Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi XXX(XXX) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
187 836,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, aadress Narva mnt 4, 15014 Tallinn) Lepinguline esindaja Aase XXX (elektronpost [email protected])
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) hagi XXX(XXX, isikukood 36807160344) vastu 175 757,03 (ühesaja seitsmekümne viie tuhande seitsmesaja viiekümne seitsme koma null kolme) euro tasumise nõudes.
5.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks 14 722,88 (neliteist tuhat seitsesada kakskümmend kaks koma kaheksakümmend kaheksa) eurot.
6.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks viivis 4,96% (neli koma üheksakümmend kuus protsenti) aastas põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt 21.02.2014.a (kahekümne esimesest veebruarist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 841,78 eurot. 1 (6)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
7.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kanda 92,27% (üheksakümne kahe koma kahekümne seitsme protsendi) ulatuses ja XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 7,73% (seitsme koma seitsmekümne kolme protsendi) ulatuses.
8.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 05.01.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu XXX(registrikood XXX, äriregistrist kustutatud) ja XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 1-6). Kohus võttis hagi 06.01.2012 menetlusse (I kd, tl-d 75-76). Kostjad vastasid hagile 25.01.2012 (I kd, tl-d 81-85). Kohus lõpetas 23.01.2014 menetluse hageja hagis osaühingu XXX(põhivõlgnik) vastu ja jätkas menetlust XXX vastu (I kd, tl-d 163-164). Pärast hagile vastamist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus on asja arutanud istungil.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 02.11.2005 laenulepingu nr XXX, mida muudeti 26.01.2006, 22.12.2006, 15.06.2007, 12.06.2008 ja 23.07.2009. Laenulepingu nr XXX alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust nr XXX tuleneb laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded (tagastamata laen ja kõrvalnõuded kokku 283 259,29 eurot). Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 19.03.2008 laenulepingu nr XXX. Laenulepingu nr XXX alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust nr XXX tuleneb laenu 12 079,13 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded (tagastamata laen ja kõrvalnõuded kokku 13 486,84 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2005 ja 15.06.2007 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 02.11.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 175 757,03 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2008 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 19.03.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 25 564,66 eurot. Põhivõlgnik jättis laenulepingud kohaselt täitmata. Hageja ütles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud üles. Hageja leiab, et on põhivõlgnikule korduvalt võimaldanud maksepuhkust ja hageja oli valmis leidma erinevaid lahendusi lepinguliste suhete jätkamiseks, pidades kostjatega läbirääkimisi perioodil aprill 2009 kuni märts 2010. Kuivõrd põhivõlgniku maksevõime ei taastunud, et täita oma lepingulisi kohustusi, ütles hageja laenulepingud üles. Hageja hinnangul kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hagejale teinud ettepanekuid laenulepingutest tulenevate võlgnevuste likvideerimiseks, milledele hageja ei ole vastanud. Samuti on asjakohatu kostjate viide täitemenetluses müüdud Pae tn 28 Tallinn kinnistu madalale hinnale. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevuse tulemusena 2 (6)
oleks käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised vähenenud. Lisaks ei ole kostja välja toonud ega tõendanud tagatiste vähenemise ulatust. Hageja leiab, et hoiatus laenulepingute ülesütlemise kohta saadeti aasta varem kui laenulepingud üles öeldi ja põhivõlgnikule võimaldatud täiendavat tähtaega võlgnevuste likvideerimiseks, so rohkem kui aasta, saab mõistlikuks pidada. Hageja oleks võinud põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud varem üles öelda, kui ta seda tegi.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Põhivõlgnik on kasutanud saadud laenu sihtotstarbeliselt. Põhivõlgnik tasus lepingujärgseid tagasimakseid vastavalt oma võimalustele näidates sellega üles tahet ja soovi hageja ees võetud lepingulisi kohustusi täita. Põhivõlgnik on hagejat lepingu täitmise takistusest informeerinud. Hageja ei ole põhivõlgniku ettepanekutele reageerinud ega kompromissini jõudnud. Täitemenetluse käigus müüdi hagejale tagatisvaraks olnud XXX kinnistu maha oluliselt odavamalt mõistlikust ja kinnisasja tegelikust hinnast. Kostja poolt tellitud ja hageja poolt aktsepteeritud tagatisvara turuhinna vahe on enam kui kaks korda. Kostjad ei pea seetõttu hageja poolt tellitud hinnangut usaldusväärseks. Samuti on olnud hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja on andnud kostjale lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ebamõistlikult lühikese aja, mis ei võimaldanud probleemile lahendust leida. Kostja leiab, et tuleb hageja laenulepingute tüüptingimusi pidada kostjatele ebamõistlikult kahjustavateks, kuna hagejale oli tema poolt antud laen tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga ja kostja isikliku käendusega. Hageja tegevus ühepoolsel lepingust taganemisel on kostjatele ebamõistlikult kahjustav, kuna hageja ei ole kostjatele andnud mõistlikku tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks. Hageja ei ole nõustunud mõistlikult kostjatega kokku leppima lepingu muutmises. Hageja taoline tegevus tuginedes laenulepingutes sisalduvatele tüüptingimustele piirab kostja kui teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutus võimatuks. Muuhulgas leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja õigused ei ole rikutud, sest kostja kohustused olid täies ulatuses hüvitatud Sihtasutuse KredEx poolt. Kui kohus tuleb järeldusele, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus, siis tuleb kostja hinnangul hagi esitatud kujul jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et võla loovutamise leping, mis on sõlmitud hageja ja Sihtasutuse KredEx vahel ja millele viitab hageja, on tühine. Kui kohus tuvastab, et loovutamine on kostjate suhtes siiski toimunud, siis kostja keeldub kohustuse täitmisest hagejale järgmisel põhjusel. Sihtasutus KredEx ei ole kostjale nõude loovutamisest kirjalikult teatanud ning enne hagi esitamist ei olnud kostjale väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega ei ole kohustatud kostja täitma loovutamislepingu alusel isegi juhul, kui kohus tuvastab, et loovutamise leping on kehtiv.
4.Kohtuistungil 24.01.2013 kohus selgitas hagejale, et hageja peab hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustama ja välja tooma nõude kujunemise asjaolud. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab täpsustama oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kohus määras, et hageja on kohustatud täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tõendid ning taotlused hiljemalt 21.02.2014. Pärast seda enam uusi asjaolusid välja tuua ning tõendeid esitada ei saa. 10.03.2015 kohtuistungil on kohus välja toonud, et hageja väidab nõude saamist loovutuse teel Sihtasutuselt KredEx. Kohus palus hagejal avaldada, kas hageja on sellele asjaolule hagi esitamisel tuginenud. Hageja selgitas, et tegemist on ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 8 lg 2 alusel nõude üleminekuga. Tegemist ei ole hagi muutmisega. Hageja avaldas, et suure tõenäosusega ei ole hagi esitamisel välja toodud asjaolu, et hageja on saanud nõude loovutamise teel. Hageja on seisukohal, et sisuliselt see nõuet ei muuda. Sihtasutus KredEx täitis lepingust tulenevalt kohustust ja omandas nõude seaduse alusel ja loovutas tagasi hagejale. Sihtasutuse KredEx nõue on samasisuline. Hageja leidis, et kostja seisukohad ei ole õiged. Tegemist on spetsiifilise käendusega. Lisaks sellele ei ole normid sellised, nagu kostja refereerib. Kui loetakse tõendatuks, et käendaja on jätnud oma kohustused täitmata, ei vabane teine võlgnik maksekohustusest. Sihtasutus KredEx ei oleks pidanud saatma kirja käendajale. Teatamiseta jätmine ei vabasta maksekohustusest käendajat. Hageja soovis esitada kohtu määratud tähtajaks tervikhagi. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ega 3 (6)
soovinud esitada uusi taotlusi ja seisukohti. Pooled avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlemise kirjalikus menetluses ning pooled saavad esitada seisukohad ja vastuväited hiljemalt 03.04.2015. Uusi faktiväiteid pooled esitada ei saa. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Hageja esitas hagis intressi 71,52 eurot tasumise nõude (I kd, tl 5). 20.02.2014 avaldas hageja, et tegelik intressinõude suurus on 31,64 eurot ning vähendas nõuet 39,88 euro võrra (II kd, tl 17). Kohtu hinnangul on tegemist hagist osalise loobumisega. Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab menetluse 39,88 euro tasumise nõude osas.
6.Hageja on esitanud 17.04.2015 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul ei ole kohus andnud hagejale võimalust kohtuistungil selgituste andmiseks ning teinud 10.03.2015 protokollis faktiväidete esitamist piirava määruse. Kohtu hinnangul tuleb jätta hageja vastuväide rahuldamata. Kohus on määranud hagejale tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks kuni 21.02.2014. Kohus on määranud, et pärast nimetatud tähtpäeva uusi asjaolusid välja tuua ei saa (I kd, tl 182). Hageja ei ole nimetatud protokollilisele määrusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt vastab kohtu 10.03.2015 protokolliline määrus 21.02.2014 tehtud protokollilisele määrusele, mis piirab menetlusosaliste võimalusi esitada uusi faktiväiteid. Kohus selgitab, et kohus on pidanud uute faktiväidete esitamise piiramisel silmas seda, et pooled ei tohi välja tuua uusi hagi aluseks või kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on nimetatud piirang põhjendatud ning ei ole vastuolus kohtu õigusega määrata menetluse juhtimisel tähtpäevi. Kohus on võtnud vastu hageja 06.04.2015 menetlusdokumendi, milles sisaldub hageja vastus kostja 03.03.2015 menetlusdokumendile. Kohus ei ole määranud hageja 06.04.2015 menetlusdokumendi tagastamist hagejale. Kohus arvestab hageja 06.04.2015 menetlusdokumendiga asja lahendamisel ulatuses, milles menetlusdokument ei sisalda uusi hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on hagejal olnud võimalus menetluses avaldada arvamust, mistõttu tuleb vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.
7.Kohus ei menetle tulenevalt 24.01.2014 määratud menetlustähtajast hageja poolt pärast 21.02.2014 esitatud uusi nõude aluseks olevaid asjaolusid ning lahendab hagi 21.02.2014 seisuga kohtule esitatud asjaolude alusel. Hageja 05.01.2012 esitatud hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: Hageja ja osaühing XXX(põhivõlgnik) sõlmisid 02.11.2005 laenulepingu nr XXX, mida muudeti korduvalt. Laenulepingu alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust tulenevad laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 19.03.2008 laenulepingu nr XXX. Laenulepingu alusel on antud põhivõlgnikule laenu. Laenulepingust tulenevad laenu 12 079,13 eurot tagastamise nõue ja erinevad kõrvalnõuded. Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2005 ja 15.06.2007 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 02.11.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 175 757,03 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 19.03.2008 käenduslepingu, millega kohustus vastutama põhivõlgniku 19.03.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli lepingu kohaselt 25 564,66 eurot. Põhivõlgnik jättis laenulepingud kohaselt täitmata. Hageja ütles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingud üles. Pooled ei ole eelnimetatud asjaolude üle vaielnud. Seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolud tõendatuks. 4 (6)
8.Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja kui laenusaaja ja võlausaldaja. Hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et ta on omandanud nõuded põhivõlgniku või kostja vastu loovutuse teel. 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tulenevad raha tasumise nõuded
9.Kohtu hinnangul on kostja esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt on käendaja Sihtasutus KredEx hageja nõude rahuldanud (II kd, tl 93). Kohtu hinnangul on Sihtasutuse KredEx teatisega 16.12.2014 nr 1.1-12/1771 tõendatud, et laenulepingust tulenevad nõuded on täidetud 227 166,88 euro ulatuses (II kd, tl 110). Hageja on ka ise kinnitanud, et Sihtasutus KredEx on käenduskohustuse laenulepingu nr XXX suhtes täitnud (II kd, tl 107). VÕS § 67 lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kaaskäendaja Sihtasutus KredEx on täitnud 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tuleneva põhikohustuse 227 166,88 euro ulatuses. Hageja on avaldanud, et 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tulenes laenu 219 439,97 eurot tagastamise nõue (I kd, tl 3, II kd, tl 21). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kaaskäendajana kohustatud täitma hageja nõuet laenusumma 219 439,97 eurot tagastamiseks. Hageja ise on kinnitanud hagis esitatud nõude täitmist kolmanda isiku poolt.
10.Kohus selgitab, et hageja ei ole 21.02.2014 seisuga hagi alusena välja toonud asjaolu, et tema nõue kostja vastu kujutab endast solidaarvõlgniku tagasinõudeõigust, mille hageja on omandanud kaaskäendajalt Sihtasutuselt KredEx. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-12-604 esitanud kostja vastu hagi solidaarvõlgniku tagasinõudeõiguse maksmapanekuks. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet, mida hageja ei ole kohtule esitanud. Kohtul puudub alus samastada solidaarvõlgniku tagasinõudeõigust teise solidaarvõlgniku vastu võlausaldaja õigusega nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Ühtlasi märgib kohus, et eeltoodust tulenevalt ei võta kaaskäendajalt solidaarvõlgniku tagasinõude omandamine kostjalt õigust keelduda VÕS § 67 lg 1 alusel 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tuleneva põhikohustuse 227 166,88 eurot täitmisest.
11.Hageja esitas kostja vastu 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tuleneva laenu 175 757,03 eurot tagastamise nõude. Kuivõrd laenusumma tagastamise kohustus on täidetud, jätab kohus hagiavalduse 02.11.2005 laenulepingust nr XXX tuleneva laenu 175 757,03 eurot tagastamise nõudes rahuldamata. 19.03.2008 laenulepingust nr XXX tulenevad raha tasumise nõuded
12.Hageja nõuab kostjalt 19.03.2008 laenulepingu nr XXX alusel laenusumma 12 079,13 euro tagastamist, intressi 31,64 eurot ja 20.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2612,11 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivise 4,96% aastas põhinõude 12 079,13 eurot tasumata osalt väljamõistmist alates 21.02.2014 (II kd, tl 18).
13.Kostja tugineb ebaõigesti sellele, et Sihtasutus KredEx on täitnud ka 19.03.2008 laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded. Sihtasutuse KredEx teatisest 16.12.2014 nr 1.1-12/1771 nähtub üksnes laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete sundtäitmine. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja keelduda VÕS § 67 lg 1 alusel kohustuse täitmisest. Kohus rahuldab hagi 19.03.2008 laenulepingust nr XXX tulenevates 12 079,13 euro tagastamise, intressi 31,64 eurot maksmise ja 20.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2612,11 eurot tasunud nõuetes.
14.Protsendimäärana esitatud viivisenõude rahuldab kohus selliselt, et viivist ei tohi arvestada suuremas summas kui 10 841,78 eurot. Hagejal ei ole õigus viivist suuremas summas nõuda, sest vastasel juhul ületab käenduslepingu alusel nõutav summa kokkulepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. 5 (6)
Kostja vastuväited hagile
15.Kostja on 25.01.2012 vastuses hagile avaldanud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks müüdi tagatisvara alla tegeliku hinna. Kostja heidab hagejale ette olemasolevate tagatiste vähenemist hageja tegevuse tulemusel. Lisaks eeltoodule heidab hageja kostjale ette, et hageja käitumine ühepoolselt lepingust taganemisel on kostjatele ebamõistlikult kahjustav; hageja on käitunud pahauskselt (I kd, tl-d 83-85). Kohus annab kostja avaldatud vastuväidetele hinnangu. Kohtu hinnangul ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, kuidas hageja on vähendanud olemasolevaid tagatisi. Täitmisavalduse esitamine iseenesest ei ole asjaoluks, mis vähendab olemasoleva tagatise väärtust. Samuti ei ole kostja välja toonud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks hageja käitumine ebamõistlikult kahjustavalt või hea usu põhimõtte vastaselt. Vastupidi, hageja on välja toonud, et hoiatus laenulepingute ülesütlemise kohta saadeti aasta varem, kui laenulepingud reaalselt üles öeldi. Kostja ei ole välja toonud, millised tüüptingimused on tühised. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited üldsõnalised ning ei välista hageja olemasolu ega maksmapanekut kostja suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus lõpetas menetluse osaliselt ja rahuldas hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude hagi rahuldamise ulatusega võrdeliseks jaotamiseks. Hageja nõudis kostjalt kokku 190 519,79 euro tasumist. Kohus lõpetas menetluse 39,88 euro tasumise nõude osas ja jättis hagi 175 757,03 euro tasumise nõude osas rahuldamata. Kohus rahuldas hagi 14 722,88 euro tasumise nõudes. Eeltoodust nähtuvalt rahuldas kohus hagi 7,73% ulatuses (14 722,88: 190 519,79*100=7,73). Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 7,73% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud 92,27% ulatuses jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada hagi otsusega, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks otsuse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.