G Ki hagi V Ki vastu elatise suuruse muutmise nõudes
Tsiviilasja hind
811,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G K (isikukood xxxx, seaduslik esindaja N R (endine K) Kostja V K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kohtuistungil 25.11.2019
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.G K (edaspidi hageja) esitas 03.10.2018 kohtule hagi V Ki (edaspidi kostja) vastu elatise suuruse muutmise nõudes, milles palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimumini. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks Harju Maakohtu 21.01.2009 otsusega välja mõistetud elatis summas 2 500 Eesti krooni ehk 159,78 eurot. Hageja elab koos emaga ning tema kulutused on suurenenud võrreldes varasema elatise väljamõistmise ajaga. Hageja ema igakuine sissetulek on 600 eurot ja tal on hagejale lisaks veel üks ülalpeetav (xxxx. aastal sündinud tütar). Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused ühes kuus 510 eurot. Hageja vajadused on järgmised: kommunaalkulud, TV, internet, telefon 130 eurot kuus; majapidamisvahendid, hügieen, kodumasinad, remont, elektripirnid jmt 50 eurot; toidukulu 150 eurot; koolitarbed 20 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; tervishoid, vitamiinid 15 eurot; raamatud, kino, teater 15 eurot; klassiekskursioonid
2.19.02.2019 seisukoha kohaselt võtab hageja õigeks, et ta viibib Xxxx. Hageja seaduslik esindaja tasub igakuiselt turvakeskuses viibimise tasu 25 eurot, samuti tasub igapäevaseks olmeks vajalike vahendite eest (hügieenitarbed, riided). Hagejal on kodus möbleeritud oma tuba ja arvuti. Ka turvakeskuses viibimise ajal on hageja esindaja kohustatud tasuma korteriga seonduvaid kulutusi (pangalaen ja kommunaalkulud). Kostja ei ole osalenud hageja elus ega kasvatamisel 10 aastat. Seoses hageja kasvuraskustega peab hageja ema suhtlema turvakeskusega, politseiga, sotsiaalosakonnaga, psühholoogidega, arstide ning haridusministeeriumiga. Hageja ema on seetõttu sunnitud töölt puuduma mille tagajärjeks on töötasu vähenemine. Pärast hagiavalduse esitamist on kostja asunud ilmutama huvi hageja käekäigu vastu. 11.07.2019 menetlusdokumendi kohaselt on hageja igakuised kulud 635 eurot, millest hageja ema tasub 476 eurot. Hageja seadusliku esindaja teise lapse (tütre) igakuised kulud on 575 eurot. Nimetatud kulud kannab hageja seaduslik esindaja üksinda.
3.09.12.2019 menetlusdokumendi kohaselt viibib hageja kodus reedest kuni pühapäevani. Hageja igakuised kulud perioodil 27.11.2019 kuni 27.12.2019 koosnevad järgmistest kuludest: kulud taskurahale 25 eurot; turvakeskuse tasu 25 eurot; kulud riietele kokku 354 eurot (talvejope 169 eurot; kindad 20 eurot; müts 15 eurot; sügis-talve botased 150 eurot); kulud juuksurile 16 eurot; 70 eurot sünnipäevapeo kulud ning 70 eurot hügieenitarvete kulud (ühekordsed masinad, šampoon, hambapasta, harjad, vitamiinid, raseerimisvaht). Alates 2020 aastast elab poeg 5 päeva nädalas kodus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kohtule 06.12.2018 esitatud vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ela koos emaga ning viibib hoopis turvakeskuses. Vabal ajal viibib hageja kostja juures. Pärast turvakeskusest vabanemist asub kostja elama koos isaga, mistõttu ei ole põhjendatud elatise suurendamine ning kostja taotleb hoopis elatise vähendamist nullini. Kostja igakuine sissetulek on 540 eurot, tal puudub kinnisvara ja sõidukid ning tal on veel üks ülalpeetav. Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, mistõttu tuleb selle võrra elatist vähendada. Samuti on hageja emal võimalik saada tulumaksutagastust. Hageja ei ole alates turvakodus viibimisest kordagi oma ema juures viibinud. Hageja viibis pühade ajal ja nädalavahetustel kostja juures ja oli kostja vahetul ülalpidamisel. Hageja oli 2 kuu jooksul kostjaga koos 14 täispikka päeva. Kostjal on ka teine alaealine ülalpeetav, kelle igakuised kulud on 729,25 eurot, millest kostja kannab 364,63 eurot ja lapse ema kannab 364,63 eurot.
5.14. juunil 2019 märkis kostja, et kuigi on loobunud vastuhagist, jääb ta varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Samas seisukohas avaldas kostja, et hageja ei viibi enam turvakeskuses ning elab emaga, kuid kostja osaleb ka vahetult hageja kasvatamises täites vastavalt ülalpidamiskohustust vahetult. Elatise väljamõistmine miinimummääras kahjustaks kostja tavalist ülalpidamist. Kostja vaidleb 10.12.2019 seisukohas hageja kuludele vastu ning leiab, et hageja põhjendatud kulud ühes kuus võivad olla maksimaalselt 230 eurot (arvestades, et hageja on mõned päevad kodus) ning ühe vanema kanda jääb 115 eurot.
MENETLUSE KÄIK
6.Menetluse kestel selgus, et hageja viibis alates 29.10.2018 kuni 13.06.2019 Xxxx. Menetluse kestel kolis hageja turvakodust ema juurde ning vahetult enne otsuse avalikult teatavaks tegemist teavitas kostja kohut, et hageja asub taaskord turvakodus. Kohus uuendas nimetatud asjaolust teada saades menetluse.
7.Kohus võttis 28.08.2019 määrusega vastu kostja loobumise vastuhagist ja lõpetas vastuhagi menetluse (I kd, tl 108 ja 108 pöördel).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Hageja soovib suurendada Harju Maakohtu 21.01.2009 kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust 2 500 krooni (159,78 eurot) seaduses sätestatud miinimummäärani, kuna hageja vajadused on arvates kohtuotsuse tegemise ajast suurenenud. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
11.Kohus tuvastab, et hageja viibis perioodil 29.10.2018 kuni 13.06.2019 sotsiaalprogrammi alusel Xxxx (I kd, tl 24 ja 88. Menetluse kestel kolis hageja turvakodust ema juurde ning alates 18.09.2019 kuni 11.06.2020 viibib hageja sotsiaalprogrammi raames taaskord turvakodus (I kd, tl 188). Kostja täidab Harju Maakohtu 21.01.2009 kohtuotsust kohtutäituri vahendusel.
12.Kohus selgitas 25.06.2019 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 71-72).
13.Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
14.Seega tuvastab kohus esmalt asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 21.01.2009 kohtuotsuse tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-08-66272 tehtud kohtuotsuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejale elatist 2 500 krooni (159,78 eurot) kuus alates 09.10.2008 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus tuvastas nimetatud lahendis, et hageja igakuised vajadused on kaetud summaga 4 300 krooni (274,82 eurot) kuus.
15.Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 11, et hageja viibis perioodil 29.10.2018 kuni 13.06.2019 sotsiaalprogrammi alusel Xxxx ning alates 18.09.2019 kuni 11.09.2019 viibib hageja sotsiaalprogrammi raames taaskord turvakodus. Kohus kohustas 25.06.2019 määrusega hagejat esitama igakuiste kulude nimekiri turvakeskuses viibitud ajal ning käesoleva hetke seisuga (I kd, tl 71-72). 11.07.2019 menetlusdokumendi kohaselt on hageja igakuised kulud 635 eurot ning hageja ema kannab nendest kuludest 476 eurot. Turvakeskuses viibitud aja kohta hageja igakuiste kulude nimekirja ei esitanud. Kohus kogus ise tõendeid turvakeskusest ning kohtule 30.12.2019 esitatud tõendist nähtuvalt viibib hageja turvakeskuses viibimise ajal alates 18.10.2019 kodus reedest kella 17.00 kuni pühapäeva õhtuni. Alates 06.01.2010 lisandub üks päev nädala sees ning alates 09.03.2020 lisandub veel üks päev. Tegemist on planeeritava kavaga, kuna see sõltub hageja käitumisest ja rikkumistest. Rikkumise korral käib hageja kodus ainult nädalavahetusel maksimaalselt 24 tundi korraga (II kd, tl 16). Seega tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab käesoleval ajal ema juures umbes 12-15 päeva kuus.
16.Seega arvestab kohus asjaoluga, et umbes 12-15 päeva kuus ema juures elades on hageja igakuised vajadused käesoleval ajal järgmised. Kohus arvestab hageja kommunaalkuludele 20 eurot, toidukuludele 75 eurot kuus, riietele-jalanõudele 40 eurot kuus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et igas kuus ei kulu riietele hageja poolt novembris 2019 riietele kulutatud summa. Hügieenitarvete, vitamiinide kuludeks arvestab kohus 20 eurot kuus. Hageja poolt nimetatud kuludeks märgitud 70 eurot igakuiselt on ülepaisutatud. Taskurahale arvestab kohus 25 eurot ning turvakeskuse tasuks 25 eurot. Hageja sünnipäevaks arvestab kohus 6 eurot, aastas tuleb 72 eurot. Juukselõikuse kulud 16 eurot kuus on põhjendatud. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kuus käesoleval ajal 227 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja kulud võivad tõusta maksimaalselt 230 euroni. Kummagi vanema kanda jääb seega 115 eurot. Kostjalt on 21.01.2009 kohtuotsusega välja mõistetud 159,78 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused käesoleval ajal kostja poolt tasutava 159,78 euroga kaetud. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja peab samuti hageja ülalpidamisse panustama. Hageja elas perioodil 03.10-28.10.2018 ning 14.06.2019-17.09.2019 ema juures ning seega olid sel ajal hageja kulud suuremad, kuid perioodil 29.10.2018 – 13.06.2019 viibis hageja suurema osa turvakeskuses ning seega olid hageja kulud mis jäid ema kanda väiksemad.
17.Kohus on kõike eelnevat kokkuvõtvalt seisukohal, et käesoleval ajal ei ole hageja vajadused suurenenud võrreldes Harju Maakohtu 21.01.2009 tehtud lahendi tegemise ajaga ning sellest tulenevalt ei ole muutunud 21.01.2009 kohtuotsuse tegemise ajal esinenud asjaolud. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kummagi vanema varalist seisundit ega kummagi vanema teiste laste igakuiseid vajadusi.
18.Kohus selgitab, et asjaolude muutumise korral (hageja kolimisel turvakeskusest ema juurde) on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas 16.10.2019 kohtule taotluse jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja jäi 25.11.2019 toimunud kohtuistungil nimetatud taotluse juurde.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.