Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi DR vastu raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
175 757,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, aadress Narva mnt 4, 15014 Tallinn), lepinguline esindaja Aase Sammelselg (epost: XXX@XXX ) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): DR (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX, e-post: XXX@XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post: XXX@XXX)
Kohtuistungi aeg
25.09.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
RESOLUTSIOON:
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604
1.Harju Maakohtu 22.05.2015 otsus tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Eesti Krediidipank hagi DR (R) vastu 175 757,03 euro nõudes ja jaotas menetluskulud.
2.Aktsiaselts Eesti Krediidipank apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista DR-lt AS Eesti Krediidipank kasuks 175 757,03 eurot. 3.3 Välja mõista DR-lt AS Eesti Krediidipank kasuks viivis määraga 5 % aastas alates 22.05.2015 põhinõude (175 757,03 eurot) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni.
3.4.Välja mõista DR-lt AS Eesti Krediidipank kasuks 14 722,88 eurot.
3.5.Välja mõista DR-lt AS Eesti Krediidipank kasuks viivis määraga 4,96 % aastas alates 21.02.2014 põhinõude (12 079,13 eurot) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 841,78 eurot. 3.6.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus 39,88 euro tasumise nõudes.
3.7.Jätta AS Eesti Krediidipank menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 98 % ulatuses DR kanda, ülejäänud AS Eesti Krediidipank menetluskulud tema enda kanda ja DR menetluskulud jätta tema enda kanda. Riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.01.2012 esitas Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu BICFORD (registrikood 10525560, äriregistrist kustutatud) ja DR (kostja) vastu rahalises nõudes. Kohus lõpetas 23.01.2014 menetluse hageja hagis osaühingu BICFORD (põhivõlgnik) vastu ja jätkas menetlust DR vastu.
2.Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 02.11.2005 laenulepingu nr 2256, mida muudeti 26.01.2006, 22.12.2006, 15.06.2007, 12.06.2008 ja 23.07.2009. Laenulepingu nr 2256 alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust nr 2256 tuleneb laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded (tagastamata laen ja kõrvalnõuded kokku 283 259,29 eurot).
3.Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 19.03.2008 laenulepingu nr 22533. Laenulepingu nr 22533 alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust nr 22533 tuleneb laenu 12 079,13 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded (tagastamata laen ja kõrvalnõuded kokku 13 486,84 eurot).
4.Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2005 ja 15.06.2007 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama põhivõlgniku 02.11.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 175 757,03 eurot.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2008 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama põhivõlgniku 19.03.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 25 564,66 eurot.
6.Põhivõlgnik jättis laenulepingud kohaselt täitmata. Hageja ütles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud üles. Hageja leiab, et on põhivõlgnikule korduvalt võimaldanud maksepuhkust ja hageja oli valmis leidma erinevaid lahendusi lepinguliste suhete jätkamiseks, pidades kostjatega läbirääkimisi perioodil aprill 2009 kuni märts 2010. Hageja hinnangul kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hagejale teinud ettepanekuid laenulepingutest tulenevate võlgnevuste likvideerimiseks, milledele hageja ei ole vastanud. Samuti on asjakohatu kostjate viide täitemenetluses müüdud Pae tn 28 Tallinn kinnistu madalale hinnale. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevuse tulemusena oleks käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised vähenenud. Lisaks ei ole kostja välja toonud ega tõendanud tagatiste vähenemise ulatust. Hageja leiab, et hoiatus laenulepingute ülesütlemise kohta saadeti aasta varem kui laenulepingud üles öeldi ja põhivõlgnikule võimaldatud täiendavat tähtaega võlgnevuste likvideerimiseks, so rohkem kui aasta, saab mõistlikuks pidada. Hageja oleks võinud põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud varem üles öelda, kui ta seda tegi. Kostja vastuväited
7.Kostja esitas 25.01.2012 kirjaliku seisukoha, milles vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Põhivõlgnik on kasutanud saadud laenu sihtotstarbeliselt. Põhivõlgnik tasus lepingujärgseid tagasimakseid vastavalt oma võimalustele näidates sellega üles tahet ja soovi hageja ees võetud lepingulisi kohustusi täita. Põhivõlgnik on hagejat lepingu täitmise takistusest informeerinud. Hageja ei ole põhivõlgniku ettepanekutele reageerinud ega kompromissini jõudnud.
8.Täitemenetluse käigus müüdi hagejale tagatisvaraks olnud Pae 28 kinnistu maha oluliselt odavamalt mõistlikust ja kinnisasja tegelikust hinnast. Kostja poolt tellitud ja hageja poolt aktsepteeritud tagatisvara turuhinna vahe on enam kui kaks korda. Kostja ei pea seetõttu hageja poolt tellitud hinnangut usaldusväärseks.
9.Samuti on olnud hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja on andnud kostjale lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ebamõistlikult lühikese aja, mis ei võimaldanud probleemile lahendust leida. Kostja leiab, et tuleb hageja laenulepingute tüüptingimusi pidada kostjatele ebamõistlikult kahjustavateks, kuna hagejale oli tema poolt antud laen tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga ja kostja isikliku käendusega.
10.Hageja tegevus ühepoolsel lepingust taganemisel on kostjatele ebamõistlikult kahjustav, kuna hageja ei ole kostjatele andnud mõistlikku tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks. Hageja ei ole nõustunud mõistlikult kostjatega kokku leppima lepingu muutmises. Hageja taoline tegevus tuginedes laenulepingutes sisalduvatele tüüptingimustele piirab kostja kui teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutus võimatuks.
11.Muuhulgas leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja õigused ei ole rikutud, sest kostja kohustused olid täies ulatuses hüvitatud Sihtasutuse KredEx poolt. Kui kohus tuleb järeldusele, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus, siis tuleb kostja hinnangul hagi esitatud kujul jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et võla loovutamise leping, mis on sõlmitud hageja ja Sihtasutuse KredEx
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 vahel ja millele viitab hageja, on tühine. Kui kohus tuvastab, et loovutamine on kostja suhtes siiski toimunud, siis kostja keeldub kohustuse täitmisest hagejale järgmisel põhjusel. Sihtasutus KredEx ei ole kostjale nõude loovutamisest kirjalikult teatanud ning enne hagi esitamist ei olnud kostjale väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega ei ole kohustatud kostja täitma loovutamislepingu alusel isegi juhul, kui kohus tuvastab, et loovutamise leping on kehtiv. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus võttis 22.05.2015 otsusega vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse 39,88 eurot tasumise nõude osas; rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 722,88 eurot ning viivise 4,96% aastas põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt 21.02.2014 alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 841,78 eurot; jättis rahuldamata hagi 175 757,03 euro tasumise nõudes ning hageja vastuväite kohtu tegevusele; jättis 92,27% ulatuses menetluskulud hageja ja 7,73% ulatuses kostja kanda.
13.Hageja esitas hagis intressi 71,52 eurot tasumise nõude. 20.02.2014 avaldas hageja, et tegelik intressinõude suurus on 31,64 eurot ning vähendas nõuet 39,88 euro võrra. Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab menetluse 39,88 euro tasumise nõude osas.
14.Hageja on esitanud 17.04.2015 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul ei ole kohus andnud hagejale võimalust kohtuistungil selgituste andmiseks ning teinud 10.03.2015 protokollis faktiväidete esitamist piirava määruse. Kohtu hinnangul tuleb jätta hageja vastuväide rahuldamata. Kohus on määranud hagejale tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks kuni 21.02.2014. Kohus on määranud, et pärast nimetatud tähtpäeva uusi asjaolusid välja tuua ei saa. Hageja ei ole nimetatud protokollilisele määrusele vastuväiteid esitanud.
15.Kohus on võtnud vastu hageja 06.04.2015 menetlusdokumendi, milles sisaldub hageja vastus kostja 03.03.2015 menetlusdokumendile. Kohus ei ole määranud hageja 06.04.2015 menetlusdokumendi tagastamist hagejale. Kohus arvestab hageja 06.04.2015 menetlusdokumendiga asja lahendamisel ulatuses, milles menetlusdokument ei sisalda uusi hagi aluseks olevaid asjaolusid.
16.Kohus ei menetle tulenevalt 24.01.2014 määratud menetlustähtajast hageja poolt pärast 21.02.2014 esitatud uusi nõude aluseks olevaid asjaolusid ning lahendab hagi 21.02.2014 seisuga kohtule esitatud asjaolude alusel.
17.Hageja 05.01.2012 esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mille üle pooled ei ole vaielnud ja millised asjaolud loeb kohus tõendatuks, on järgmised: 1) hageja ja osaühing BICFORD (põhivõlgnik) sõlmisid 02.11.2005 laenulepingu nr 2256, mida muudeti korduvalt. Laenulepingu alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust tulenevad laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded; 2) hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 19.03.2008 laenulepingu nr 22533. Laenulepingu alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust tulenevad laenu 12 079,13 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded; 3) hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2005 ja 15.06.2007 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 02.11.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 175 757,03 eurot; 4) hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2008 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 19.03.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 25 564,66 eurot; 5) põhivõlgnik jättis laenulepingud kohaselt täitmata; 6) hageja ütles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud üles.
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604
18.Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja võla tasumist laenusaaja võlausaldajana. Hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et ta on omandanud nõuded põhivõlgniku või kostja vastu loovutuse teel.
19.Kohtu hinnangul on kostja esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt on käendaja Sihtasutus KredEx hageja nõude rahuldanud. Kohtu hinnangul on Sihtasutuse KredEx teatisega 16.12.2014 nr 1.1-12/1771 tõendatud, et laenulepingust tulenevad nõuded on täidetud 227 166,88 euro ulatuses. Hageja on ka ise kinnitanud, et Sihtasutus KredEx on käenduskohustuse laenulepingu nr 2256 suhtes täitnud.
20.VÕS § 67 lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kaaskäendaja Sihtasutus KredEx on täitnud 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tuleneva põhikohustuse 227 166,88 euro ulatuses. Hageja on avaldanud, et 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tulenes laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kaaskäendajana kohustatud täitma hageja nõuet laenusumma 219 439,97 eurot tagastamiseks. Hageja ise on kinnitanud hagis esitatud nõude täitmist kolmanda isiku poolt.
21.Kohus selgitab, et hageja ei ole 21.02.2014 seisuga hagi alusena välja toonud asjaolu, et tema nõue kostja vastu kujutab endast solidaarvõlgniku tagasinõudeõigust, mille hageja on omandanud kaaskäendajalt Sihtasutuselt KredEx. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-12-604 esitanud kostja vastu hagi solidaarvõlgniku tagasinõudeõiguse maksmapanekuks. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet, mida hageja ei ole kohtule esitanud. Kohtul puudub alus samastada solidaarvõlgniku tagasinõudeõigust teise solidaarvõlgniku vastu võlausaldaja õigusega nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Ühtlasi märgib kohus, et eeltoodust tulenevalt ei võta kaaskäendajalt solidaarvõlgniku tagasinõude omandamine kostjalt õigust keelduda VÕS § 67 lg 1 alusel 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tuleneva põhikohustuse 227 166,88 eurot täitmisest.
22.Hageja esitas kostja vastu 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tuleneva laenu 175 757,03 eurot tagastamise nõude. Kuivõrd laenusumma tagastamise kohustus on täidetud, jätab kohus hagiavalduse 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tuleneva laenu 175 757,03 eurot tagastamise nõudes rahuldamata.
23.Hageja nõuab kostjalt 19.03.2008 laenulepingu nr 22533 alusel laenusumma 12 079,13 euro tagastamist, intressi 31,64 eurot ja 20.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2612,11 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivise 4,96% aastas põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt väljamõistmist alates 21.02.2014.
24.Kostja tugineb ebaõigesti sellele, et Sihtasutus KredEx on täitnud ka 19.03.2008 laenulepingust nr 22533 tulenevad nõuded. Sihtasutuse KredEx teatisest 16.12.2014 nr 1.1-12/1771 nähtub üksnes laenulepingust nr 2256 tulenevate nõuete sundtäitmine. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja keelduda VÕS § 67 lg 1 alusel kohustuse täitmisest. Kohus rahuldab hagi 19.03.2008 laenulepingust nr 22533 tulenevates 12 079,13 euro tagastamise, intressi 31,64 eurot maksmise ja 20.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2612,11 eurot tasunud nõuetes.
25.Protsendimäärana esitatud viivisenõude rahuldab kohus selliselt, et viivist ei tohi arvestada suuremas summas kui 10 841,78 eurot. Hagejal ei ole õigus viivist suuremas summas nõuda, sest vastasel juhul ületab käenduslepingu alusel nõutav summa kokkulepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat.
26.Kostja on 25.01.2012 vastuses hagile avaldanud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks müüdi tagatisvara alla tegeliku hinna. Kostja heidab hagejale ette olemasolevate tagatiste vähenemist hageja tegevuse tulemusel. Lisaks eeltoodule heidab hageja kostjale ette, et hageja käitumine ühepoolselt lepingust taganemisel on kostjatele ebamõistlikult kahjustav; hageja on käitunud pahauskselt.
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604
27.Kohus annab kostja avaldatud vastuväidetele hinnangu. Kohtu hinnangul ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, kuidas hageja on vähendanud olemasolevaid tagatisi. Täitmisavalduse esitamine iseenesest ei ole asjaoluks, mis vähendab olemasoleva tagatise väärtust. Samuti ei ole kostja välja toonud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks hageja käitumine ebamõistlikult kahjustavalt või hea usu põhimõtte vastaselt. Vastupidi, hageja on välja toonud, et hoiatus laenulepingute ülesütlemise kohta saadeti aasta varem, kui laenulepingud reaalselt üles öeldi. Kostja ei ole välja toonud, millised tüüptingimused on tühised. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited üldsõnalised ning ei välista hageja olemasolu ega maksmapanekut kostja suhtes.
28.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
29.Kohus lõpetas menetluse osaliselt ja rahuldas hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude hagi rahuldamise ulatusega võrdeliseks jaotamiseks. Hageja nõudis kostjalt kokku 190 519,79 euro tasumist. Kohus lõpetas menetluse 39,88 euro tasumise nõude osas ja jättis hagi 175 757,03 euro tasumise nõude osas rahuldamata. Kohus rahuldas hagi 14 722,88 euro tasumise nõudes. Eeltoodust nähtuvalt rahuldas kohus hagi 7,73% ulatuses (14 722,88: 190 519,79*100=7,73). Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 7,73% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud 92,27% ulatuses jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
30.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja lisanduvate viivitusintresside nõude otsustamata, teha tühistatud osas uus otsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 2256 tulenev nõue summas 175 757,03 eurot (laenu tagastamata põhiosa nõue) ja alates otsuse tegemisest laenulepingust nr 2256 tulenev jooksev viivis arvestusega 5,00% aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
31.Apellant on seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme määral, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise.
32.Maakohus on lõpetanud apellandi nõudes (39,88 eurot) menetluse viidates TsMS §-le 429 lg 1 ilma, et apellant oleks esitanud kohtule hagist loobumise avaldust. Apellant on 25.02.2014 avalduses nõude arvestust täpsustanud lähtudes TsMS §-s 376 lg 4 p-s 2 sätestatust, mille järgi on hagejal menetluse kestel õigus põhinõuet vähendada ja/või kõrvalnõuet suurendada. Kohus ei selgitanud apellandile, et käsitab nõude täpsustust hagist loobumise avaldusena ega selgitanud apellandile hagist loobumise tagajärgi (TsMS § 431 lg 1). Apellandi arvates puudus kohtul menetluslik alus hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse osaliseks lõpetamiseks.
33.Maakohus on apellandi vastuväite rahuldamata jätmisega ja sellest tingituna apellandi seisukohtade arvestamata jätmisega rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid. Apellant esitas vastuväite kohtu tegevusele osas, millega kohus piiras hageja õigust anda selgitusi ja esitada tõendeid kostja esitatud uute asjaolude kohta. Maakohus on otsuses väljendanud seisukohta, et pooltel ei olnud õigus peale 21.02.2014 esile tuua hagi aluseks ega kostja vastuväidete aluseks olevaid uusi asjaolusid. Ometigi on kohus otsuse tegemisel lähtunud kostja 2.03.2015 menetlusdokumendis esile toodud
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 ebaõigetest fakti- ja õiguslikest väidetest. Sellega on kohus kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ning jätnud apellandi ilma võimalusest kummutada tema vastu esitatud ebaõigeid vastuväiteid.
34.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.
35.Apellandi hinnangul on kohus rikkunud eelosundatud menetlusnorme tehes otsuse vastustaja kasuks asjaoludel, mida vastustaja ei olnud kohtu määratud tähtajaks, so 21.02.2014 esile toonud. Kohus on otsuses väljendanud seisukohta, et menetlustähtaeg on mõlemale poolele järgimiseks kohustuslik. Nimetatud kuupäevaks oli kostja esitanud kohtule 25.01.2012 vastuväited, milles puudus mistahes viide seonduvalt sihtasutuse KredEx käendusega. Vaatamata määratud menetlustähtajale on maakohus menetlenud vastustaja 3.05.2014 taotlust, mis on selgelt suunatud uute asjaolude esile toomisele. Apellant vastas uute asjaolude kohta esitatud küsimustele kohtu korraldusel taotlusele kohtu määratud tähtajaks, so 17.12.2014. Alles 2.03.2015 menetlusdokumendis esitas kostja uue, seejuures ebaõige vastuväite, millele kohus on otsuse rajanud. Apellandi hinnangul on otsuse ebaõigsus tingitud muu hulgas asjaolust, et kohus ei ole arvestanud apellandi 6.04.2015 menetlusdokumendis antud selgitusi. Maakohtu otsuse sisust on ilmne, et kohus on menetlenud nii õiguslikke kui ka faktiväiteid, mis on esitatud peale kohtu määratud tähtaega. Apellandi hinnangul pidanuks kohus nende väidete hindamisel arvestama mõlema poole seisukohtadega ja asjaolusid kajastavate tõenditega. Apellandile arusaamatul moel on kohus esitatud teavet ja dokumente arvesse võtnud valikuliselt. Apellandile jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel kohus valiku on teinud. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes nendele asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on rajanud otsuse SA-ga KredEx sõlmitud lepingule ja SA KredEx poolt käenduskohustuse täitmisele ilma, et oleks võimaldanud selle kohta apellandil arvamust esitada. Apellandi 6.04.2015 selgitusi on kohus otsuse tegemisel ignoreerinud.
36.Maakohus on jätnud laenulepingule nr 2256 antud käenduskohustuse täitmise nõudes vastustaja vastu esitatud hagi põhjendatuse osas seisukoha võtmata. Maakohus on otsuses arutlenud võimaliku solidaarvõlgniku tagasinõudeõiguse alusel hagi esitamise üle. Hageja ei ole sellist hagi esitanud. Hageja ei saanudki sellist nõuet esitada, sest: hageja oli hagi esitamise ajal võlausaldaja, kelle suhtes oli vaidlusalune kohustus täitmata; hagejale käenduslubaduse andnud SA KredEx oli andnud tema tegevust reguleeriva eriseaduse alusel võlgniku vastutusele täiendava käenduse; SA KredEx täitis käenduskohustuse peale hagi esitamist; SA KredEx kohustuse täitmine ei vabastanud vastustajat käenduslepingu täitmise kohustusest; SA KredEx omandas menetluse kestel seaduse alusel võlausaldaja nõude (mitte solidaarvastutusega kaaskäendaja nõude); SA KredEx loovutas hagejale koheselt tagasi seaduse alusel üle läinud võlausaldaja (mitte solidaarvastutusega kaaskäendaja) nõude.
37.Apellant esitas ja toetas menetluse kestel laenuandja nõuet käendaja vastu. Maakohus ei ole neid asjaolusid hinnanud ei faktiväidete tõendatuse kontekstis ega ka õiguslike väidete hindamise kontekstis. Ka juhul kui nõustuda kohtu käsitusega menetlustähtajast, pidanuks kohus otsuse tegemisel hindama kostja argumentide
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 õiguspärasust. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega. Maakohtul lasus kohustus hinnata SA KredEx käendusega seonduvat eriseaduse alusel.
38.Maakohus on mõistliku põhjenduseta piiranud hageja õigust anda menetluses selgitusi. Kohus apellandile kohtuistungil selgituste andmiseks võimalust ei andnud ja otsustas jätkata edasiselt kirjalikus menetluses. Apellant esitas kohtuistungil teatavaks tehtud ajaks, so 6.04.2015 kostja 2.03.2015 selgitustes sisalduvaid ebaõigeid väiteid kummutavad seisukohad ja neid kinnitava tõendi. Otsuse tegemisel ignoreeris kohus apellandi selgitusi. Kohus otsustas vaatamata määratud menetlustähtajale menetleda kostja 3.04.2015 menetlusdokumendis esile toodud uusi asjaolusid. Poolte võrdse kohtlemise põhimõtte järgi pidi kohus kostja menetlusdokumendis esile toodud asjaolude arvesse võtmise korral andma ka hagejale võimalus kohtu poolt menetletavatele uutele asjaoludele vastata. Apellandi 6.04.2015 menetlusdokumendis sisalduvad faktiväited olid suunatud kostja poolt 2.03.2015 kohtule esitatud ebaõigete ja tõendamata faktiväidete kummutamisele. Apellant esitas kohtule ka alternatiivse seisukoha, mille järgi nõustus apellant peale 21.02.2014 esitatud selgituste arvestamata jätmisega eeldusel, et sama tagajärg laieneb ka vastustajale. Kahetsusväärselt on kohus ilma menetlusnormile viitamata teinud menetlusosaliste suhtes ebavõrdse valiku ja arvestanud üksnes vastustaja uusi väiteid.
39.Maakohus on jätnud otsuses analüüsimata nõude ülemineku ja tagasiloovutusega seonduva. Apellant on vaidluses esile toonud, millisel õiguslikul alusel toimus menetluse kestel nõude üleminek ja tagasiloovutus. Vastustaja on väitnud, et nõude tagasiloovutus oli tühine. Kohus ei ole otsuses nende väidete osas mingit seisukohta võtnud. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise süsteem põhineb eriseadusel ja seaduses ettenähtud tingimuste alusel sõlmitud koostöölepingul. SA KredEx täidab võlausaldaja ees käenduskohustuse alles siis, kui tagatise saaja on teinud kõik endast oleneva nõude sissenõudmiseks põhivõlgnikult ja teistelt tagatiste andjatelt. Põhivõlgniku ja käendaja vastu hagi esitamine on SA KredEx käenduskohustuse täitmise üks eeldustest. Maakohus on need asjaolud jätnud otsuse tegemisel täiesti tähelepanuta, millega on rikkunud TsMS §-s 436 lg 1 ja §-s 442 lg 8 ettenähtud otsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsuses ei ole sisulisi põhjendusi, millele toetudes jõudis maakohus seisukohale, et vastustaja on vabanenud käenduskohustuse täitmisest. Kohus on otsuse kirjeldavas osas tuvastanud käenduskohustuse tekkimise aluse ning põhivõlgniku kohustuse rikkumise. Vastustaja ei ole käenduskohustust täitnud; sellist väidet maakohtus ei ole esitatud. Vastustaja esitas üksnes väite nõude loovutuse tühisusest ja alternatiivse vastuväite selles, et vastustajale ei ole nõude loovutusest teatatud, mis annab õiguse uuele võlausaldajale kohustuse täitmisest keelduda. Apellant kummutas eeltoodud väited ning selgitas, et nõude loovutusest teatamata jätmine ei vabasta kohustuse täitmisest, vaid annab üksnes võimaluse täita kohustus teadaolevale võlausaldajale (VÕS § 169). Üllatuslikult on maakohus asunud mõlemast poolest erinevale seisukohale ja omistanud nõude loovutusest teatamata jätmisele kohustusest vabanemise tagajärje. Maakohtu otsusest ei selgu, millisel õigusnormil selline järeldus põhineb.
40.Kohus on otsuses (p 10) arutlenud kostja vastuväidetes esile toodud solidaarvõlgniku tagasinõudeõiguse põhjendatuse üle vaatamata sellele, et apellant juhtis 10.03.2015 kohtuistungil kohtu tähelepanu SA KredEx tegevust reguleerivale eriseadusele ning käendaja täiendavale vastutusele. SA KredEx käendus on riiklik tagatis, mis realiseerub täiendava vastutusena. Apellandi arvates on maakohus ekslikult pidanud end seotuks kostja vastuväidetes esineva õigusliku seisukohaga. Maakohus ei vabane asjassepuutuva õigusnormi kohaldamisest ka juhul, kui menetlusosalised sellele ei viita (TsMS § 436 lg 1 ja lg 7).
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604
41.Kohus on otsuse rajanud võlaõigusseaduses käenduslepingut reguleerivatele sätetele. Apellant juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et SA KredEx annab käendusi ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETLRTS) alusel, mis on KredEx-I tegevust reguleerivaks eriseaduseks. Laenude riiklikul tagamisel kohaldatakse võlaõigusseadust arvestades ETLRTS-s ettenähtud erisusi (§ 2).
42.Kõnealustele laenudele andis SA KredEx tagatise ETLRTS § 6 p 4 tähenduses. Riiklik tagatis antakse tagatise andja ja tagatise saaja vahel sõlmitava lepingu alusel laenule, mis on krediidiasutuse vara (nõue, TsÜS § 66). Riikliku tagatise andja ja saaja vahel sõlmitavas lepingus on ette nähtud tagatise saaja kohustused, mis tuleb täita enne tagatise andja vastu nõude esitamist. Riikliku tagatise andmine on seotud mitme lisatingimusega, muu hulgas tagatistasu maksmise kohustusega (vt lepingus vastavad tingimused). Vastustajale said nimetatud tingimused teatavaks lepingueelsete läbirääkimiste käigus; vastustaja nõustus neid tingimusi teades põhivõlgniku esindajana laenulepingu sõlmimisega ja andis äriühingu juhatuse liikmena käenduslubaduse võlgniku kohustuste täitmisele.
43.Osundatud eriseaduse järgi realiseerub riiklik tagatis täiendava vastutusena. ETLRTS § 8 järgi täidab sihtasutus tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada. Võlgniku kohustusi tagavad kolmandad isikud ei omanda võlgniku kohustuse täitmisega nõudeõigust sihtasutuse vastu. SA KredEx ja vastustaja vahel ei ole tekkinud kaaskäendussuhet ei otsuses märgitud VÕS § 67 lg 1 ega ka VÕS § 150 tähenduses.
44.Maakohus on otsuses refereerinud VÕS § 67 sisu jättes tähelepanuta, et SA KredEx ja vastustaja ei olnud apellandi suhtes solidaarvõlgnikud (kaaskäendajad). Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud VÕS §-s 173 lg 1 ja lg 2 p 4 sätestatuga, mille järgi läheb nõue seaduse alusel üle ilma senise võlausaldaja tahteavalduseta. Apellant esitas hagi võlausaldajana, kelle õigusi oli rikutud laenusaaja kohustuse täitmata jätmisega nii võlgniku poolt kui ka võlgniku kohustuse täitmisele käenduse andnud vastustaja poolt. SA KredEx poolt kohustuse täitmisega läks nimetatule seaduse alusel üle võlausaldaja nõue koos kõikide võlausaldaja kasuks seatud tagatistega. Riikliku tagatise andja on võlausaldaja nõude apellandile tagasi loovutanud. Seega on apellandil jätkuvalt võlausaldaja nõude põhivõlgniku käendaja vastu, mis on jätkuvalt täitmata. Maakohus heidab otsuses põhjendamatult apellandile ette solidaarvõlgniku tagasinõude esitamata jätmist; sellist õigussuhet, mis sellise nõude esitamist võimaldanuks kõnealuste laenude andmisel ei ole tekkinud.
45.Maakohus on põhjendamatult jätnud menetluskulude väljamõistmise küsimuse lahendamata. Apellant palub ringkonnakohtul lahendada otsuse tegemisel ka menetluskulude hüvitamise küsimus.
46.Maakohus ei ole otsuse resolutsiooniga vastanud lisanduvate viivitusintresside nõudele. Maakohus on viivitusintresside nõuet piiranud summani 10 841,78 eurot. Hageja on hagi eset täpsustanud 21.02.2014. Vastus apellatsioonkaebusele
47.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
48.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2015 otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 AS Eesti Krediidipank hagi DR (R) vastu 175 757,03 euro nõudes ja jaotas menetluskulud. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna apellatsioonkaebuse väited nõudest osaliselt loobumata jätmisega seoses ei ole põhjendatud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud pooled osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 722,88 eurot ja viivise määraga 4,96 % aastas alates 21.02.2014 põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 841,78 eurot.
49.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei saanud kohus hageja osaliselt hagist loobumist vastu võtta, ei ole põhjendatud. Hagis palus hageja kostjalt muu hulgas välja mõista laenulepingust nr 22533 tulenev nõue kokku summas 13 486,84 eurot, mis koosneb laenu tagastamata põhinõudest summas 12 079,13 eurot, tasumata intressist summas 71,52 eurot ja 04.01.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressist summas 1 336,19 eurot. 20.02.2014 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 14 722,88 eurot, mis koosneb laenu tagastamata põhiosanõudest summas 12 079,13 eurot, tasumata intressist summas 31,64 eurot ja 20.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressist summas 2 612,11 eurot. Hageja selgitas, et hagis on hageja ekslikult märkinud intresside suuruseks 71,52 eurot, tegelikult on sissenõutavaks muutunud tasumata intressinõue summas 31,64 eurot ja sellest tulenevalt vähendab hageja intressinõuet 39,88 euro võrra, 31,64 eurole (II kd, tlk 17). Haginõude vähendamisel TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi peab maakohus tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasi võtmise kohta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3-14 p 11). Apellatsioonkaebusest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et hageja nõuet vähendas. Samas ei väljenda hageja, et ta oleks soovinud nõude vähendamise tõttu hagi osaliselt tagasi võtta. Sellest tulenevalt on maakohtu otsus osas, millega võeti vastu hagist osaline loobumine, põhjendatud.
50.24.01.2014 korraldava kohtuistungi protokolli kohaselt määras kohus, et hageja on kohustatud täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tõendid ning taotlused hiljemalt 21.02.2014 ning pärast seda enam uusi asjaolusid välja tuua ning tõendeid esitada ei saa. 20.02.2014 täpsustas hageja hagi. 03.06.2014 esitas kostja taotluse tõendi kogumiseks, teatades, et enne kui pole teada, kas SA KredEx on hagejale käenduslepingu nr LG-680 järgi võla tasunud, ei ole võimalik hagile sisulist vastust esitada. 16.12.2014 esitas hageja SA KredeEx teatise, mille kohaselt on SA KredEx täitnud käenduskohustuse laenulepingu nr 2256 osas, samas loovutanud käenduskohustuse täitmisel temale üle läinud nõude hagejale. 02.03.2015 esitas kostja hagile vastuse, asudes mh seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei teatanud hagi esitamisel kohtule, et tema nõue kostja vastu on täidetud täies ulatuses SA KredEx poolt. Kostja oli seisukohal, et kuna hageja nõue on täidetud, siis ei ole võimalik, et kohus veelkord rahuldaks sama nõude.
51.06.04.2015 menetlusdokumendis, teatas hageja, et SA KredEx täitis käenduskohustuse hageja ees 07.05.2012, so peale hagi esitamist. Käenduskohustuse täitmisega läks hageja nõue seaduse alusel üle SA-le KredEx, seega omandas SA KredEx AS Eesti Krediidipank nõude kostja vastu peale hagi esitamist. 29.05.2012 loovutas SA KredEx hagejalt seaduse alusel üle tulnud nõude hagejale tagasi lepinguga LG-680.
52.22.05.2015 maakohtu otsusest nähtuvalt võttis kohus arvesse kostja 02.03.2015 vastuväited, kuid ei menetlenud tulenevalt 24.01.2014 hagejale määratud menetlustähtajast hageja poolt pärast 21.02.2014 esitatud uusi nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus lahendas hagi hageja poolt 21.02.2014 seisuga esitatud asjaolude alusel. Seega ei arvestanud kohus poolte vaidlust lahendades hageja poolt esile toodud
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 väiteid, et kuigi SA KredEx täitis hagi menetlemise ajal võlgniku kohustuse, on hagejal nõude loovutamise tõttu SA-le KredEx kuulunud nõue.
53.Kui hageja esitab kohtule uusi asjaolusid kirjalikus seisukohas kostja vastuväidetele, tuleb eeldada tema tahet vastavalt muuta või täiendada hagi alust. Käesolevas vaidluses tuleb ringkonnakohtu arvates vastata küsimusele, kas hageja muutis menetluse jooksul hagi alust. TsMS § 376 lg 1 järgi on selleks vajalik kostja või kohtu nõusolek. 10.03.2015 toimunud maakohtu istungil teatas kostja, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. 25.09.2015 toimunud ringkonnakohtu istungil avaldasid pooled, et hageja ei ole hagi alust muutnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei muutnud menetluse joksul hagi alust vaid täiendas seda. TsMS § 376 lg 4 järgi ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma, et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Asjast nähtuvalt oli maakohtu menetluses hageja ehk võlausaldaja nõue. Käendajana tasus menetluse jooksul hageja nõude SA KredEx. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 8 lg 2 kohaselt võlgniku kohustuse täitmisel läheb võlausaldaja nõue täidetud ulatuses üle sihtasutusele. SA KredEx loovutas menetluse jooksul seaduse alusel temale üle läinud nõude hagejale. Seega on menetluses olnud kogu aeg hageja ja OÜ BICFORD vahel sõlmitud laenulepingutest ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingutest tulenev nõue. Menetluse jooksul täpsustas hageja, et menetluse jooksul läks nõue üle SA-le KredEx, kes selle hagejale tagasi loovutas.
54.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). Üks võistleva menetluse tunnus on ka see, et pooled peavad oma väited, tõendid ja vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (vt TsMS §-d 329-331). Selliselt tagatakse ka asja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtte järgimist. Samas tuleb arvestada sellega, et TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Kohtu ülesanne on TsMS § 348 lg 1 järgi välja selgitada menetlusosaliste arvamus asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. TsMS § 328 lg 2 järgi kohus tagab pooltele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluse käigus välja selgitama poolte nõuded ja vastuväited ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Käesolevas asjas määrati hagejale tähtaeg hagi täpsustuse esitamiseks ning määrati, et peale seda tähtaega ta uusi asjaolusid esitada ei saa. Kostja vastas täpsustatud hagile, esitades vastuväidetes uusi asjaolusid, millele ta enne hagejale kohtu poolt antud tähtaega ei tuginenud. TsMS § 396 järgi nõuab kohus hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Hageja küll vastas kostja väidetele, kuid kohtuotsusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja esitatud uusi asjaolusid menetlemast. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis pooled võrdselt kohtlemata, andes kostjale võimaluse vastuväidetes tugineda uutele asjaoludele, kuid hageja arvamuse jättis tähelepanuta. Õigus olla ärakuulatud on TsMS üldpõhimõte ning selle rikkumine toob kaasa apellatsioonimenetluses lahendi tühistamise kooskõlas TsMS § 656 lg-ga 1. Kostja esitas 03.03.2015 ka sisulised seisukohad seoses SA KredEx poolt nõude loovutamisega hagejale ja asja materjalide juures on ka hageja arvamus kostja seisukohale. Sellest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 656 lg-ga 2 saab ringkonnakohus maakohtu rikkumise kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse vaidlustatud osas teha uue lahendi.
55.Vaidlustamata asjaolude kohaselt:
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 02.11.2005 sõlmisid hageja ja OÜ BICFORD (edaspidi ka laenusaaja) laenulepingu nr 2256 (edaspidi ka laenuleping), mille järgi sai OÜ BICFORD laenu. Hiljem sõlmiti laenulepingu muutmise kokkuleppeid ja lõplikuks laenusummaks jäi 8 786 149,30 krooni (561 537,29 eurot). - Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati mh OÜ BICFORD kuuluvale kinnistule asukohaga Pae tn 28, Tallinn hageja kasuks hüpoteek summas 13 000 000 krooni. - OÜ BICFORD jättis laenulepingu kohaselt täitmata ja hageja ütles laenulepingu üles. - Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteegiga koormatud kinnistu müüdi 05.07.2011, kuid kinnistu müügist saadud summa ei katnud kogu laenulepingu nr 2256 järgset võlgnevust. - Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2005 ja 15.06.2007 käenduslepingud, millega kostja kohustus vastutama 02.11.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Täiendavalt kinnitas DR käendust laenulepingu lisakokkulepete tegemisel. Käendaja rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 2 750 000 krooni (175 757,03 eurot). - Laenusaaja kohustust täita 02.11.205 hagejaga sõlmitud laenuleping tagas ka SA KredEx käendus.
56.Asja materjalidele on lisatud SA KredEx kiri (II kd, tlk 110), milles teatab, et täitis käendajana käenduslepingust nr LG-680 tuleneva hageja ja BICFORD OÜ vahel 02.11.2005 laenulepingust nr 2256 tuleneva kohustuse summas 227 166,88 eurot. Käenduskohustuse täitmisega omandas SA KredEx summas 227 166,88 eurot nõudeõiguse laenusaaja BICFORD OÜ ja BICFORD OÜ laenukohustust käendanud DR vastu. Kirjaga kinnitas SA KredEx, et on sõlminud hagejaga nõude loovutamise lepingu nr LG-680, millega SA KredEx loovutas käenduskohustuse täitmisega BICFORD OÜ ja DR vastu omandatud nõude summas 227 166,88 euro hagejale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
57.Kostja väide, et hageja ja SA KredEx vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Asjaolu, et SA KredEx ei teatanud koheselt kostjatele kohustuse täitmisest ei muuda nõude loovutamise lepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui on eksitud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RKTKo 3-2-1-140-07, p 30). Nõude loovutamisest koheselt teatamata jätmist ei saa ringkonnakohtu arvates lugeda vastuolus olevaks ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Kostja väited, et nõude loovutamise leping on tühine vorminõuete rikkumise tõttu on samuti põhjendamatu. Nõude loovutamise lepingule seadus vorminõuet ei sätesta. Käesolevas asjas on esitatud hageja ja SA KredEx vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr LG-680 väljavõte (II kd, tlk 134), samuti nähtub SA KredEx kirjast (II kd, tlk 110) nõude loovutamine hagejale. Seega on kostjale kohtumenetluse jooksul kirjalikult teatatud nõude loovutamisest ning VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest keeldumine on põhjendamatu. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laenusaaja või kostja DR käendajana oleks hagis nõutu täielikult või osaliselt tasunud. Seega ei ole kostja väide SA KredEx tagasinõudeõiguse kaotamise kohta tuginedes VÕS § 147 lg-le 2 asjakohane.
58.Vastuses hagile leiab kostja, et hageja käitus laenulepingut üles öeldes hea usu põhimõtte vastaselt, andes kohustuse täitmiseks eelnevalt ebamõistlikult lühikese -
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 tähtaja. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Hageja kirjadest nähtub, et laenusaajat (sh ka kostjat kui laenusaaja seaduslikku esindajat) hoiatati laenulepingu ülesütlemisest juba 08.04.2009 (I kd, tlk 33) ja seejärel 22.07.2009 (I kd, tlk 34). Laenuleping öeldi üles 31.03.2010 teatisega (I kd, tlk 36), kusjuures selles sisaldub viide, et laenulepingu pooled pidasid perioodil aprill 2009 kuni märts 2010 läbirääkimisi. Asja materjalidele lisatud kokkulepetest laenulepingu nr 2256 muutmiseks nähtub, et hageja on võimaldanud laenusaajale maksepuhkust (I kd, tlk 17 ja 19). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja väited selle kohta nagu oleks hageja laenulepingu täitmist nõudes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ei ole tõendamist leidnud.
59.Kostja väidete kohaselt vähenesid hageja tegevuse tulemusena kostjaga sõlmitud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud tagatised, mistõttu tuleb käendaja vastutust vähendada. VÕS § 145 lg 5 järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatise vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Käesolevas asjas ei ole ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud hageja toiming(ud), millest võiks järeldada käendatud kohustuse täitmist tagava tagatise vähendamine või lõpetamine. Peale laenulepingu nr 2256 ülesütlemist müüdi täitemenetluse käigus OÜ-le BICFORD kuuluv kinnistu Pae tn 28, Tallinn. Nimetatud kinnistu väärtus oli ekspertiisi tegemise ajal eksperthinnangu järgi 5 800 000 krooni (II kd, tlk 29-60). Kohtutäituri teatise (II kd, tlk 25-28) järgi müüdi kinnistu 370 688 euroga, mis oli kooskõlas eksperthinnangus antud kinnistu väärtusega. OÜ BICFORD vaidlustas kinnistu hinna täitemenetluses, kuid nii kohtutäitur, kui ka kohus jätsid kaebused rahuldamata (I kd, tlk 100-112). Seega ei ole tõendatud ka see, et täitemenetluses müüdi kinnistu väiksema hinnaga, kui oli tema turuväärtus müügi ajal.
60.Hageja on esitanud laenulepingu nr 2256 järgse laenusaaja võlgnevuse kujunemise tabeli kujul (II kd, tlk 20-21). Sellest nähtub nii laenusaajale väljastatud laenu, tagasimaksete, arvestatud intresside ja viiviste suurus. Võlgnevuse tabelist nähtuvalt moodustas hagiavalduse esitamise ajal OÜ BICFORD laenulepingust nr 2256 tulenev põhiosavõlgnevus hageja ees 219 439,97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 175 757,03 eurot ja alates otsuse tegemisest viivis 5% aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
61.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja eest solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb seetõttu rahuldada.
62.Hageja ja kostja leppisid käenduslepingus kokku, et käendaja rahaline maksimumsumma on 2 750 000 krooni (175 757,03 eurot). Ringkonnakohus leidis eelpooltoodust tulenevalt, et põhinõue summas 175 757,03 eurot kostja vastu tuleb rahuldada. Hageja nõuab ka kohtuotsuse tegemisest viivist põhinõudelt. VÕS § 142 lg 1, § 145 lg-d 1 ja 2 kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-604 nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-136-12, p 15). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna hageja nõuab viivise tasumist väiksemas määras kui seadusjärgne viivisemäär on hageja nõue kooskõlas TsMS §-ga 367 põhjendatud ja tõendatud. Viivis tuleb välja mõista maakohtu otsuse tegemise seisuga nagu hageja hagis taotles.
63.Maakohtu otsust ei vaidlustatud mh osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 4,96 % aastas alates 21.02.2014 põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 841,78 eurot. Kuna hageja palus edasiulatuvalt viivise nõude rahuldada selliselt, et kostjalt mõistetakse välja viivis alates 21.02.2014 määraga 4,96 % aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, aga maakohus piiras viivise suurust ülemmääraga, siis rahuldati hageja hagi edasiulatuva viivisenõude osas osaliselt. Selle vaidlustamata osalise viivisenõude rahuldamise tõttu tuleb resolutsiooni märkida, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
64.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, hagi rahuldatud ulatust ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise põhjuseid, leiab ringkonnakohus, juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, et lõppkokkuvõttes tuleb hageja menetluskulud nii maa kui ka ringkonnakohtus 98 % ulatuses jätta kostja kanda, ülejäänud hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
65.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
66.Kostja sai 14.04.2014 Harju Maakohtu määrusega riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Sellest tulenevalt tuleb riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik