2.Mõista M.T. K.T. kasuks välja elatis XXX eurot kuus alates 01.11.2019 kuni K.T. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
3.Mõista M.T. K.T. kasuks välja elatis XXX eurot kuus alates 01.11.2019 kuni K.T. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
4.Mõista M.T. T.T. kasuks välja elatis XXX eurot kuus alates 01.11.2019 kuni T.T. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
5.Mõista M.T. välja elatise võlg 2019. aasta augusti eest H.T. kasuks XXX eurot, K.T. kasuks XXX eurot, K.T. kasuks XXX eurot ja T.T. kasuks XXX eurot. Kokku on elatise võlg 2019. a augusti eest 300 eurot.
6.Elatis tuleb tasuda K.T. pangaarvele nr XXX AS-is Swedbank, selgituseks märkida elatisraha. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Jätta kostjalt hagejate menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord
Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.H.T, K.T, K.T. ja T.T. esitasid 12.08.2019 Tartu Maakohtusse hagi M.T. vastu elatise väljamõistmiseks kehtivas miinimumsummas. Hagejad palusid kostjalt elatise välja mõista alates XX.XX.XXXX. Hagiavalduse ja hagejate esindaja selgituste kohaselt ei ole kostja andnud igakuiselt lastele elatusraha ning arvab, et laste ülalpidamiseks piisab lastetoetustest ja nende ema palgast. Hagejate esindaja selgitas kohtuistungil, et pere sissetulekuks on XXX lapse XXX, pere täiskasvanud lapse XXX eurot, laste rahad XXX eurot ja laste ema XXX. Pooltel on kokkulepe, et kostja kolib nende ühisest elukohast välja nii kiiresti kui võimalik. Septembris ja oktoobris sai K.T. kostjalt laste elatiseks XXX eurot kummalgi kuul, augusti eest ei ole raha saanud. Kostjalt saadud sularaha on pandud H. või K.T. arvele.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palgatõendi kohaselt on tema sissetulek keskmiselt XXX eurot kuus. Kostja kohtuistungil antud selgituste järgi on tema lepingujärgne töötasu miinimumpalk XXX eurot kuus ning kostja on andnud hagejate jaoks igal kuul XXX eurot sularahas. Kostja oli kohtuistungil nõus, et maksab lastele elatiseks XXX eurot kuus, kuna tal on vaja ka ennast üleval pidada. Kostja on seni elatist tasunud kõigi kuude eest, s.h august.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus loeb rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et H.T, K.T, K.T. ja T.T. vanemad on K.T. ja M.T. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
5.PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2019 on 540 eurot. Elatise alammäär on seega 270 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole lastele elatist maksnud.
6.PkS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures märgib kohus, et tulenevalt PkS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad sellel põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes võib elatise väljamõistmisel osutuda varaliselt vähem kindlustatuks. Praegusel juhul on hagejateks XXX ning seejuures ei ole vaidlust, et kostja sissetulekuks on XXX. Kostja sissetulekut kinnitab ka esitatud palgatõend XX.XX.XXXX, mille kohaselt kostja 6 kuu brutosissetulek on XXX eurot (keskmiselt XXX eurot kuus). Hagejate esindaja väide, et
kostja saab osa raha mustalt, sularahas, ei ole kontrollitav ning kostja raha saamist ei kinnitanud. Seega lähtub kohus sellest, et kostja saab palka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras 540 eurot. Kostja on kinnitanud, et on valmis maksma lastele kokku elatist XXX eurot, s.t XXX eurot lapse kohta. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada sellega, et kostjal on vaja ka ennast üleval pidada, s.h maksta oma eluaseme ja toidu eest. Hagejate sissetulekuks on lisaks vanematelt saadavale ülalpidamisele ka riigi poolt makstavad peretoetused, hagejate seadusliku esindaja kinnitusel tasub linnavalitsus pere eluasemekulud. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on elatise summaks olev XXX eurot lapse kohta mõistlik summa. Kuna kostja on poolte väitel ka seni andnud laste ülalpidamiseks XXX eurot, ei ole selles summas elatise maksmine talle ülejõu käiv.
7.Hagejad paluvad elatise väljamõistmist alates XX.XX.XXXX . Tulenevalt PkS §-st 108 saab kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on septembris ja oktoobris andnud lastele elatiseks XXX eurot kuus kõigi laste peale kokku. Poolte vahel on vaidlus augustis elatise maksmise üle. Pooled elasid 2019. aasta novembri algul koos ning seega peaksid hagejad tõendama, et nad ei ole elatisraha saanud. Hagejate esindaja väitel pani ta kogu elatiseks saadud raha laste K. ja H. arveldusarvetele. Pangakonto väljavõtte kohasealt on K.T. (eestkostja K.T. ) arvele sularahas kantud 14.06.2019 - XXX eurot ja 24.09.2019 - XXX eurot. H.T. arvele on sularahas makstud 15.05.2019 - XXX eurot, 08.07.2019 - XXX eurot, 29.07.2019 – XXX eurot, 10.09.2019 – XXX eurot. Seega saab lugeda tõendatuks hagejate väite, et kogu kostja antud raha on pandud laste pangaarvele. Pangaarvetelt on näha, et 2019. aasta augustikuus ei ole pangaarvetele sularaha sissemakset tehtud. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta pidas lapsi 2019. a augustis üleval vahetult, s.o ostis süüa, maksis arveid jms, siis tuleb lugeda tõendatuks hagejate väide, et 2019. a augustis ei ole kostja elatist maksnud. Kohus mõistab selle PkS § 108 alusel kostjalt välja. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning toimikust ei ole näha, et hageja oleks menetluskulusid kandnud, jätab kohus menetluskulud hageja kasuks välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.