Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostjad on hageja lapsed. Harju Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX2 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja töötab XXX. Hageja sissetulekuks on töötasu 540 eurot kuus, lisaks töötasule saab hageja ka mõnikord lisatasu summas ca 100 eurot kuus, mis kokku toob maksimaalselt 640 eurot kuus. Hageja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras. Harju Maakohtu 26.09.2013 tehtud kohtuotsuse ajal hageja sissetulek võimaldas tasuda igakuise elatusraha suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, kuid praegu olukord on muutunud ning hageja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras. Hageja igakuised kulud on ca 880 eurot. Hageja sissetulek ei kata isegi osa hageja igakuisest kuludest. kuid hageja peab võimalikuks tasuda elatist 180 eurot kuus. Elatise vähendamisel tuleb arvestada ka kostjale makstava riikliku lapsetoetusega. Kuivõrd kostjate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetustega, jääb iga kostja vanemate kanda 480 eurot kuus. Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb iga kostja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 240 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad elatise vähendamisega ei nõustu, elatis vastab seadusele. Laste keskmised igakuised vajadused kokku on 583 eurot huvitegevusele, tervishoiule 40 eurot, söögile 200 eurot, riietele 175 eurot, vaba aja veetmine 50 eurot, transpordile 60 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, eluasemele 160 eurot. Kokku on laste kulud vähemalt 1 203 eurot kuus. Hageja võtab elatisest maha raha nende päevade eest, kui lapsed on koos temaga (tavaliselt neli päeva kuus, v.a jõuludel üks nädal ja suvepuhkusel kaks nädalat). 31.10.2019 on lapsetoetuse võlg 600 eurot. Kostjad on nõus, et elatist ei tasuta, kui lapsed on suvel kaks nädalat isaga, kuid muudel aegadel soovivad elatist 270 eurot kummagi lapse kohta. Kohtuotsuse põhjendused Pooled ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostjad on hageja ja XXXi alaealised lapsed (t lk 5, 29), hageja ei ela lastega koos. Harju Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX (hagis märgitud XXX2; t lk 6, 30) mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja sissetulek on 540-640 eurot kuus (t lk 7-16, 31-40). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 26.09.2013 kohtuotsusega mõisteti välja elatis minimaalses määras kummagi lapse kasuks. Otsuse tegemise ajal oli välja mõistetud elatise

suuruseks seega 160 eurot kuus ühe lapse ülalpidamiseks (Vabariigi Valitsuse määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli töötasu alammäär 2013.a 320 eurot). 2019.a oli minimaalne elatis tõusnud 270 euro peale ja 2020 on minimaalne elatis 292 eurot. Kuigi otsuses ei ole toodud välja asjaolusid (näiteks vanemate sissetulekute ja laste kulude suurusi), on kohtu jaoks usutav, et varasemalt oli hageja suuteline väljamõistetud elatist tasuma – tegu on õigeksvõtul põhineva otsusega ja kostjate väitel on elatise võlgnevus 31.10.2019 600 eurot (t lk 55), mis kuue aasta kohta on pigem väike võlgnevus. Kohus on seisukohal, et asjaolud (elatise suurus, hageja võimekus maksta nõutavas ulatuses elatist) on võrreldes varasema otsuse tegemise aja seisuga oluliselt muutunud ja seega on täidetud eeldused elatise suuruse muutmise nõude esitamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 võimaldab vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks mh on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 näol on tegu näidisloeteluga ja mh ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu lahend tsiviilasjas3-2-1-35-17, p 28.2). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-15, p 15). Riigikohus on selgitanud ka seda, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-127-09 p 12). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-16 p-de 18 ja 21 kohaselt tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Elatise eesmärk on tagada, et alaealiste laste vajadused oleks kaetud ja et ülalpidamises osaleksid mõlemad vanemad, kuid samas tuleb arvestada, et ka vanematel peab säilima võimalus ennast ülal pidada. Hagi esitamise ajal oli kahele lapsele väljamõistetud elatis kokku 540 eurot, mis on sama või veidi väiksem kui hageja töötasu. Selliselt ei ole hagejal täies ulatuses võimalik elatist tasuda või siis elatise tasumisel tagada endale minimaalset elatustaset. Kohus arvestab ka sellega, et laste põhivajadused on kaetud ka elatise vähendamise korral. Kostjad on toonud esile enda igakuised ligikaudsed kulud ning need on kokku vähemalt 1 203 eurot (ca 600 eurot ühe lapse kohta). Seejuures on kuludest 583 eurot erinevatele huviringidele (t lk 48-54). Hädavajalike kulutuste (nt söök, riided, eluasemega seotud kulud, koolikohustuse täitmisega seotud kulud) katmine on tagatud ka juhul kui elatis jääb alla seaduses sätestatud miinimumi. Lisaks on laste vajadused osaliselt kaetud ka lastetoetustega.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi, vähendab 26.09.2013 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise kummagi lapse kasuks summas 180 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jääksid menetluskulud kostjate kanda. Hageja kui menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isik soovib menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.