lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-108547/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-108547/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-108547

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 19. oktoober 2015, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-15-108547 Tsiviilasja number Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Denis Baškirovi vastu 407,19 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

431,34 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja PLACET GROUP OÜ (rk 11198910; asukoht Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), esindaja Riho Siil, e-post [email protected]; kostja Denis Baškirov (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Denis Baškirovi vastu osaliselt.
2.Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja 19 senti, millest 300 eurot on põhinõue, 26 eurot intress, 12 eurot võla sissenõudmise kulu ja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 07.07.2015 seisuga.
3.Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt 300 eurot alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot ja 81 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
VÕS § 113
4.Väljamõistetud summad kanda ITM Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE172200221026942756, märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud 94% ulatuses Denis Baškirovi kanda ja 6% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-108547 PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 60 eurot lepingulise esindaja kulud.
9.Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 40 senti. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 22.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Denis Baškirovilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas 08.05.2015 vastuväite. 29.06.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega. 09.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjalt 407,19 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus keeldus 24.08.2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.09.2013 laenulepingu nr SR283556, mille alusel väljastas hageja kostjale 04.09.2013 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 04.10.2013). Enne laenusumma ülekandmist tuvastas hageja kostja isikusamasuse Tallinnas Mustamäe postkontoris. Kuna kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt, tuleb tal raha kasutamise eest tasuda ka intressi 26 eurot. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu edastas hageja kostjale 25.10.2013 ja 05.11.2013 võlateatise/meeldetuletuse, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale võla menetlemisega seotud sissenõudekulud summas 38 eurot. Kostja võlgneb hagejale 407,19 eurot, millest 300 eurot on põhinõue, 26 eurot intress, 38 eurot võla sissenõudmise kulu ja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses määras alates 05.10.2013 kuni hagi koostamise päevani 07.07.2015. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 407,19 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 90 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 190 eurot. Hageja lisas avaldusele koopiad 04.09.2013 laenutaotlusest, 04.09.2013 laenulepingust nr SR283556 koos üldtingimustega, 04.09.2013 isikusamasuse tuvastamise ankeedist, 04.09.2013 maksekorraldusest laenusumma ülekandmise kohta kostja arvelduskontole, 25.10.2013 ja 05.11.2013 võlateatisest/meeldetuletusest ning 20.11.2013 teatest nõude menetlemise kohta (tl 21-34). Kostja vastus hagile Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja võimeline võlga tasuma. Kostja on invaliidsuspensionär ja pension on tema ainuke sissetulek. Hetkel elab kostja ema juures ja tema naine on rase.

2(5)

Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Hageja on esitanud kostja vastu 04.09.2013 sõlmitud laenulepingu nr SR283556 (tl 23-28) rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on laenu saamiseks 04.09.2013 esitanud laenutaotluse (tl 21-22) ja tuvastanud AS-i Eesti Post Mustamäe postkontoris isikusamasuse (tl 29-30). Samal kuupäeval on hageja rahuldanud kostja laenutaotluse ja kandnud tema pangakontole laenusumma 300 eurot (tl 31). Kostja ei eita vastuses hagile (tl 51), et pooled sõlmisid 04.09.2013 laenulepingu, kuid kostja väitel ei ole ta võimeline laenu tagasi maksma. Kohus märgib, et asjaolud, et kostja ise ei oska arvutit kasutada ja talle pakuti võimalust sms-laenu võttes lisaraha teenida, kusjuures ta ise oli sel ajal joogine ja ta märgiti laenulepingus tööl käivaks isikuks, ei väära kohtu hinnangul laenulepingu sõlmimist ega selle kehtivust.
5.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma 300 eurot 04.10.2013 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja võlgnetava laenusumma suurust vaidlustanud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 300 eurot tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks.
6.Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist. Laenulepingu üldtingimuste p 4.6 ja lisa III kohaselt, kui laenusaaja viivitab kampaania laenu tagastamisega, tagastab ta laenu koos intressidega, mis 30-päevase 300 euro suuruse laenu puhul on 26 eurot. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlus puudub selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Kuna lepingu pooled on laenulepingu rikkumise juhuks leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 38 eurot laenulepingu üldtingimuste p 9.3 järgi. Hagiavaldusest nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt 25.10.2013 ja 05.11.2013 kostjale saadetud kirjade (tl 32-33) kulu. Laenulepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla menetlemisega seotud sissenõudekulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale,

3(5)

kusjuures teenustasu on 16 eurot esmase võlgnevuse teatise saatmise eest ja 22 eurot järgneva teatise saatmise eest. Kohus leiab, et hageja lepingu üldtingimus p 9.3, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tüüptingimusena tühine. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 tähenduses (04.09.2013 kehtinud redaktsioon). VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kuigi meeldetuletuskirjade tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, peab kindlaksmääratud tasu suurus olema mõistlikult põhjendatav. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega hagejal laenuandjana on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirja maksumus 6 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 eurot (2 × 6 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

8.Hageja nõuab kostjalt 07.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 43,19 eurot ja alates 08.07.2015 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist võlgnevuse (300 eurot) sissenõutavaks muutumisest, so alates 05.10.2013 kuni hagiavalduse koostamiseni. Kostja ei ole vaielnud vastu viivise määrale, arvestusele ega kohustusele tasuda viiviseid kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu täitmata jätmine) ning seetõttu on põhjendatud hageja viivise nõuded rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja alates 08.07.2015 lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. 4(5)
9.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 381,19 eurot, millest põhinõue on 300 eurot, intress 26 eurot, võla sissenõudmise kulu 12 eurot ja 07.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 43,19 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada 300 eurot.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~94% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 160 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 60 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus lahendas asja kirjalikult lihtmenetluses, peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 60 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 94% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 150,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja