Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

menetlusosalistele

ja

pärast

jõustumist

Tallinna

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused XXX esitas 01.11.2019 kohtule hagiavalduse XXXu vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.11.2019. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 25.11.2019. Kostja esitas 26.11.2019 hagile vastuse, milles võtab hagi tervikuna õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Põlvnemise tuvastamise nõue Hageja XXX (seadusliku esindaja kaudu) palub esitatud hagis tuvastada, et XXX põlvneb XXXust. Hageja sünni tõendist nähtub, et XXX on sündinud XXX Tallinnas. Sünnikandele on emana kantud XXX. Lapse isa kohta andmed puuduvad. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 kohaselt, isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 p 1 või p 2 või PKS § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Kostja on kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi isaduse tuvastamise nõudes õigeks, so nõustunud sellega, et XXX on XXXi isa. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, milleks on lapse ema ja isa kinnitus ja mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et XXXi bioloogiliseks isaks on XXX. Lähtudes eeltoodust, so asjaolust, et kostja

2-19-17130 on hageja nõude õigeks võtnud ja kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et XXX on XXXi bioloogiline isa, rahuldab kohus hagi isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Elatise nõue PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas. Kostja on kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi elatise nõudes õigeks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise nõudes õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega ja mõistab kostjalt välja hagejale elatise alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus selgitab, et töötasu alammäära muutumisel muutub vastavalt ka elatise miinimummäär. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2019.a on elatise miinimummääraks 270 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt, põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt, riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Kostja on vastuses hagile hageja nõuded kohe õigeks võtnud ja on kohtule teatanud, et ta on käesoleval ajal Töötukassas töötuna arvel. Kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja majanduslikku seisukorda arvestades tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.