2.Välja mõista XXX’ilt menetluskuluna riigilõiv 5 eurot AS-i MiniCredit kasuks.
3.Välja mõista AS-ilt MiniCredit menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 276,48 eurot XXXkasuks.
4.Tasaarvestada
AS-i
MiniCredit
ja
XXXvastastikused
väljamõistetavad
menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel välja mõista AS-ilt MiniCredit XXXkasuks menetluskulu 276,48 eurot.
2-15-112566
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (276,48 eurot) tuleb AS-il MiniCredit tasuda
käesoleva
kohtuotsuse
jõustumisest
alates
kuni
täitmiseni
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS MiniCredit esitas 05.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit (hageja) esitas 11.08.2015 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles nõuab laenusumma 200 euro, intressi 40 euro, viivise 200 euro, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 euro ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise 1,5% võlgnetavalt laenusummalt väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on pooled 19.05.2012 sõlminud internetikeskkonnas www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot 30 päevaks. Kostja pidi laenu tagastama 18.06.2012. Kostja on jätnud kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Hageja nõuab kostjalt intressi 40 eurot, viivist 200 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 eurot. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja ei tunnistaja intressinõuet, kuna poolte vahel puudus intressi kokkulepe. Hageja väljastas kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millelt nähtus, et intressimäär on 0%. Kostja ei tunnista meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 eurot. Tegemist on tühise tüüptingimusega, sest hageja poolt nõutav 13 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja ei tunnista viivisenõuet, sest poolte vahel puudus viivisemäära kokkulepe. Viivisemäär on tühine tüüptingimus, sest see sätestab 75 korda seadusjärgsest viivisest kõrgema määra. Kostja on hagejale viivisenõude täitnud, tasudes 10.07.2015 seadusjärgse viivise 43,80 eurot. Kuna kostja on hagejale 10.07.2015 põhinõude tasunud ei saa hageja nõuda kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist TsMS § 367 alusel. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
2-15-112566
4.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 19.05.2012 laenuleping 200 euro saamiseks 30 päevaks (tl 46). Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja esmane väide on, et poolte vahel puudub intressi kokkulepe. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on hageja kostjale enne lepingu sõlmimist esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele (VÕS § 4031 lg 1). Selles peab VÕS § 4031 lg 1 p 6 kohaselt välja tooma põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa. Nimetatud teabelehel on välja toodud põhisumma 200 eurot, intressimäär 0% aastas ja kaasnevad kulud 0 eurot (tl 71). Kohtu hinnangul on õige kostja seisukoht, et poolte vahel puudub intressi tasumise kokkulepe. Hageja ei saa üldtingimustega tingimuslikult sätestada tagant järele intressi kokkuleppe, sõltuvalt sellest, kas isik on esmakordne laenutaotleja või mitte (üldtingimuste p 10.110.3). Hageja on määranud kostjale intressi üldtingimuste p 10.4 alusel. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 10.4 alusel intressi laenu mittetähtaegselt tagastamise korral. VÕS § 415 lg 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu intressi 40 euro saamiseks õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
6.Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et intressi maksmises pole pooled kokku leppinud. Seega tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Kostja on hagejale tasunud 43,80 eurot ning hageja ei ole vastu vaielnud, et see summa vastab seadusjärgsele viivisele.
7.Hageja nõuab kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt üldtingimuste p-s 8.4 sätestatule (sissenõudmiskulude hüvitis). Iga väljastatud meeldetuletuse tasu on 13 eurot ning hageja nõuab tasu kahe meeldetuletuse eest, kokku 26 eurot. VÕS § 113 lg 5 teise lause järgi sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tingimus tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, sest tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Seega kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise 26 euro väljamõistmise osas rahuldamisele. Kostja ei ole nimetatud kulu hagejale 10.07.2015 tasunud, sest kostja tasus hagejale maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel. Menetluskulud
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-15-112566 TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada asjaoluga, et hageja esitas hagi kostja vastu 466 euro ja lisanduva viivise saamiseks (tsiviilasja hind 666 eurot). Enne hagi esitamist oli asjas tehtud maksekäsk, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 200 eurot, viis 43,80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Eeltoodud nõude osas lõpetas kohus 16.09.2015 määrusega menetluse (tl 92). Menetluse lõpetamisel tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 168 lg-st
2.Kohus rahuldab hagi 4% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 96% ulatuses hageja kanda.
9.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 177 lg 1 p 1). Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu (TsMS §-d 138 lg 2, 144 p 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot + täiendav riigilõiv 80 eurot) 125 eurot. 05.08.2015 maksekäsuga ei ole riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja mõistetud (tl 18-19). TsMS § 4842 alusel on 20 eurot tasutud avaldaja menetluskulude katteks. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 288 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja lepinguline esindaja kulutanud vastuse koostamisele 3 tundi tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasumäär ja ajakulu põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv (125 x 4%) 5 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja kulu (288 x 96%) 276,48 eurot. Menetluskulude tasaarvestamise tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 276,48 eurot. Kostja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.