Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-19-16554
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. detsember 2019.a, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuistungi toimumise aeg
04. detsember 2019.a
Kohtuasi
R. G. hagi D. P. vastu abielulahutuse nõudes.
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
R. G. (isikukood xxx, xxx)
viibimiskoht
D. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, epost xxx)
R. G. esitas Viru Maakohtule hagi D. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. Hageja palub abielu lahutada, kuna poolte abielulised
suhted on lõppenud 27.02.2018, mil hageja sattus kinnipidamisasutusse. Kostjal on teine meesterahvas. Kostja esitas 29.10.2019 kohtule e-posti teel vastuse, milles teatas, et on abielu lahutamisega nõus. 05.11.2019 esitas kostja e-posti teel kirja, milles teatab, et ei saa kohtuistungile tulla ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära hageja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud tõend number 4-2017/4196 (tl 5). Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 5. PKS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2018.a veebruarist. Hageja peab kooselu jätkumist kostjaga võimatuks, hageja viibib kinnipidamisasutuses, kostjal on uus elukaaslane. Kostja elab Läti Vabariigis. Kostja teatas e-posti teel, et on lahutusega nõus. Poolte abielulised suhted on lõppenud rohkem kui 1,5 aastat tagasi, mõlemad pooled sisuliselt abieluliste suhete taastamist ei soovi. Nimetatud asjaolud annavad kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Mis puudutab hageja taotlust jätta talle tema praegune perekonnanimi „G.“, peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna hageja ei ole oma perekonnanime muutnud/vahetanud, siis hagejale jääbki tema praegune perekonnanimi ning puudub vajadus sellekohase kande tegemiseks kohtuotsuse resolutsioonis. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada juhindudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1. Menetluskulud
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.