Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebekord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selgitused XXX XXX esitas 25.11.2018.a hagi XXXi vastu elatise vähendamiseks. Harju Maakohtu 02.04.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-49645 kohus kinnitas hageja ja kostja teise vanema XXXvahelise kompromissi, milles lepiti mh kokku järgnevas. XXX kohustub tasuma XXX arvelduskontole elatist XXX ülalpidamiseks ajavahemikus 01.03.2014. a kuni 20.05.2025. a kokku 6 000 Eesti krooni (383.47 eurot) kalendrikuus. XXX ja XXX on kokku leppinud, et nimetatud ajavahemikus tõuseb elatise suurus iga kahe kalendriaasta järele 1. märtsist 3 % võrra. Elatise suuruse tõus 3 % arvutatakse elatise tõstmisele eelneva kalendriaasta elatise suuruselt. Esmakordselt tõuseb elatise suurus 01.03.2016. a (Harju Maakohtu 02.04.2008 määruse resolutsiooni p 1.3.2). Alates 01.01.2018 maksab hageja kostjale elatist 406 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja majanduslik olukord alates kompromissi sõlmimisest muutunud ning alates 2017.aastast ilmnesid materiaalsed raskused. Kokkuleppel XXXga hageja tasus alates veebruarist 2017 a elatist väiksemas ulatuses. Hageja koondati 01.02.2018. a ja kuni oktoobrini 2018 a oli ta arvel Eesti Töötukassas. Alates 01.10.2018. a hageja töötab XXX-s ning tema neto töötasu on 700 eurot kuus. Hageja palub vähendada elatist kuni pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates hagi esitamisest, s.o 25.11.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maksete tegemise kuupäevaks palub määrata iga kuu 10. kuupäeva. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja leiab, et hageja majanduslik olukord ei ole võrreldes 2008. a olulisel määral halvenenud, kuna hageja on leidnud töökoha ning tema sissetulek võimaldab täita elatise maksmise kohustust. Kostja seadusliku esindaja arvates, on hageja võimeline määratud suuruses elatist maksma ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja saab elatist 406.81 eurot kuus. Kohtuistungil nõustus kostja ema XXX elatist vähendama kuni 330 euroni kuus, kuid hageja poolt esitatud kompromissi ei allkirjastanud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Harju Maakohtu 02.04.2008 määruse tsiviilasjas nr 2-07-49645 resolutsiooni p 1.3.2 kohaselt peab XXX maksma XXXle elatist 406.82 eurot kuus ajavahemikus 01.03.2018-29.02.2020. Vastavalt määruse p-le 1.3.2 tõuseb elatise suurus iga kahe kalendriaasta järele 1. märtsist 3 % võrra. Elatise suuruse tõus 3 % arvutatakse elatise tõstmisele eelneva kalendriaasta elatise suuruselt. Elatist tuleb maksta kuni 20.05.2025.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ls 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kehtestatud töötasu alammäär oli hagi esitamise ajal (25.11.2018) 500 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 on alates 1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus. Hageja nõude aluseks on TsMS § 459 lg 1, mis näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja palub vähendada elatist kuni elatise alammäärani, mis on käesoleva aastal 270 eurot kuus. Ajal, millal pooled sõlmisid kompromissi, töötas hageja rahvusvahelises firmas. Tema sissetulek oli 1000 eurot kuus. Alates 01.02.2018 kuni 01.10.2018 oli hageja töötu. Selle kohta esitas hageja Eesti Töötukassa 13.02.2018 otsuse (tl 21), mille kohaselt hageja koondati 01.02.2018 ning ta võeti töötuna arvele 05.02.2018. Hagejale maksti otsuse alusel töötuskindlustushüvitist. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad Eesti Töötukassa makstud töötuskindlustushüvitis igakuiselt perioodil 09.05.2018-09.10.2018 (tl 22). Alates 01.10.2018 töötab hageja XXX-s ning tema töötasu on 700 eurot kuus. Selle asjaolu tõendamiseks esitas hageja Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljatrüki ning pangakonto väljavõtte (tl 25). Viimati nimetatud tõenditest nähtub, et hageja töötab alates 01.10.2018 XXX-s ning nimetatud äriühingult on oktoobrist kuni detsembrini 2018 laekumised hageja kontole summas 700 eurot. Hageja kulutused täitemenetluses, korterile ja laenu teenindamisele antud juhul tähtsust ei oma, kuna tegemist ei ole elatise suuruse muutmist tingiva asjaoluga TsMS § 459 lg 1 tähenduses. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks seetõttu, et tema sissetulek vähenes võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötasu 1000 eurot ja alates 01.10.2018. a on tema töötasu 700 eurot. Hageja sissetulek vähenes 300 euro võrra. Tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). Laps elab koos oma ema ja vanaemaga. Lapse ema nimetas kohtuistungil lapse kulutusteks kokku 348 eurot (toit 200 eurot, sidekulud 23 eurot, riided 60 eurot, hügieenitarbed 15 eurot ja ravikulud 30

eurot; korterikuludest 60 eurot 1/3 on 20 eurot). Kostja ema väitis, et ta on töötu. Ta õpib täiskasvanute gümnaasiumis (omandab keskharidust) ning on oma ema hooldaja. Nende väidete tõendamiseks esitas kostja Sotsiaalkindlustusameti 09.04.2018 otsuse, millega tuvastati XXX sügav puue kestusega 01.05.2018-30.04.2023. Lasnamäe linnaosa valitsuse 29.07.2018 otsusega seati XXX hooldus ja määrati hooldajaks XXX. Esitatud konto väljavõttest ei nähtu laekumisi töötasu näol. Kostja ema ütles istungil, et ta töötab mitteametlikult, mille eest saab 200-250 eurot kuus. Samuti saab ta eestkostja toetust 100 eurot kuus ning XXX aitab oma pensionist. Kohus leiab, et lapse kulutusi ja mõlema vanema sissetulekuid arvestades, on elatise vähendamine 330 euroni mõistlik ja lapse huve mittekahjustav. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel (seoses elatise miinimummäära tõusuga) peab kohus vajalikuks kohtuotsuse resolutsioonis märkida, et elatise suurus muutub vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13 III lõik). Hageja palus määrata elatise maksmise kuupäevaks iga kuu 10. kuupäeva. Kostja seaduslik esindaja sellel vastu ei vaielnud. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga TsMS § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega tuleb vähendatud elatis välja mõista alates 26.11.2018.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kulude kostja kanda jätmine ei ole õiglane ja kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas ka riigilõiv. Käesolev nõue on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu vaba. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega ei määra kohus menetluskulude jaotust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.