2-18-15037
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.detsember 2019.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-15037
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Olga Väina Kostja: XXX (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 08.11.2019.a
2-18-15037 Harju Maakohtu 19.06.2018.a otsuse nr 2-18-5758 kohaselt peab hageja isa XXX tasuma hagejale igas kuus elatist elatise alammääras. 05.03.2018.a seisuga on elatise võlg 1713 eurot. Hageja avalduse alusel on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud elatise nõuet täita. Hageja vanaema XXX on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, kui hageja isa ei anna. Hageja esitab oma nõude XXXi ema XXX vastu. Hageja nõue on mõista XXXlt välja alammääras elatis alates 06.10.2018.a. Kostja vastuväited Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. XXX on XXXile elatist tasunud, seega puudub seadusest tulenev eeldus nõude vanavanema vastu suunamiseks. Lisaks saab hageja riiklikku lapsetoetust 55 eurot kuus. Kostja varaline ja tervislik seisund ei luba hagejale elatist tasuda. Kostja sissetulek on töövõimetuspension, kostjale on määratud töövõimekaotus 50%. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. XXX isalt XXXilt on alammääras elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 19.06.2018.a otsusega nr 2-18-5758. Hageja on oma kulutused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: 1) Toidukulu 70-80 eurot 2) Riided, jalanõud, mänguasjad 150 eurot 3) Eluasemekulu 50 eurot 4) Elektrikulu 28 eurot 5) Sidekulu 3.50 eurot 6) Hügieeni- ja pesemistarbed 10 eurot 7) Lasteaed 50 eurot 8) Ravimid ja vitamiinid 10 eurot 9) Tsirkus, teater, kino 30 eurot Kokku hageja kulud 412 eurot Kõik hageja nimetatud kulud on mõistlikud, kohtupraktikaga kooskõlas ning ei vaja eraldi tõendamist. Kostja on oma igakuised kulutused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: 1) Retseptiravimid ja käsimüügiravimid, hügieenitarbed umbes 120 eurot 2) Toidukulu on ca 200 eurot kuus 3) Transpordikulu 15 eurot 4) Elektrikulu 45 eurot 5) Sidekulu (telefon ja internet Elisa) 36 eurot kuus
2-18-15037 6) Igakuised maksed Credit24 – 74.41 eurot 7) Laen omavalitsusega sõlmitud vältimatu toetuslepingu omafinantseerimiseks 26 eurot 8) EGO kaart 36,12 eurot Kokku kostja kulud 556,53 eurot Kostja on kirjalike tõenditega tõendanud elektrikulu 45 eurot (tuleb jagada elanike arvuga 5, kostja osa 9 eurot), sidekulu 36 (tuleb jagada elanike arvuga 5, kostja osa 7 eurot), Credit24 maksed 74,41 eurot ja EGO kaardi makse 36,12 eurot. Laenumakse tasumist omavalitsusele ei ole kostja tõendanud. Ravimi-, transpordi- ja toidukulu tekkimine on enesestmõistetav, nimetatud kulud on mõistlikud ja kostja neid tõendama ei pea. Seega on kostja kuludeks kokku 462 eurot. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 218,46 eurot ja puudega isiku riiklik toetus 41,17. PkS § 105 lg 2 kohaselt alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Nimetatud sätte kohaselt on alaealise lapse ülalpidamise kohustus eelkõige tema vanematel. Kostja on esitanud kirjalikud tõendid, millise kohaselt XXX on täitemenetluses nr 042/2017/1870 tasunud XXXle (XXXile) elatist 22.01.2019.a 199,61 eurot 20.02.2019.a 199,61 eurot 22.03.2019.a 199,61 eurot 16.04.2019.a 199,61 eurot 20.05.2019.a 199,61 eurot 20.06.2019.a 199,61 eurot 17.07.2019.a 199,61 eurot 26.08.2019.a 237,93 eurot 16.09.2019.a 202,8 eurot 18.10.2019.a 395,71 eurot 24.10.2019.a 162,24 eurot. Kostja kohtuistungil seletas, et raha elatise tasumiseks annab talle XXX ning XXX kannab summa kohtutäiturile. Lisaks on XXX konto väljavõttest nähtuvalt XXX tasunud XXXi nimel sama täiteasja raames XXXile elatist 10.08.2019.a 250 eurot, 1 10.09,2019.a 250 eurot 10.10.2019.a 270 eurot 10.10.2019.a 180 eurot 16.10.2019.a 200 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova 11.12.2019.a teatisest nähtuvalt Võlgniku XXXi (XXX) suhtes on algatatud täitemenetlus 042/2017/1870. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 13.09.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-3124 ja Harju Maakohtu 19.06.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-5758 ning sissenõudja XXX avaldus. Alates 01.11.2017.a kuni 12.04.2018.a on igakuine elatis 180.00 eurot ja alates 13.04.2018.a kuni täisealiseks saamiseni (11.11.2034) on igakuine elatis 1/2 kuupalga alammäära lapse XXX kasuks. Seisuga 01.12.2019.a on elatise võlg on 2258.34 eurot.
2-18-15037 XXX on hageja teise astme üleneja sugulane, kelle ülalpidamise andmise kohustus hageja suhtes tuleneb PkS §-st 96. PkS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Kogutud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et käesoleval juhul ei ole tegemist PkS § 106 lõikes 2 nimetatud olukorraga. Hageja on oma isalt XXXilt saanud täitemenetluses regulaarselt elatist alates jaanuarist 2019.a. Kuigi elatise võlg on üle 2000 euro, ei saa asuda seisukohale, et nõue tuleks pöörata vanavanema vastu põhjusel, et ülalpidamist on ülemäära raske saada. Hageja siiski saab oma isalt ülalpidamist. Kostja on oma vastuväites viidanud PkS § 102 lõikele 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades, võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hinnates kostja sissetulekuid, töövõime osalist puudumist ja igakuiseid kulutusi, teeb kohus järelduse, et kostja ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese ülalpidamist. Kuna PkS § 106 lõikest 2 tulenev asenduskohustuse tekkimise alus puudub, siis ei hinda kohus, kas ja millises ulatuses oleks kostja võimeline hagejale ülalpidamist andma enda ülalpidamist kahjustamata. Eeltoodud asjaoludel tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane ning kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.