Kostja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei kohaldu antud vaidluses, kuna faktilised asjaolud erinevad kardinaalselt käesolevas vaidluses. Hageja on selgelt väljendanud oma soovi kirjas, mille ta saatis e-mailiga xxxx 05.12.18 oma emale ja isale. Kohtul tuleks lähtuda eelkõige lapse soovist ning huvidest. K P väide nagu hageja elaks alates 2015 oktoobrist ema juures, on kohut eksitavad. Kohtu (tsiviilasi nr 2-14-59452) toimumise ajal kuni kohtuotsuseni tegeles K P laste „moosimise ja ära ostmisega“, aga peale otsuse väljakuulutamist muutus K P käitumine laste suhtes ja kõik jätkus vanaviisi. Vanema poja K ei ole K suhted taastunud tänaseni, kuna laps ei lase endaga manipuleerida.

Hageja püsiv elukoht ei ole kunagi olnud ema K P juures. Esitatud faktid hageja elukohast on nelja aasta tagused. K P poolt 29.07.2016 kohtule esitatud hageja käsikirjaline koopia, milles poeg kinnitab, et tema elukoht on ema juures alates 2015 oktoober, on hageja ema K P poolt väljapressitud ja pojale nö suhu topitud. G kinnitas kostjale, et ema sundis neli aastat tagasi teda seda kirja kirjutama lugedes lapsele ette teksti, mida ta pidi koheselt kirjutama. Selline käitumine näitab ilmekalt, kuidas K P manipuleeris teismelise lapsega. Kuid täna, neli aastat hiljem, ei ole tal see enam õnnestunud. Ei ole ühtegi faktilist tõendit, et hageja soovib elada ainult ema juures või et ülalpidamiskohustust täidab ainult K P. Kostja avas 2014.a. hagejale arveldusarve, kuhu tänaseni kannavad raha nii K P, K ema V M ja kostja ühiselt, mis on mõeldud hagejale taskuraha ning vajalike kulude katmiseks. Ainuüksi see fakt näitab ühisest, kokkuleppelisest ülalpidamiskohustusest. Kostjale oli teadmata K P poolt hagejale veel ühe arveldusarve avamine enne vahetusõpilaseks minemist xxxx, sest hageja jätkas kostja poolt avatud arveldusarvele väikeste summade kandmist kuni tänaseni. Kostjale ütles hageja, et see oli ema soov mitte öelda palju raha ema talle annab. K P soovib mõjutada ehk „ära osta“ last, andes lapsele võimaluse manipuleerida mõlema vanemaga, kuna sellisel juhul ei tea kumbki vanem, milliseid kulutusi laps tegelikult teeb ja palju tal raha igakuiseks kasutamiseks on. Kostja selgitab, et kui hagejal tekkis 2018.a. talvel soov minna 2018/19 õppeaastal vahetusõpilaseks, siis hakkas kostja võimalusi otsima alles peale seda kui oli tehtud Kirstiga omavaheline kokkulepe, et K P võtab enda kanda hageja reisiga seotud kohustuslikud kulud, kuna vanema poja K P vahetusõpilase kulud xxxx (ca 12 000 EUR) kandis ainuisikuliselt kostja. Ka K P vahetusõpilasaastal elas xxxx vahetusõpilane kostja juures ja kostja kandis kõik kulud seoses temaga. Väide nagu oleks tsiviilasjas 2-14-59452 temalt välja nõutud vanema poja K P vahetusõpilase reisikulusid xxxx, on vale. Kohus nõudis kostja kasuks ainult laste elatise kulud summas, mis oli pool Eesti Vabariigi valitsusega kehtestatud kuupalga alammäärast (207, 25 EUR kuus). K P väidab, et ostis hagejale enne xxxx minekut uue telefoni (900 EUR) ja sülearvuti (560 EUR). Peale seda kui M P oli maksnud K Ple ühisvaralt hüvitist 72 000 EUR 2018. aasta augustis, lisaks oli K P eelnevalt pettuse teel ühisvarast kõrvaldanud ja omastanud xxxx korteri, hakkas K P põhjendamatult kulutama raha hagejale kallite asjade ostmiseks. Seda näitab 900 eurot maksev telefon, kuigi M P oli G eelnevalt jõulukingituseks ostnud juba kalli telefoni, mis maksis 400 eurot. Ka arvuti ostmine ei ole põhjendatud, kuna lauaarvuti koos kahe arvutiekraani ja spetsiaalse arvuti tooliga (1200 eur) on M P G juba ostnud. Samuti tasus K P Xxxx Euroopa ringreisi iseseisvalt, kuigi oli eelnevalt kokku lepitud, et kuna bussireis on liiga kallis ning enamus kohtades on G juba ka käinud, siis jääb see ära. Selle asemel võimaldas M P G lühireisi xxxx. Peale xxxx reisi oli ootamatu kui K P hakkas nõudma Euroopa ringreisi kulusid M Plt, samas ei küsinud kostja K sentigi xxxx reisi eest. Sellised kulutused, mis K P on omal initsiatiivil teinud ja mida ta hetkel hagis välja toob, on kostjaga kooskõlastamata ja ei ole tegelikult vajalikud ega põhjendatud, vaid on toreduslikud ja luksuslikud mida tegelikult teha ei ole vaja. Kostja poolt G tehtud kulud xxxx (telefonile ja internetile) kuude lõikes: september 2018.a. 87 eur, oktoober 2018.a. 89,88 eur, november 2018.a. 72,91 eur, detsember 2018.a. 47,91 eur, jaanuar 2019.a. 40,68 eur, veebruar 2019.a. 81,05 eur, märts 2019.a. 54,43 eur, aprill 2019.a. 63,99 eur. Kokku: 537,85 eurot.

Lisaks on kostja on kandnud hageja AS Xxxx arvelduskontole igakuiselt raha igapäevaste kulude katteks ja tasus tema reisi Xxxxle, k.a. kohapealsed kulud. Reis xxxx toimus 25-28. jaanuar 2019. Xxxx vahetusõpilase programmis osalemine ei ole möödapääsmatu kulu lapse kasvatamisel, see on vabatahtlik võimalus oma lapse haridustaseme tõstmiseks ja silmaringi laiendamiseks, samamoodi nagu suvelaager, välisreis või muuseumi külastus. Mõlemad vanemad kirjutasid vabatahtlikult alla vahetusprogrammis osalemise lepingule ja võtsid vabatahtlikult kulude katmise kohustuse, see kuidas kulud omavahel jagunevad ei oma elatise nõude hagis mingit tähtsust. Kui poeg saabus xxxx tagasi 11.06, läks ta ema juurde sest nii oli kostjal pojaga kokku lepitud, et ema läheb talle lennujaama vastu. 12.06 kuni 15.06 oli poeg isa juures xxxx, 16.06 oli ema juures, 17.06 kuni 05.07 on poeg elanud isa juures xxxx. Faktiliselt peale tagasi saabumist xxxx on poeg viibinud 2 ööpäeva ema juures ja 23 ööpäeva isa juures. Kostja võib kinnitada, et samasugune ööbimiste suhe oli enne xxxx minemist ja jääb ka edaspidi. Kostja tegi hagejale 27.04.2019 e-maili teel ettepaneku, et juhul kui tõesti G jääb peale xxxx tagasitulekut ema juurde elama, maksab ta alates juulist hagejale elatist. Hageja keeldus sellest lootuses, et kohus teeb otsuse enne kui G tagasi saabub ja reaalselt ei ole tuvastatav, kus laps tegelikult elab ja kelle hoole all ta on. Kostja poolt G P antud summa igapäevaste kulude katteks perioodil: september 2018 kuni 5. juuli 2019 on 1585 eurot: telefoni kulud september 2018 kuni juuni 2019.a. 637,85 eurot, 12.06 kuni 05.07.2019 G tehtud igapäevased kulutused kodus (toit, pesumaja, transport (taksokaart), G saabumispidu 12.06 ca 25 inimest, G sünnipäeva tähistamine xxxx ca 35 inimest) ca 600 eurot. Kulud kokku 2822,85 EUR. Kui alates xxxx saabumist on ema suhtlus G olnud minimaalne, siis peale kohtuniku otsust asja arutamist uuendada ning leida omavaheline kompromiss, on hageja aktiivselt üritanud last enda kontrolli alla saada ning takistab lapse viibimist oma kodus, isa ja venna juures. Peale xxxx tagasi saabumist on 11.06.2019 on ta ema juures viibinud 7 ööpäeva ja isa juures 87 ööpäeva + kummagi vanema juures pooleks 7 ööpäeva. Selline lapse vintsutamine, et ema viib poolvägisi õhtul kell 20 lapse isa juurest enda juurde, on ebamõistlik. Sõidule ema juurde xxxx kulub ca 1 h ehk kell 21 saab laps alles õppima hakata, et siis jälle hommikul 6.30 ärgata ja kooli minna. Kostja on alates 11.06 kuni 20.09 lisaks toidule, hügieenitarvetele, pesumajale, transpordile jne andnud hagejale tema isiklike kulude katteks 865 eurot (hobid, riided, väljaspool kodu toit jne), mis teeb kuus keskmiselt 288 eurot. 5.13.06.2019 kohtumäärusega andis kohus lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Ema ostis arvuti ja telefoni. Telefon oli ema ja vanaema poolt sünnipäevakingitus, arvuti oli vajalik. Kui vaja oli, küsis ta isalt raha, kui ema kaardil oli limiit täis, siis kasutas isa kaarti. Reisikulud xxxx - lennukipiletid ostis isa, sest pöördus algul isa poole, kohapealsed kulud kandis ema kaardiga. xxxx olles oli veel bussireis ümber Euroopa, 11 päeva, ca 1400 eurot, aga seda ei oska öelda, et kes mille maksis, mõlemad vanemad tahtsid, et ta läheks. Xxxx vahetusüliõpilane oli ema juures, ema kandis kulud, söögikulu tema teada, rohkem ei tea. Xxxx vahetuspere kandis söögikulud, Xxxx klubilt sai iga kuu esimesel teisipäeval 60 eurot sularaha. Tuli tagasi 11.juunil, siis läks isa juurde, ema tuli lennujaama vastu. Kuna ta on xxxx nii kaua elanud, on kõik sõbrad xxxx ja suvel ta eelistab olla rohkem isa juures, sest ei ole ajaliselt loogiline, et läheb xxxx ja sealt edasi koju. Xxxx elab ta alates augustist, vana maja on 2 km edasi. Suvel on rohkem isaga, alates septembrist on nädala sees alati emaga. Isa juures on sõbrad, kui käib seal, siis ei õpi ja ei tee kodutöid. Suvel on praktiliselt kogu aja isa juures, mõnel päeval läks ema juurde. Kooli ajal on ema juures. Suvel ta otseselt ei töötanud, see oli tema enda vabast tahtest, aitas hotellis, tegi tube korda, vahetas linu, see ei olnud otseselt töö. Hommikul ei olnud tal midagi teha, sai päevaraha, ta ei võtaks seda nii, et ta seal tööl oli, sai 20 eurot päevas, tegi seda omast vabast tahtest. Suvel üritas ta nii, et festivalid jagas võrdselt, üks kord ostis isa pileti, teine kord ema, ka see raha, mis seal kasutas tuli üldiselt võrdselt. Kui üks ostis festivali pileti, siis teise vanema raha kasutas kohapeal. Kui oli isa juures, siis toit ja öömaja oli isa poolt. Sügisel läks xxxx, alates septembrist on emaga elanud tööpäevadel, nädalavahetustel läheb isa juurde reedel peale kooli, pühapäeva hommikul läheb isa juurest ära ema juurde õppima. Nädala sees oleneb nädalast, et kas läheb isa juurde, oleneb kui palju õppida. Kui on õppida, siis ei lähe isa juurde. Läheb isa juurde siis, kui ei ole midagi õppida, sest siis saab seal kauem olla. Nädala sees äkki ühe korra käib isa juures, mitte iga nädal. Ema tuleb iga kord autoga järgi, sõiduaeg oleneb sellest, mis kella ajal liikuda, kui 45 ajal liikuda, siis 40 minutit, kui õhtusel ajal, siis 20 minutit. Ema helistab kui isa juurde on jõudnud. Ei oska öelda, kes muud kulud kannab, emal on üks kaart, mida saab kasutada ja isal teine, oleneb kummal kaardil raha on. Hageja teab, et tal on võimalik kasutada 350 eurot ema kaardil. Isalt saab raha olenevalt sellest, kui palju küsib ja mille peale kulud on. Isa kaardil limiiti ei ole, see on selleks kui on vaja midagi suuremat osta, seal on siis raha, kui tal on vaja ja küsib, isa iga kord kannab. Enne xxxx minekut oli samamoodi, nädala sees oli emaga ja nädalavahetusel isaga. Enne xxxx minemist suvel oli isa juures. Ta ei olnud terve päev seal, rääkisid juttu, sõid, siis läks sõprade juurde ja tuli õhtul tagasi. Hageja tahab, et saaks ise valida, kelle juures on, kelle raha kasutab. Kust ta raha saab, võiks jääda tema otsustada, mitte nii et ühel vanemal on tema üle suurem võim. Tahab, et oleks võrdne, et ta saaks valida kelle juures ööbib ja on. Vanemad austavad tema valikuid, keelama ei hakka kumbki. Tal ei ole kindlat poolt, tahab, et see asi saaks läbi ja saaksid rahulikult edasi elada. Kohtuotsuse põhjendused 8.K Pl ja M Pl (kostja) on ühine alaealine poeg, xxxx sündinud G K P (hageja) ja hageja vanematel on ühine hooldusõigus. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 01.12.2018, kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9.PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, aga elatist nõutakse miinimummääras, ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi vaja kohtumenetluses tõendada. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 10.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanemaga juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse suurusele ka elatist. Vaidlust ei ole, et hageja viibis 2018/2019 õppeaastal (s.o perioodil august 2018 kuni juuni 2019 vahetusõpilasena xxxx) ja saabus tagasi koju 11.06.2019. Hageja sõnul sõitis ta xxxx 27.või 28.augusti 2018. Hageja oma seadusliku esindaja K P kaudu pöördus kohtusse elatise saamiseks põhjusel, et K H P, kes elas kostjaga ja oli kostja ülalpidamisel, alates oktoobrist 2018 viibib kaitseväes ja kostja ei kanna tema igapäevaseid püsikulusid. Samas hageja on täielikult ema K P ülalpidamisel ja kostja hageja ülalpidamises nõuetekohasel määral ei osale. Kohtule on esitatud tõendid, et hageja ema on kandnud kõik hageja vahetusaastaga xxxx vanematele kaasnevad kohustuslikud kulud kokku 2065 eurot, ostis hagejale xxxx kasutamiseks uue 900 eurot maksnud telefoni ja 560 eurot maksnud sülearvuti. Hageja ema avas AS-is Xxxx hagejale kasutamiseks arvelduskonto, millele laekub iga kuu xxxx korteri üür summas 350 eurot ja arvelduskontoga seotud pangakaart on hageja ainukasutuses ning arvelduskontole laekuvad rahasummad on mõeldud üksnes ja ainult hagejale kasutamiseks. Ajavahemikul septembrist 2018 kuni 07.04.2019 on kulu kokku 2735,04 eurot. Lisaks on K P kandnud hageja isiklikule arvelduskontole AS-is Xxxx AS perioodil august – märts 2019 igapäevaste kulude katteks täiendavalt 368,50 eurot, s.o ca 50 eurot kuus. Samuti tasus K P Xxxx klubi poolt korraldatud Euroopa bussireisi eest 1230 eurot. Hageja ise seletas kohtuistungil, et xxxx olles kuu alguse poole kasutas raha mis ema andis ja kui see otsa sai, küsis isalt ning tavaliselt sai emalt saadud raha otsa poole kuu pealt. Hageja sõnul tema arust on mõlemad vanemad teda võrdselt toetanud. Ema ostis arvuti ja telefoni. Arvuti oli vajalik, telefon oli ema ja vanaema poolt sünnipäevakingitus. Hageja selgitas, et kui vaja oli küsis isalt raha, kui ema kaardil oli limiit täis, kasutas isa kaarti. Xxxx lennupiletid ostis isa, sest hageja pöördus esmalt isa

poole, kohapealsed kulud kandis ema kaardiga. Hageja ei tea kes tasus Euroopa bussireisi eest, aga mõlemad vanemad tahtsid et hageja sinna läheks. Kohus on seisukohal, et mõlemad vanemad on osalenud hageja ülalpidamises võrdselt ajal, mil hageja viibis vahetusõpilasena xxxx. Mis puutub kulude kandmisesse seoses vahetusaastaga, siis hageja viibimine vahetusõpilasena xxxx sai teoks mõlema vanema nõusolekul ja nende kulude lugemine ühe vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostjalt elatise saamiseks on esitatud kohtule 01.12.2018 ja hagi esitati kohtule 16.01.2019, vahetusõpilane elas hageja ema juures ja oli osaliselt tema ülalpidamisel aga ajavahemikul august 2018 kuni jaanuar 2019. Hagiavalduses on leitud, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud hageja püsiv elukoht oktoobrist 2015 ema juures. Pooled ei vaidle, et hageja vanematel on hageja suhtes ühine hooldusõigus. Ühine hooldusõigus hõlmab ka hageja viibimiskohta, sh elukohta. Kuna kohtule on pooled esitanud hageja poolt kirjutatud avaldusi, kuulas kohus hageja kohtuistungil ära ja hageja seletas, et suvel on ta praktiliselt kogu suve isa juures. Kooliajal elab ema juures, käib isa juures nädalas mõnikord ning kooliajal nädalavahetustel on isa juures. Samuti seletas hageja, et tal on kasutada ema kaart ja isa kaart. Ema kaardil on kasutada 350 eurot ja isa kaardil limiiti ei ole ja see on selleks kui on vaja midagi suuremat osta. Kui hagejal on raha vaja siis isa iga kord kannab. Hageja ei loe hotellis tubade koristamist ja linade vahetamist töötamiseks. Hageja on praktiliselt kogu 2019.a suve elanud kostja juures ja olnud kostja ülalpidamisel, viibib kooliajal kostja juures nädalavahetustel, mõnikord ka nädala sees, kostja on kandnud nii hageja saabumispeo kui ka sünnipäevakulud, samuti igapäevaseid kulusid, hagejal on võimalus kulutamiseks kasutada mõlema vanema pangakaarti ja kui ema pangakaardil limiit lõpeb, küsib ta raha juurde isalt. Kuna vanemad ise on oma 30.07.2020 täisealiseks saavale pojale sellise rahakulutamise võimaldanud ja selle heaks kiitnud, ei pea kohus veel täiendavalt kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist põhjendatuks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. M P seisukohad K P eraelu kohta ning K H P kohta esitatud väited ja tõendid ei ole asjassepuutuvad ja kohus jätab need tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jääksid menetluskulud hageja kanda. Kostja on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.